Kuusalu valla jäätmeteke aastatel 2008-2018

Truu, Birgit (2020) Kuusalu valla jäätmeteke aastatel 2008-2018. [thesis] [en] The Production of Municipal Waste in Kuusalu Municipality in 2008 to 2018.

[thumbnail of lõputöö - digidoc] Other (lõputöö - digidoc) - Published Version
Restricted to Registered users only

Download (660kB)
[thumbnail of lihtlitsents - digidoc] Other (lihtlitsents - digidoc) - Other
Restricted to Registered users only

Download (77kB)

Abstract

Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli tutvustada Kuusalu valda ning luua ülevaade jäätmetekkest aastatel 2008-2018. Samuti vaadeldi valla jäätmehooldus hetke olukorda ja võrreldi kehtivat jäätmehoolduseeskirja eelnevalt kehtinud eeskirjaga. Anti ülevaade vala rahvastiku muudatustest aastatel 2009-2019 ja elaniku keskmisest jäätmetekke kogusest. Kuusalu vald on suurim Harju maakonnas paiknev vald, kus asub kolm alevikku – Kuusalu, Kiiu ja Kolga. Valla kogu pindala suuruseks on 707,93km² ja rahvaarv 1.märtsi 2020.a seisuga 6467. Valla teeb omanäoliseks suur looduskaitseala protsent, tänu millele on rahvastiku tiheduseks 9,1in/km² 01. jaanuari 2018.a seisuga. See teeb Kuusalu vallast kõige hõredamalt asustatud omavalitsus üksuse Harju maakonnas. Rahvastiku muutust vaadeldi perioodil 2009-2019. Perioodi alguses oli Kuusalu valla elanikkonna suurus 6867 inimest, mis jagunes enam-vähem võrdselt meeste ja naiste vahel. Suurima osakaaluga vanusegrupiks oli 26-54 aastased, kes moodustasid 41% kogu elanikkonnast. Väikseim osakaal kuulus 16-18 aastaste vanusegrupile .Aastal 2019 oli Kuusalu vallas elanikke 6521, seega langes elanikkond 10 aasta jooksul 5%. Suurima languse läbis 19-25 aastaste elanike vanusegrupp. Peaaegu võrdselt suurenesid 7-15, 55-64 ja 65+ elanike vanusegrupid. Kuusalu vallas hetkel kehtiv jäätmehoolsuseeskiri jõustus 31. oktoobril 2012 ning see asendab 2005. aastal vastuvõetud eeskirja. Jäätmehoolduseeskiri on kirjutatud tuginedes jäätmehierarhiale ja pidades silmas riikliku jäätmeseadust. Eeskiri sätestab nõudeid jäätmete kogumisele, sorteerimisele ja ladestamisele nii eraisikutele kui ettevõtetele. Samuti on paika pandud nõuded, mis puudutavad jäätmekonteinerite tühjendamissagedust, paiknevust ja mahutite suurust. Vallas paikneb 134 avalikku jäätmekonteinerit, millest 54 on segapakendite kogumismahutid, 65 vanapaberi kogumismahutit, 16 klaastaara ja pandipakendi vastuvõtupunkti. Ülejäänud avalikud jäätmekonteinerid on mõeldud kasutatud patareide kogumiseks. Kuusalu valla ainus jäätmejaam paikneb Kiius. Riikliku jäätmearuandluse infosüsteemist saadud andmete ja nende analüüsi põhjal tekkis Kuusalu vallas 2008-2018. aastal 107 242 tonni jäätmeid, millest 12% moodustasid olmejäätmed ja 4% pakendijäätmed. Vaadeldava perioodi raames kasvas jäätmeteke stabiilselt kuni 2014. aastani, kus jäätmeteke kasvas 43% ja 2017.a aastal koguni 72%. Jäätmekogu tekke kasvu põhjuseks oli jäätmenimistus koodnumbriga 17 jäätmeliik. Aastal 2008 tekkis olmejäätmeid elaniku kohta 177 kg samal ajal kui riiklikul tasandil tekkis 392 kg. Aastal 2018 tekkis Kuusalu vallas tekkis neid jäätmeid elaniku kohta 201 kg ja riiklikul tasemel 405 kg. Kuusalu valla elaniku kohta kasvas olmejäätme teke 12%, riiklikul tasemel ainult 3%. Pakendijäätmete teke kasvas vaadeldava perioodi raames ligi kaks korda. Aastal 2008 tekkis pakendijäätmeid Kuusalu vallas 224 tonni, 2018. aastal 461 tonni. Põllumajandusjäätmeid tekkis vaadeldava perioodi raames 511 tonni, kusjuures 383 tonni kogutekkest tekkis perioodi esimesel kolmel aastal. Hilisematel aastatel on antud jäätmeliigi teke olnud 4-18 tonni vahel. Jäätmeliigi suureks languseks peetakse kahe suurema põllumajandusettevõtte komplekslubade piirnormide muutust. Kiiu mõisa lammutus tööd 2014. aastal ja hilisemad ehitustööd 2017. aastal põhjustasid ehitus- ja lammutusprahi jäätmeliigi hüppelise kasvu, millega kaasnes ka järsk tõus kogu jäätmetekkes. Varasemalt paarisaja tonni asemel tekkis 2014. aastal 3950 tonni ja 2017. aastal 31 627 tonni ehitus- ja lammutusprahti. Ohtlike jäätmete osakaal jäätmeliigi kogutekkest oli vaadeldava perioodi raames stabiilselt 10%. Kokkuvõtvalt saab väita, et Kuusalu valla elanike jäätmesorteerimis harjumus pole aastatega märgatavalt muutunud ning suurenenud jäätmeteke elaniku kohta on tingitud ehitustöödest ning mitmete ettevõtete jäätmetekke mahu kasvust.

