Maastikumuutused nahkhiirte talvituspaikade ümbruses

Aru, Marianne (2020) Maastikumuutused nahkhiirte talvituspaikade ümbruses. [thesis] [en] Landscape Changes in the Vicinity of Bat Hibernation Roosts.

[thumbnail of lõputöö - digidoc] Other (lõputöö - digidoc) - Published Version
Restricted to Registered users only

Download (1MB)
[thumbnail of lihtlitsents - digidoc] Other (lihtlitsents - digidoc) - Other
Restricted to Registered users only

Download (77kB)

Abstract

Nahkhiired on lennuvõimelised väikese või keskmise suurusega imetajad, kes kuuluvad käsitiivaliste seltsi. Eestis on kindlaks tehtud kaheteistkümne liigi esinemine, kellest levinumad on põhja-nahkhiir, pruun-suurkõrv, veelendlane ja pargi-nahkhiir. Terves Euroopas on täheldatud nahkhiirte arvukuse langust viimase poole sajandi jooksul, sest sobivaid elupaikasid jääb järjest vähemaks. Seetõttu on kõik Euroopa Liidus levinud liigid seatud looduskaitse alla ja Eestis kuuluvad nad II kaitsekategooriasse. Üks nahkhiirte elupaikade kadumise põhjuseid on valglinnastumine. Üha enam kogunevad inimesed Tallinnasse elama ja töötama, aga kuna elukohtade arv on linnas piiratud, siis on asutud hajaasustusalasid rajama pealinna ümbritsevatesse valdadesse. Mitmed sellised elurajoonid on ehitatud nahkhiirte talvituspaikade lähedusse ning käesoleva töö eesmärk oligi välja selgitada kui palju on maastik muutunud nendes piirkondades perioodil 2002-2019. Lõputöös uuriti viite nahkhiirte talvituspaika – Laagri, Vääna-Posti ja Vääna-Viti püsielupaigad ning Astangu ja Humala talvituspaigad, mille ümbruses toimunud maastikumuutusi uuriti seitsmeteistkümne aasta jooksul. Saadud tulemused näitavad, et et kõige suuremad maastikumuutused on toimunud Laagris, kus aastatel 2002-2019 toimus kaks ehitusbuumi, millega hoonete arv kahekordistus ning muude rajatiste hulk kolmekordistus. Nahkhiirte peamist toitumisala ehk metsa jäi vaadeldud perioodil vähemaks. Samal ajal talvitub Laagri püsielupaigas igal aastal kõige rohkem nahkhiiri võrreldes teiste töös käsitletud talvituspaikadega. See tähendab, et uurimisaluste loomade vahel võib valitseda tihedam konkurents, mis pärsib nende levikut. Teine piirkond on Astangu, kus nahkhiirte jaoks olukord on halvemaks muutunud. Hiljutise ehitusbuumi tõttu on tekkinud oht, et talvituspaigale hakatakse hoonestama liiga lähedal ning see takistaks loomade sissepääsu koobastesse. Vääna-Vitis aastatel 2002-2019 märkimisväärseid maastikumuutuseid toimunud ei ole, sest piirkond oli täis ehitatud juba enne vaatlusperioodi algust. Nahkhiirte jaoks on elutingimused paranenud Vääna-Postil ja Humalas, kuna hooneid on juurde ehitatud minimaalselt ja metsa on mõlemal alal juurde kasvanud. Analüüsi esimesest poolest tuli välja, et Laagri talvituspaiga varjendite ümbruses on olukord nahkhiirte jaoks kujunenud üldiselt kõige halvemaks, seetõttu uuriti selles piirkonnas maastikumuutusi iga sissepääsuava vahetus lähiümbruses eraldi. Selgus, et maakattes toimunud muutused olid varjendite koopaavade ümber ebaühtlased. Kahe sissepääsuava lähiümbruses ei olnud maakate üldse ümber kujunenud ning ühe varjendi ümbrus oli vaadeldud perioodi jooksul täis ehitatud 100 meetri raadiuses. Töös käsitletavat teemat on võimalik edasi uurida mitmel viisil. Üheks variandiks on analüüsida talvituspaikadena kasutatavate militaarrajatiste maa-aluseid ruume ja nende seisundit ning vajadusel otsida viise olukorra parandamiseks. Autor teeb töös ettepaneku uurida nahkhiirte lendamistrajektoori talvituspaikadesse sisenemisel ja väljumisel ning selle järgi kaitset täiendada, sest kui loomade tee elupaika on liialt takistatud, siis võivad nad lõpetada selle kasutamise. Nahkhiirtele võib ohtu kujutada ka hoonestamisega kaasnev tehisvalgustus ning seda aspekti tuleks tulevikus analüüsida. Samuti võiks tulevikus kaaluda nahkhiirte püsielupaikade ümbruses kasvava puittaimestiku kaitse alla seadmist.

