Lk 4


Enamus paekihte läbilõikes on mitmeosalised, kahe või enama südamega, millistest üks on reeglina kihi ülaosas, teine keskel. Need kihid jagunevad kergesti töötlemisel kaheks või enamaks õhukeseks kihiks:

  • Nõtku (kiht 19) - kaheks,
  • Lõhkumine (kiht 21) - kaheks,
  • Kirjukord (kiht 23) - kaheks,
  • Trepp (kiht 24)- kolmeks,
  • Viiene (kiht 25) – kaheks,
  • Tige seitsmene (kiht 28) – kaheks,
  • Kassikord (kiht 32) -kuni viieks,
  • Kirju kärn (kiht 35) – kolmeks,
  • Treppkalk (kiht 36) – kaheks,
  • Tulikord (kiht 41) – kaheks,
  • Raudsüda (kiht 46) – kaheks,
  • Kuuetolline (kiht 47) – kaheks,
  • Seitsmetolline (kiht 48) – kolmeks,
  • Viiene (kiht 49) – kaheks,
  • Ülemine põhjavalge (kiht 51) – kaheks,
  • Alumine põhjavalge (kiht 52) – kaheks,
  • Pukisarv (kiht 56)- kolmeks.

Loetletud kihtidest moodustavad Kirju kärn ja Treppkalk koos lasuva Laksu punasega läbilõike kõige dekoratiivsema osa, mida on koosmurtuna kasutatud Tallinna Raekoja välissammastes, mitmete Tallinna Vanalinna hoonete uksepiiretes, Turu toomkiriku sissekäikude portaalis jm.


Paelasundi selge kihilisus ja merkivi vahekihtide sage esinemine ning kihtide ebaühtlane paksus on üks Eesti paelasundi olulisi eripärasid, mis keskajal kujundas müüriladumisel eri stiili - opus revalicum'i, kus 2-4 erineva paksusega kiviplaati laoti korraga ühte tasanduskihti (R. Zobel, 1993). Selline plaatjas paas on Kesk-Euroopas tundmatu.

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution No Derivatives 3.0 License