Tsüklilisus


Kuuendana iseloomustab Tallinna paekivi tsüklilisus.

Tsüklilisus väljendub eeskätt sama tekke ja välimusega kihtide kordumises ning erinevate tekke ja välimusega kihtide vaheldumises. Tsükliitide piirideks on katksetuspinnad.

Tsükliitide (tsükli kui ajavahemiku vältel kujunenud kivimkeha) alumiseks osaks on reeglina merkivi kelmetega savikam kivim, ülemiseks osaks - kihisüdame puhas kõva kivim ja piirideks - katkestuspinnad. Viimased ongi kihtide geoloogilisteks piirideks, seevastu tootmise aluseks olevate murdmiskihtide loomulikeks piirideks on aga suurima savikusega pidevate merkivi kelmetega vahekihid.

Tsüklit on mitu järku:

  • elmentaartsükkel on iga kahe katkestuspinna vaheline kivimkeha
  • keskmist järku tsükkel on paksusega 0,7 kuni 1,2 m
  • kõrgemat järku tsüklite piir jagab Tallinna ehituspaelasundi kaheks enam-vähem võrdse paksusega osaks ja langeb kokku Väo ja Kõrgekalda kihistu piiriga
Tallinna paelasundi keskmine osa Väo karjääris. Heledamate ja tumedamate vaheldumises avaldubki madalamat järku tsüklilisus Keskmist järku tsükliitide piir Raudsüdame kihi (46) keskel. Vaata sügavust 9,00 m
Karstunud lõhepind paeseinas endise Lasnamäe lõunamurru kagunurgas.

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution No Derivatives 3.0 License