Läbisõidupõhine liikluskindlustus

Paats, Karmen (2020) Läbisõidupõhine liikluskindlustus. [thesis] [en] Mileage-Based Motor Insurance.

[thumbnail of lõputöö - digidoc] PDF (lõputöö - digidoc) - Published Version
Restricted to Registered users only

Download (527kB)
[thumbnail of lihtlitsents - digidoc] PDF (lihtlitsents - digidoc) - Other
Restricted to Registered users only

Download (64kB)

Abstract

Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada, kas ja kuidas saaks Eestis rakendada läbisõidupõhist liikluskindlustust. Välismaal on säärane kindlustuse hinnastamise viis end õigustanud ning Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) oli huvitatud, et ka Eestis viidaks läbi uuring selle rakendamise võimaluste, mõttekuse ja inimeste arvamuse kohta. Läbisõidupõhise liikluskindlustuse rakendamiseks oleks mitmeid eri võimalusi, kuid neil kõigil on lisaks eelistele ka suured puudused. Näiteks oleks võimalik sõidukitele paigaldada nn must kast või GPS seade, kuid sellised seadmed on kulukad ning tooks kaasa kas kindlustusseltsidele või klientidele suure väljamineku. Samuti saaks kasutada inimeste endi nutitelefonide sisseehitatud GPS-i andmeid, kuid selline lahendus poleks piisavalt töökindel – inimene võib telefoni koju unustada või saab selle aku teel olles tühjaks. Veel üks võimalus oleks sõiduki läbisõitu jälgida tehnoülevaatusel või hooldusel käies, kuid teatavasti on võimalik odomeetri näitu manipuleerida ning kui sellest sõltuks kindlustuse maksumus, kujuneks odomeetri kerimisest tõenäoliselt veel suurem probleem, kui see juba on. Kõige odavam rakendamise viis oleks läbisõidu ennustamine enne kindlustuspoliisi algust, see aga tooks endaga kaasa hiljem tasaarvelduse kindlustusseltsiga, sest et üldiselt ei suudeta ette näha, kui palju sõidetakse antud perioodi jooksul. Ühtset head lahendust kahjuks ei leidu. Autor viis ka läbi arvamusküsitluse nii eraisikute kui firmade seas. Eraisikutele idee läbisõidupõhisest liikluskindlustusest pigem ei meeldinud. Põhilised vastuargumendid olid, et kindlustuse hind peaks pigem sõltuma liikluskäitumisest, kas sõidetakse põhiliselt linnas või maanteedel ning samuti tunti, et selline korraldus oleks diskrimineeriv neile, kes on sunnitud palju autoga liiklema. Ettevõtete arvamus läbisõidupõhisest liikluskindlustusest oli varieeruv. Vastu oldi kõige rohkem seetõttu, et kardetakse, et ettevõtte kulud suurenevad ning et rakendamine on liiga keeruline. Pooltargumentidest võib välja tuua arvamuse, et selline kindlustuse hinnastamise viis oleks võrdsem ning ausam. Kokkuvõtvalt olid nii eraisikud kui ettevõtted pigem läbisõidupõhise liikluskindlustuse vastu. Autor jõudis antud lõputööd koostades järeldusele, et hetkel ei ole Eestis mõistlik rakendada läbisõidupõhist liikluskindlustust. Juhul, kui kindlustusseltsid ise soovivad, siis saab seda rakendada KOKKUVÕTE 28 valides ühe kirjeldatud viisidest või mõeldes hoopiski midagi uut välja, kuid see ei anna õiget pilti riskide hindamiseks. Palju olulisem oleks liikluskindlustuse hinnastamisel arvestada hoopiski liikluskäitumist. Läbisõidupõhise liikluskindlustuse rakendamiseks peaks kindlustus muutuma täiesti isikupõhiseks, see tähendab, et sõidukiga sõitev juht on ise ka kindlustusvõtja või siis lisama poliisi peale kõik võimalikud sõidukiga sõitvad juhid. Samuti peaks arvestama sellega, millises piirkonnas klient sõidab, kas näiteks Ida- Virumaal või Lõuna- Eestis ning lisaks millistel teedel sõidetakse, kas maanteedel või linnatänavatel. Läbisõidupõhine liikluskindlustus ei tohiks karistada hinnaga neid, kes sõidavad rohkem ja kellel on rohkem kogemust, nad maksavad nagunii sõidukiga seotud kulusid rohkem. Kindlustusseltsid peaksid mõtlema, kas hind oleneb tõenäosusest- mida rohkem inimene viibib liikluses, seda suurem on tõenäosus sattuda liiklusõnnetusse või hind oleneb kogemusest- mida suurem on kogemus seda paremini osatakse liikluses käituda.