Abstract [en]

The Production of Municipal Waste in Kuusalu Municipality from 2008-2018 The aim of this dissertation was to introduce the Kuusalu rural minicipality and create an overview of its waste generation from 2008 to 2018. The current situation of waste managemant in the municipality was also examined and the current waste management rules were compared with the previously valid rules. An overview was given of the change in the population of the rural minicipality from 2009 to 2019 and the average volume of waste generation per inhabitant. Kuusalu minicipality is the largest in Harju county, where there are the small towns: Kuusalu, Kiiu ja Kolga. The total area of the rural municipality is 707.93 km² and the size of the population as of 01 March 2020 is 6467. This rural municipality is unique because a large percentage of its land consists of nature reserves, which means that the population density is just 9.1 in/km2 as of 01 Janurary 2018. This makes Kuusalu minicipality the most sparsely populated municipality in Harju County. Population change was observed in the period between 2009 to 2019. At the beginning of the period, the population of the municipality was 6 867, which was more or less equally divided between men and women. The age group with the largest share was 26-54 year olds, which accounted for 41% of the total population. The smallest share belonged to the 16-18 age group. In 2019, there were 6521 inhabitants in Kuusalu municiplaity, meaning the population decreased by 5% within 10 years. The largest decline was in the 19-25 age group. The age groups of 7-15, 55-64 and 65+ inhabitants increased alomost equally. The current waste management rules in Kuusalu municipality came into force on 31st October 2012, replacing the rules adopted in 2005. The waste management rules are written based on the waste hierarchy and in th light of national waste law. The regulation sets requirements for the collection, sorting and disposal of waste for both individuals and companies. Requirements are also set for the size, location and frequency of emptying of waste containers. There are 134 public waste containers in the municipality, of which 54 are collection containers for mixed packaging, 65 are collection conmtainers for waste paper, and 16 are glass packaging and pledge packaging collection points. The rest of the public waste containers are for battery collection. The only waste station in Kuusalu municipality is located in Kiiu. The state report based on the information available from JATSi, shows that 107 242 tonnes of waste was generated in the Kuusalu municipality between 2008 and 2018. 12 %of this waste was general municipal waste, whilst only 4% was packaging waste. Within the observed period, waste generation grew steadily until 2014, when waste generation increased by 43% and in 2017 by 72%. according to Kuusalu municipality, the reason for the growth was the reconstruction of Kiiu manor. In 2008, 177kg of municipal waste per capita was generated, while 392 kg of waste was generated at the national level. In 2018, 201 kg of waste per capita was generated in Kuusalu municipality and 405 kg at the national level. The generation of municipal waste per capita in Kuusalu municipality increased by 12% compared to only 3% at the national level. The large increase is due to a large increase in construction and demolition waste. The generation of packaging waste almost doubled during the period under review. In 2008, 224 tonnes of waste was generated in kuusalu municipality, rising to 461 tonnes in 2018. 511 tonnes of agricultural waste was generated during the period under review, with a total of 383 tonnes generated in the first three years of the period. In the later years the generation of waste was in the range of 4-18 tonnes. The change in the limit values of the integrated permits of the two largest agricultural holdings in considered to be a major factor in the reduction of this type of waste. The demolition works of Kiiu manor in 2014 and the construction works in 2017 caused a sharp increase in the generation of construction and demolition waste. Compared to a few hundred tonnes in the earlier years, 3950 tonnes were produced in 2014 and 31 1627 tonnes in 2017. The share of hazardous waste in the type of construction and demolition waste was stable at 10% during the period under review. In summary, it can be stated that the waste sorting habits of the residents of the Kuusalu municipality have not changed significantly over the years and that the increase waste generation per capita is due to the larger volume of waste generated by various companies. The number of public collection containers in the municipality should be higher, especially the collection points for pledge packaging, of which there are currently four in the municipality – three in Kuusalu town and one in Kiiu.

Item Type: thesis
Advisor: Monica Vilms
Subjects: Environmental Technology > Laws and Regulations > Regulation of Waste Treatment and Preparation of Waste Projects
Divisions: Institute of Technology and Circular Economy > Environmental Technology and Management
Depositing User: Birgit Truu
Date Deposited: 04 Jun 2020 10:28
Last Modified: 04 Jun 2020 10:28
URI: https://eprints.tktk.ee/id/eprint/5257

Actions (login required)

View Item View Item