Kujunemise eripära


Ehituses kasutamist leidnud eesti paekivi mitmekesisus nii koostise, kihipaksuse, töödeldavuse kui dekoratiivsuse poolest on üllatavalt suur. Variaabluse ulatus tuleneb tekketingimuste mitmekesisusest: vaikseveelistest rannalähedastest laguunidest ja liikuvaveelistest madalikest kuni avašelfi väheliikuvate keskkondadeni. Tallinna pae tekketingimuste eripäradest on olulisemad katkendlik aeglane settimine laial madalveelisel platool, millel tormilainetuse kuhjav tegevus puudus.

Baltika mandri triiv oli jõudnud parasvöötme ja subtroopika piirimaile, mida kinnitab katkestuspindade fosfaatne impregneeritus, soojatele vetele ainuomase tombulise (lubimuda koaguleerumise teel tekkinud) peeneteralise settematerjali sage esinemine detriitse (kaaneliiva) teralise sette lisandina.

Vaata kõrvalolevat Ralf Männili joonist (1966). Tegemist on Tallinna ehituskivi tekkekeskkonna paleogeograafilise skeemiga, mis iseloomustab Tallinna paekivi tekkeaega (ligikaudu 465 miljonit aastat tagasi). Roheline tähistab madalveelist Tallinna pae tekkevööndit. Kollane on sügavamaveelisem lubimudade settimise vöönd. Roheline viirutatud ala pildi vasakul allservas tähistab ookeaniliste süvaveeliste savimudade settimise piirkonda. Ristviirutus valgel tähistab kontinentaalset ehk madrilist ala.

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution No Derivatives 3.0 License