Moetööstuses tekkivate tekstiiliülejääkide jäätmekäitlusse saatmise vähendamine interaktiivse platvormi materjalivoog näitel

Saarsalu, Maris (2020) Moetööstuses tekkivate tekstiiliülejääkide jäätmekäitlusse saatmise vähendamine interaktiivse platvormi materjalivoog näitel. [thesis] [en] Reducing the landfilling of textile leftovers of fashion Industry Based on the Example of Materjalivoog platform.

[thumbnail of Maris_Saarsalu_2020_Lõputöö.pdf] PDF - Published Version
Restricted to Registered users only

Download (1MB)
[thumbnail of õiend - digidoc] Other (õiend - digidoc) - Other
Restricted to Registered users only

Download (17kB)

Abstract

Tänapäevases maailmas toodetakse ja tarbitakse nii palju kui keegi suudab; poolideaalses maailmas toodetakse täpselt nii palju, kui tarbitakse ja tarbitakse nii palju, kui suudetakse; ideaalses maailmas toodetakse täpselt nii palju, kui tarbitakse ja tarbitakse täpselt nii palju, kui see on eluliselt vajalik. Tarbimisega kaasnevad ülejäägid-jäätmed, tekstiilide tarbimisega moetööstuses tekkivad tekstiiliülejäägid-jäätmed. Samal ajal kui ülejäägid-jäätmed on muutunud üha suuremaks probleemiks, on inimkonda tabanud ressursinappus ning üha enam räägitakse sellest, et jätkusuutlikkuse tagamiseks peab majandus üle minema lineaarselt ringsele mudelile, st materjalid muutuvad üha olulisemaks ja eesmärk on materjale hoida võimalikult kaua ringluses. Moetööstuse seisukohalt tähendab see seda, et esmalt tuleb tagada maksimaalne võimalik materjalika-sutus, st vältida tekstiiliülejääkide teket. Kui ülejäägid on tekkinud, tuleb leida neile kasutaja. Keegi, kellele need oleksid sobivaks toormeks. Kui ollakse veendunud, et keegi tekkinud ülejääke ei vaja, võib neid kasutada energiatootmiseks põletamise teel ja üksnes see osa ülejääkidest, mis isegi põleta-miseks ei sobi, ladestatakse prügilas. Materjalivoog platvorm toetab ringmajanduse põhiideed – hoida materjale võimalikult kaua ringluses. Platvorm täidab selleks väga olulist ülesannet tehes ülejääkide-jäätmete voo nähtavaks. Kuigi nn turuplatse teisese toorme jaoks on maailmas enam kui sada, on Materjalivoog platvorm selles oluliselt enam. Platvorm on ülejääkide-jäätmete (sh moetööstuses tekkivate tekstiiliülejääkide) reaalajas toimuv infovoog, mis hõlbustab oluliselt ülejääkide-jäätmetega seotud andmete kogumist ja riigi koostatavat aruandlust jäätmete tekkimise, taaskasutuse ja ringmajandusega seoses. Tõesed andmed aitavad jälgida seatud sihtide saavutamist, seada prioriteete töötada välja strateegiaid ja tegevuskavasid. Materjalivoog platvormi elluviimiseks autori hinnangul on kolm võimalust: - platvormi viib ellu erasektor; - platvormi viib ellu riik; - platvormi viib ellu erasektor koostöös riigiga. Töö autori hinnangul viib parima tulemuseni see, kui platvormi viib ellu riik, sest üldjoontes on platvormi idee taandatav jäätmetele ja platvorm on riigile vajalike jäätmetega seotud andmete reaalajas tootmise suurepärane tööriist. Kuid teine võimalik variant on ka et platvormi kutsub ellu riik ning sõlmib seejärel platvormi haldamiseks lepingu erasektoriga. Ka teistes riikides ellukutsutud platvormide näidetest nähtub, et vähem kui pooled neist tegutsevad eraõigusliku organisatsioonina, mis tähendab, et ülalpidamiseks on vajalikud riigi ressursid. Eraõiguslikud organisatsioonid finantseerivad end reklaami, liikmemaksude, tehingutasude ja nõustamisteenuste kaudu. Platvormi ellu viimine riigi poolt või koostöös riigiga on kahtlemata otstarbekam ka seisukohast, et tõenäoliselt Materjalivoo eesmärgi täitmiseks on vajalikud muudatused õigusaktides. Millised, seda töö autor ei analüüsinud ja see ei olnud ka käesoleva töö eesmärk. Läbiviidud uuringust selgus, et moetööstuse ettevõtetel tekib tekstiiliülejääke, mida nad on valmis teisele ettevõttele toormeks andma. Tekstiiliülejääke on selliseid, mis ettevõtte silmis on jäätmed ja antakse enamasti olemjäätmetena üle jäätmekäitlejale, kuid on ka selliseid ülejääke, mida ettevõte ei plaani ära visata, mis annetatakse, antakse ära nt koolidele, käsitööringidele või väikestele ettevõtetele toodete valmistamiseks. Küsitletud ettevõtted olid enamasti välisriigis asuva emaettevõtte tütarettevõtted või allhanke tegijad, mistõttu sageli sõltuvad ülejääkide ära andmise võimalused/tingimused emaettevõttest või toote tellijast. Ettevõtete sõnul on nende jaoks problemaatiline leida kasutus sellele osale ülejäägist, mis antakse üle jäätmekäitlejale. Muule suudetakse üldjuhul leida soovija. Võib öelda, et moetööstuse ettevõtted on platvormist huvitatud ja on nende valmisolek ülejääkide ära andmiseks platvormil, kui see ei ole liialt aja- ja ressursimahukas. Eeldada võib, et tõuke moetööstuse ettevõtetele platvormi kasutamiseks võib anda 2025. aastast seatud kohustus tekstiilijäätmete eraldi kogumiseks. Kuigi ettevõtted pigem ei pidanud vajalikuks õiguslikku sundi ülejääkide kandmiseks platvormile vajalikuks, teeb töö autor ettepaneku kaaluda Materjalivoo meeskonnal koostöös riigiga ülejääkide platvormile kandmise kohustuslikuks tegemist enne jäätmekäitlejale üleandmist. Andmete koosseis, mida ettevõtte peab platvormile kandma tuleks kaardistada riigi ja ettevõtete koostöös, et ühelt poolt ei oleks andmete kandmine platvormi infosüsteemi ettevõttele liigseks koormaks, ning teiselt poolt et süsteem tõlgendaks andmed automaatselt riigile vajalikku vormi. Töö autori hinnangul on moetööstuses tekkivate tekstiiliülejääkide jäätmekäitlusse saatmise vähendamine interaktiivse platvormi Materjalivoog vahendusel võimalik juba ainuüksi seetõttu, et platvorm toob jäätmete-ülejääkide voo nähtavaks enne jäätmekäitlejani jõudmist. Oluline on siinkohal, et Materjalivoog platvorm toob välja (teeb nähtavaks) tekstiiliülejäägi voo, mis täna üheski infosüsteemis ei kajastu, s.o materjal, mida ettevõte ei kavatse ära visata. Veelgi olulisem, et see muutub nähtavaks ettevõtetele, kes soovivad seda oma tootmises kasutada.

