Paekivi mõiste

Sõnad PAAS, PAEKIVI on väga vanad kohalikud mõisted. Keeleteadlased ei ole senini selle sõna päritolu üheselt selgitada osanud. On väga tõenäoline, et paas on soome-ugri sisserände-eelne, siinsete alade vanimate asukate - Kunda kultuuri kandjate mõiste. Paekivi esialgne tähendus sellest ajajärgust oli lihtsalt kõva plaatjas aluskivi.

Paekivi (inglise k: carbonate rocks; saksa k: Karbonatgesteins; vene k: karbonatnõje porodõ) on rahvapärane üldnimetus kivimeile:

  • lubjakivi,
  • dolokivi,
  • merkivi,
  • domekivi

Lubjakivi (inglise k: limestone; saksa k: Kalkstein; vene k: izvestnjak) kivimmoodustavaks mineraaliks on kaltsiit (CaCO3). Mõiste „lubjakivi“ sündis koos lubja kui ehituses siduva segumaterjali leiutamisega vanas Roomas.

Dolokivi (inglise k: dolostone; saksa k: Dolostein; vene k: dolostnjak) kivimmoodustavaks mineraaliks on dolomiit {CaMg(CO3)2}. Dolomiidiks on kaua nimetatud (ka eesti keeles) nii mineraali kui ka sellest koosnevat kivimit, mis korrektse keelekasutuse seisukohalt on segav ja taunitav. Eestikeelne vaste dolokivi on meie kirjakeeles autori ettepanekul kasutuses olnud alates 1981 aastast, ent igapäeva keelekasutusse juurdub visalt isegi paegeoloogide keskel.

Paekivi on looduses väga harva monomineraalne lubja- või dolokivi. Tavalised on segakivimid. Lubjakivist dolokiviks üleminekuliste kivimite koostise täpsustamisel kasutatakse eessõnu vastavalt dolomiidikas lubjakivi ja lubjakas dolokivi, kui lisandi hulk jääb vahemikku 10-25 % ning dolomiitlubjakivi ja lubidolomiit, kui lisandi hulk kivimis on vahemikus 25-50 %. Põhiomponentidele – kaltsiidile (CaCO3) ja dolomiidile {CaMg(CO3)2} lisanduvad hajutatult enamasti ka saviaines ja liiv (SiO2), tavaliselt väga peeneteraline, alla 0,1 mm, mida inglise keeleruumis tähistatakse sõnaga silt, vene keeleruumis - terminiga alevriit). Kuna need komponendid on setteruumi kantud väljastpoolt, enamasti kontinendilt, nimetatakse neid ühise nimetajana terrigeenseks komponendiks, vastandina kohapeal tekkinud autigeensele.

Joonisel olevad segakivimid, kus terrigeense komponendi sisaldus on alates 25%st kuni 75%ni omavad erinimetusi. Autori ettepanekul süsteemsuse huvides nimetada:

  • kaltsiitse koostisega segakivimit merkiviks
  • dolomiitse koostisega segakivimit domekiviks

Varem nimetati esimest lihtsalt mergliks, mis on tegelikult settenimetus (võrdle Mergel versus Mergelstein saksa k). Teist on nimetatud Dimitri Kaljo poolt domeriidiks.

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution No Derivatives 3.0 License