Virtuaalse personalijuhtimise rakendamise praktikad Eesti suurettevõtetes

Lulla, Eve (2021) Virtuaalse personalijuhtimise rakendamise praktikad Eesti suurettevõtetes. [thesis] [en] Practices of implementing virtual human resource management in large Estonian companies..

[thumbnail of Virtuaalse personalijuhtimise rakendamise praktikad Eesti suurettevõtetes] PDF (Virtuaalse personalijuhtimise rakendamise praktikad Eesti suurettevõtetes) - Published Version
Restricted to Registered users only

Download (751kB)

Abstract

Lõputöö on koostatud teemal Virtuaalse personalijuhtimise rakendamise praktikad Eesti suurettevõtetes. Lõputöö koosneb 56 leheküljest ning sisaldab kolme peatükki, mis põhinevad 48 allikal, millest 28 on ingliskeelsed. Sisu illustreerimiseks on lisatud jooniseid ja tabeleid. Üha kiirem internet ja töö tegemist soodustavate programmide levik on loonud olukorra, kus tööd on võimalik teostada läbi tehnoloogiliste võimaluste. Töökultuur on muutunud ja tehnoloogia kasutamine personali juhtimise hõlbustamiseks on märkimisväärselt suurenenud. Seda on toetatud virtuaalse personalijuhtimise kasutusele võtmisega. Ka pandeemia mõju on käivitanud virtuaalse personalijuhtimise kiirenemise, kuna uued viisid sunnivad organisatsioone kasutama uusi tehnoloogiaid ning uus reaalsus on kaasa toonud nõudluse virtuaalse töö järele. Lõputöö eesmärk on välja selgitada Eesti suurettevõtete virtuaalse personalijuhtimise rakendamise praktikad personalijuhtimise toetamiseks. Eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised ülesanded: • selgitada teoreetilistele allikatele tuginedes välja virtuaalse personalijuhtimise olemus, arengud, tagajärjed ja digitehnoloogia rakendamise võimalused; • kaardistada virtuaalste lahenduste rakendamise vajadus personalijuhtimises ja kasutusel olevad praktikad Eesti suurettevõtetes; • analüüsida virtuaalsete lahenduste rakendamise praktikaid personalijuhtimises ning tuua välja takistused ja puudused; • teha järeldusi ja jagada soovitusi Eesti suurettevõtete praktikatest virtuaalse personalijuhtimise rakendamisel ja digilahenduste kasutamisel ettevõtetele, kes neid veel ei kasuta või kasutavad osaliselt. Uuring viidi läbi kaardistusuuringu ehk survey-tüüpi uuringuga ning kasutati kvantitatiivset uurimis- ja andmekogumismeetodit. Uuringuinstrumendina kasutati ankeetküsitlust, mille läbiviimiseks koostati struktureeritud küsimustik. Kvantitatiivsete andmete analüüsimiseks kasutati kirjeldavat statistikat. Lõplik sihipärane koguvalim moodustus 172 Eesti äriühingust töötajate arvuga 250 ja enam ning kokku osales uuringus 73 ettevõtet. Uuringu tulemustest selgus, et Eesti suurettevõtted kasutavad personalijuhtimise valdkondade toetamiseks virtuaalseid lahendusi, kui mitte täielikult, siis osaliselt. Nende lahenduste rakendamine ettevõtetes on end õigustanud ning kasutamise tulemusel on tööprotsessid ja andmete analüüsimine ning aruandluse koostamine kiirenenud, infole ja andmetele pääseb kõikjalt ligi. Virtuaalsed lahendused muudavad töökorraldust paindlikumaks ning tekib kaugtöö rakendamise võimalus ja personalijuhtimine muutub paberivabaks. Oluliselt paraneb virtuaalsete lahenduste rakendamise tulemusel tööaja planeerimine ja tööaja arvestus. Peamiseks takistuseks ja puuduseks virtuaalsete lahenduste kasutusele võtmisel on töötajate madal digioskuste tase ning töötajate vastuseis digilahenduste suhtes. Juhtide negatiivne hoiak virtuaalsete lahenduste suhtes on üsna madal. Sellest võib järeldada, et juhid on uuendusmeelsed ning hoiakuid muutnud, kuid juhtkond ei näe virtuaalsete lahenduste rakendamisel otsest kasu organisatsioonile ning nende lahenduste kasutusele võtmisel peetakse oluliseks takistuseks rahaliste vahendite puudumine. Tuginedes teooriale ja uuringu tulemustele võib järeldada, et virtuaalsete lahenduste rakendamine siiski toetab traditsioonilist personalijuhtimist. Uuringu tulemuste põhjal soovitab autor ettevõtetel teadvustada muutuvat töökultuuri ning püüda muuta hoiakuid digilahenduste suhtes, proovida arendajate poolt pakutavate tarkvarade demolahendusi ning uurida teiste ettevõtete positiivseid kasutajakogemusi ja integreerida personalijuhtimine ettevõttes olemasolevate lahendustega. Selgitada välja töötajate digioskused ja vajadusel koolitada neid, et tagada kompetentse personali olemasolu digilahenduste rakendamisel ning jagada infot nii töötajatele kui ka omanikele/juhtidele digilahenduste kasuteguritest ning positiivsetest tulemustest nende rakendamisel.