Abstract [en]

The title of this graduation thesis is Landscape Changes in the Vicinity of Bat Hibernation Roosts. The aim of this graduation thesis is to provide an overview of landscape changes in the vicinity of bat hibernation roosts during the last seventeen years (2002-2019). Using map material and orthophotos, the change in the proportion of landscape elements was found in five buffer zones within 100, 250 and 500 meter radius surrounding the hibernation roosts entrances. In the similar buffer zones, changes in the number of buildings and other structures were studied. GIS software QGIS version 3.10.2 was used for the research. One of the reasons for the loss of bat habitats is urban sprawl. More and more people are coming to Tallinn to live and work, but as the number of residences in the city is limited, they have started to establish sparsely populated areas in the rural municipalities surrounding the capital. Several such residential areas have been built in the vicinity of bat hibernation roosts. Five bat habitats were included in the study - the permanent habitats of Laagri, Vääna-Posti and Vääna-Viti, and the hibernation roosts of Astangu and Humala. Based on the obtained results, it can be stated that the biggest landscape changes have taken place in Laagri, where in 2002-2019 essentially two real estate booms took place, with which the number of buildings doubled and the number of other facilities tripled. The main feeding area for bats, the forest, became smaller during the observed period. At the same time every year the most bats hibernate in Laagri roosts compared to other bat habitats discussed in the thesis. This means that there may be more rivalry between the animals under study, which will inhibit their spread. Another area is Astangu, where the situation has deteriorated for bats. Due to the recent real estate boom, there is a risk that buildings will be erected too close to the habitat, which would prevent animals from entering the roosts. There have been no significant landscape changes in Vääna-Viti between 2002 and 2019, as the area was already fully built before the start of the observed period. Living conditions for bats have improved in Vääna-Posti and Humala, as buildings have been added minimally and forests have grown in both areas. The first part of the analysis revealed that the situation around the roosts of Laagri has generally become the worst for bats, therefore landscape changes in this area in the immediate vicinity of each entrance were studied separately. The results show that the changes in the landscape are uneven around the cave openings of the roosts. In the vicinity of two entrances, the land cover had not been transformed at all, however the area around one of the roosts was fully built within the radius of 100 meters during the observed period. The author finds that the purpose of this thesis was fulfilled. There are several ways to further explore the topic of the thesis. One option is to analyze the underground spaces of military facilities used as hibernation roosts and their condition and, if necessary, look for ways to improve the situation. The author proposes to study the flight trajectory of bats entering and leaving hibernation roosts and to supplement the protection accordingly, because if the animals’ path to their habitat is too obstructed, they could stop using it. In the future, consideration could also be given to protecting forests growing in the vicinity of permanent bat habitats.

Item Type: thesis
Advisor: Oliver Kalda
Subjects: Environmental Technology > Environmental Protection > Estonian Biota and Biocenosis
Divisions: Institute of Technology and Circular Economy > Environmental Technology and Management
Depositing User: Marianne Aru
Date Deposited: 04 Jun 2020 10:14
Last Modified: 04 Jun 2020 10:14
URI: https://eprints.tktk.ee/id/eprint/5276

Actions (login required)

View Item View Item