Abstract [en]

The aim on this graduation thesis "Reducing the landfilling of textile leftovers of fashion Industry Based on the Example of Materjalivoog platform" is to identify the characteristics of textile leftovers of Estonian fashion industry companies and willingness to hand over these leftovers through the Materialivoog platform to the other companies as input material. By textile leftovers in the fashion industry, the author means trimmings, proofs, off-cuts, ends of rolls, textile fibers, etc. Chapter 1 is an introduction, and the author focuses on the global economic, social, and environmental impacts caused by the fashion industry. Besides, the author is giving an overview of the utilization of textile leftovers generated by the fashion industry, considering the principles of the circular economy. In this chapter will be discussed the differences between textile leftovers and textile waste in the sense of the Waste Act and the circumstances why today there is no good overview of textile leftovers of the Estonian fashion industry. In the second chapter, the author describes today's possibilities using textile leftovers of the fashion industry and shows textile leftovers as a potential resource. The third chapter focuses on the description of the collaboration platform Materialivoog and similar platforms in the world. In the fourth chapter, the author analyzes the results of a survey conducted among Estonian fashion companies. The main aim of the graduation thesis was to show the reduction of textile leftovers of the fashion industry through the Materjalivoog platform is possible. The key is the flow of textile leftovers visibility before reaching the waste manager. The Materjalivoog must bring out (makes visible) the flow of textile leftovers, which is not reflected in any information system today, i.e., the material that the company does not intend to discard. It can be expected that the obligation imposed on fashion industry companies to collect textile waste separately from other waste starting from 2025 will be given an impetus to use the platform.The author suggests to the Materialivoog team for immediate success to cooperate with the state to make the visibility of textile leftovers obligatory for fashion industry companies.

Item Type: thesis
Advisor: Ada Traumann
Subjects: Clothing and Textiles > Field Studies
Divisions: Institute of Clothing and Textiles > Resource Management in the Clothing and Textiles Industry
Depositing User: Maris Saarsalu
Date Deposited: 10 Jun 2020 10:43
Last Modified: 10 Jun 2020 10:43
URI: https://eprints.tktk.ee/id/eprint/5503

Actions (login required)

View Item View Item