Muutused pikkade ja raskete autorongide teele lubamisel

Kohv, Carl-Caspar (2020) Muutused pikkade ja raskete autorongide teele lubamisel. [thesis] [en] Changes in allowing long and heavy vehicles on to the roads.

[thumbnail of Lõputöö CCK.pdf] PDF - Published Version
Restricted to Registered users only

Download (1MB)
[thumbnail of lõputöö - digidoc] PDF (lõputöö - digidoc) - Published Version
Restricted to Registered users only

Download (964kB)

Abstract

Pikkade ja raskete autorongide teele lubamiseks on viimase kümnendi jooksul teostatud mitmeid uuringuid, mille käigus on uuritud nii teede kui sildade kandevõimet, veokite mõju keskkonnale, taristule, ettevõtjale kui ka majandusele terviklikult. Probleem seisneb konkureerivatest naaberriikidest mahajäävuses. Antud lõputöö siht oli välja selgitada, kas Eesti teedele on võimalik lubada 25-meetrised ja 52-tonnised veokid. Autor viis uurimuse raames läbi intervjuud teede- ja sillaehituse ekspertidega, kes on ka varasemalt läbi viinud uurimusi antud temaatikaga seonduvalt. Antud uurimuse käigus sai autor vastuse eesmärki toetavatele küsimustele:  Kas Eesti taristu vastab normidele, et lubada teedele pikad autorongid?  Millistel teedel on võimalik pikki autoronge kasutada?  Millised piirangud või muudatused tuleb sisse viia enne autorongide tulekut? Ekspertide hinnangul on autorongide teele lubamiseks vaja sisse viia täiendavad muudatused. Seda eelkõige teede ja sildade kandevõime suurendamiseks, kui ka liikluskorralduste muutmiseks. Eesti teed ja sillad on suures osas ehitatud Nõukogude Liidu standardite järgi, mis ei ole vastavuses Euroopa standarditega, seetõttu on tarvilik teha renoveerimistöid. Sellele vaatamata on juba tänasel päeval võimalik pikemaid ja raskemaid autoronge kasutusele võtta, kuid neil peaksid olema kindlad reeglid marsruutide valiku osas. Pikkade ja raskete autorongide kasutamine on peamiselt võimalik põhimaanteedel, kuna nende kandevõime ja seisukord on piisav, et lubada pikki ja raskeid veokeid liiklema. Kõrval- ja tugimaanteedel võib esineda probleeme, kuna neil asub palju madala kandevõimega sildu, mis vajavad renoveerimist. Eestis on ligikaudu 50 silda, mis vajavad nõuetele vastavusse viimist. Enne autorongide teele lubamist on tarvis ümber ehitada ristmikuid, eelkõige neil paiknevad ohutussaared ja ringristmikud, mis võivad pikemate autorongidega manööverdamise keeruliseks või võimatuks muuta. Liiklusohutuse seisukohalt on oluline täiustada veokite parklaid maanteedel, KOKKUVÕTE 31 suurendada 2+1 või 2+2 sõiduradadega teelõikude arvu, kehtestada nõue paarisrataste olemasoluks, kaasajastada teekatendi hindamise meetodeid. Lõputöö autor leiab, et antud uurimus on oluline kaardistamaks, millises olukorras ja kui kaugel on Eesti riik piirangute suurendamisest ning võib osutuda kasulikuks Maanteeametile ja muudele liikluskorraldusega seonduvatele organisatsioonidele, kes antud küsimustega igapäevaselt tegelevad. Välja on toodud ka ettepanekud muudatuste osas, mis võivad kaasa aidata pikemate ja raskemate autorongide teele lubamisele.

Abstract [en]

Over the last decade, a number of studies have been carried out to allow long and heavy vehicles on to the roads, examining the load-bearing capacity of roads and bridges, the impact of vehicles on the environment, infrastructure, the business and the economy as a whole. The problem is lagging behind competing neighbours. The aim of this thesis was to find out whether it is possible to allow 25- meter and 52-ton trucks on Estonian roads. Within the framework of the research, the author conducted interviews with road and bridge construction experts, who have also previously conducted research related to this topic. In the course of this research, the author recieved answers to questions supporting the goal:  Does the Estonian infrastructure meet the standards to allow long vehicles on the roads?  On which roads can long vehicles be used?  What restrictions or changes need to be introducced before long and heavy vehicles arrive? According to experts, further changes are needed to allow long vehicles to run. This is primarily to increase the load-bearing capacity of roads and bridges, but also to change traffic management. Estonian roads and bridges are largely built according to Soviet standards, which are not in line with European standards, so it is necessary to carry out renovation work. Nevertheless, it is already possible to use long and heavy vehicles today, but they should have clear rules for choosing routes. The use of long and heavy vehicles is mainly possible on the main roads, as their load capacity and condition are sufficient to allow long and heavy lorries to travel. There may be problems with side and support roads, as they have many low-capacity bridges that need renovation. Before admitting long and heavy vehicles, it is necessary to rebuild junctions, in particular safety islands and roundabouts, which may make it difficult or impossible to maneuver lorries. From the point of view of road safety, it is important to improve truck parking lots on roads, increase the SUMMARY 33 number of road sections with 2+1 or 2+2 lanes, establish a requirement for the presence of dual wheels, modernize road surface assessment methods. The author of this thesis finds that this study is important to map the situation and how far the Estonian state is from increasing restrictions and may be useful for the National Road Administration and other organizations related to traffic management, which deal with these issues on a daily basis. Proposals have also been made for changes that could help to allow long and heavy vehicles to run.

Item Type: thesis
Advisor: Sven Kreek
Subjects: Transport > Tansport of Goods
Transport > Traffic Management
Transport > Transport Economics
Divisions: Institute of Logistics > Transport and Logistics
Depositing User: Carl-Caspar Kohv
Date Deposited: 04 Jun 2020 13:15
Last Modified: 04 Jun 2020 13:15
URI: https://eprints.tktk.ee/id/eprint/5119

Actions (login required)

View Item View Item