Abstract [en]

The theme of this thesis is Practices of implementing virtual human resource management in large Estonian companies. The thesis consists of 56 pages as well as it contains three chapters based on 48 sources, 28 of them are in English. Figures and tables are included to illustrate the content. The excessively growing internet with its agile network programs that facilitate working online have created an environment where work can be done through technological options. Culture in the workplace has changed as well as implementing technology for human resource management has increased excessively. It has been supported by implementing virtual human resource management. In addition, the impact of the pandemic as the new reality has influenced and activated significantly virtual human resource management due to the demand for adapting with new and modern technological ways of working in the majority of organizations. The purpose of this thesis is to examine and describe practices of implementing virtual human resource management in large Estonian companies in order to the human resource management to be facilitated. The following objectives were set as follows below: • to discover nature, development, consequences and options for implementing digital technology of virtual human resource management according to theoretical sources; • mapping the discovered data crucial for implementing human resource management as well as used practices in large Estonian companies; • to analyse the practices of implementing virtual solutions in human resource management and to point out obstacles and short-comings; • draw conclusions and share recommendations on the practices of large Estonian companies in implementing virtual human resource management for companies that do not yet use them or use them in partially. The survey was conducted using a mapping survey and using a quantitative survey as well as data collection method. In order to analyse quantitative data questionnaire was created as a research tool. Descriptive statistics were used to analyse the quantitative data. The final targeted total sample consisted of 172 Estonian organizations with over 250 employees as well as 73 firms participated in the survey. The results of the survey revealed that large Estonian companies use virtual solutions, if not fully, then partially in order to support the areas of human resource management. Due to implementing these solutions in companies has proven to be worthwhile as well as invaluable. Furthermore, work processes and data analysis including writing reports have been accelerated where information and data can be accessed from anywhere. Virtual solutions make work organization more flexible and enable working from long distances as well as human resource management reality becomes paperless. As a result of the implementation of virtual solutions, time management in the organizations will be significantly improved. However, the main obstacles and shortcomings in the introduction of virtual solutions are the insufficient level of digital skills of employees and the resistance of employees to digital solutions. The negative attitude of leaders towards virtual solutions is quite low. Therefore, managers are openminded to innovations and have changed their attitudes. Having said that the management does not see any direct benefits for the organization in implementing virtual solutions, and the lack of financial resources is considered to be a significant obstacle to the implementation of these solutions. According to the theory and the results of the study, it can be concluded that the implementation of virtual solutions still supports traditional human resource management. According to the results of the study, the author recommends companies to be aware as well as raise awareness of the changing work culture in organizations which requires changing an attitude towards digital solutions, welcoming offered demo solutions by their developers as well as to explore other users' positive experiences in order to integrate them into human resource management with existing solutions. Identification of employees' digital skills is essential in order to train them to ensure the availability of competent staff in the implementation of digital solutions as well as sharing information with both employees and owners/managers about the benefits of digital solutions and positive outcomes in their implementation.

Item Type: thesis
Advisor: Heve Kirikal
Subjects: Other
Divisions: Service Economy Institute > Business Administration
Depositing User: Eve Lulla
Date Deposited: 09 Feb 2021 13:14
Last Modified: 09 Feb 2021 13:14
URI: https://eprints.tktk.ee/id/eprint/5757

Actions (login required)

View Item View Item