Abstract [en]

The goal of this thesis was to find out if and how it would be possible to introduce mileage-based traffic Insurance in Estonia. Such a method on Insurance pricing has proved successful abroad, therefore the Estonian Motor Insurance Bureau (LKF) was interested in researching if there would be a point in applying mileage based traffic insurance in Estonia, the ways in which it could be applied and people’s opinions about it. There are several different ways to apply mileage-based traffic insurance, but all of them have serious cons in addition to pros. For example, it would be possible to equip vehicles a so-called black box or a GPS device, however, such devices are expensive and would mean a great expense to either insurance companies or clients. It would also be possible to utilise the GPS device built into smartphones, but such a solution would not be reliable, as a person may forget to bring their phone with them, or its battery may die unexpectedly. Another possibility would be to track the mileage of a vehicle during technical inspection or maintenance, but it’s possible to manipulate the reading of the odometer and if the cost of insurance depended on it, such manipulations would probably prove to be even bigger problems than they already are. The cheapest way to apply mileage-based insurance would be to predict the mileage before purchasing an insurance policy, this however would require a subsequent mutual settlement with the insurance company, as it is neat impossible to exactly predict the mileage during a given period. Unfortunately, there doesn’t seem to be a single good solution. The author of this thesis also conducted an opinion poll among individuals as well as companies. Individuals were more inclined to disagree with the idea of mileage based traffic insurance with the most common counterarguments being that the pricing of insurance should instead be dependent on the driver’s behaviour; if the person drives mainly in the city or on the highway and it was felt that such an arrangement would be discriminatory against people who depend on driving a lot. The opinion of companies was more variable. Those companies who were against mileage-based insurance mainly feared that it would raise their operating costs and that applying it would too complicated. The main argument for mileage-based insurance was that it would be fairer. In conclusion, both individuals and companies tend to be against mileage-based traffic insurance. SUMMARY 30 The author concluded, that at the moment, it would not be wise to apply mileage-based traffic insurance in Estonia. In case insurance companies themselves are interested in applying it, it could be done so using one of the solutions described in this thesis or coming up with new solutions. Mileage alone however is not enough to accurately assess risks. It would be much more important to consider the behaviour of the driver when it comes to calculating the price of an insurance policy. In order to apply mileage-based traffic insurance, insurance itself must become completely individual based. This means that the person buying insurance should be the only one driving their vehicle, or if a vehicle has multiple users, they should be taken into account when calculating insurance prices. Insurance companies should also consider the region in which a person drives the most, for example Ida-Viru county or southern Estonia and if the vehicle is driven mostly in the city or in rural areas. Mileage based traffic insurance should not punish those, who drive more and therefore have more experience, as they inevitably have higher vehicle related costs. Insurance companies should decide whether a higher mileage means a higher chance of getting into an accident due to spending more time in traffic, or if it means a lower chance of the same happening due to a more experienced driver who is likely to behave better in traffic.

Item Type: thesis
Advisor: Sven Kreek
Subjects: Transport > Traffic Management
Divisions: Institute of Engineering > Automotive Engineering
Depositing User: Karmen Paats
Date Deposited: 05 Jun 2020 11:21
Last Modified: 05 Jun 2020 11:21
URI: https://eprints.tktk.ee/id/eprint/5360

Actions (login required)

View Item View Item