Varasem kasutuslugu


Tallinna varasemast paekasutusest on teada, et kõnniteeplaadid tahuti reeglina mõõdus 105 x 70 cm ja kasutati selleks arssina - kihte, s.o. :

  • Halli- (kiht 38),
  • Valget- (kiht 39)
  • Poriarssinat (kiht 42)

Teiselt poolt leidsid kõnniteeplaatidena kasutust murenemisel õhukeste kihtidena väljaprepareerunud kihisüdamed paelasundi ülaosast (kuni 1 m  sügavuseni), sõltumata sellest, milline kiht juhtus olema kõige pealmine. See looduslik selektsioon on osutunud kõige kindlamaks garantiiks ka ilmastikukindluse suhtes. Eelpool-nimetatud arssinakihtidest sisaldavad esimene ja viimane rohkesti kristallilist püriiti, keskmine on osutunud mitte eriti soolakindlaks (teiste kohta puuduvad vaatlusandmed). 

Kõige vastupidavamaiks kihtideks nii välistreppide kui ka kõnniteeplaatide tarvis on osutunud:

  • Muldvalgete (kihid 30 ja 31) ülaosa; 
  • Trepp-Kalki (kiht 36);
  • alumine Kalk-kiht, üks kulumiskindlamaid kihte lasundis;
  • samuti ülemiste Neljase ja Viiese (kihid 26 ja 25) südameosad.

Kõnniteeplaadid Tallinna Vanalinnas pärinevad eranditult Lasnamäe Ehituslubjakivi lasundist, seepärast ei tohiks Vanalinna piires sellele olla teist alternatiivi, mujal Tallinna piires aga küll, näiteks Ungru paas, üks kulumis- ja ilmastikukindlamaid ning samas omanäolis-dekoratiivsemaid paetüüpe Eestis.

Vaata 1 min pikkust videot "Laksu punane ja Kirju kärn".

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution No Derivatives 3.0 License