Miinimumpalk kui motivaator tööle asumiseks

Juurikas, Arles (2020) Miinimumpalk kui motivaator tööle asumiseks. [thesis] [en] Minimum wage as a motivator for starting work.

[thumbnail of lõputöö - digidoc] PDF (lõputöö - digidoc) - Published Version
Restricted to Registered users only

Download (975kB)

Abstract

Lõputöö oli koostatud teemal Miinimumpalk kui motivaator tööle asumiseks. Lõputöö eesmärk oli analüüsida miinimumpalka tööle asumise motivaatorina ning leida võimalikud seosed miinimumpalga ja tööhõive vahel. Miinimumpalk on Vabariigi Valitsuse poolt määratud palga alammäär millest vähem ei tohi töötajale tehtud töö eest palka maksta. Miinimumpalk on brutokuupalk, millest ei ole maha arvatud tulumaks ega sotsiaalkindlustusmaksed. Eestis lepitakse miinimumpalga väärtuses kokku kahepoolsetel läbirääkimistel (ametiühing ja Tööandjate Liit) ning kinnitatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Miinimumpalk peab tagama inimväärse elu. Inimväärseks saab elu pidada muu hulgas siis, kui inimese esmavajadused on rahuldatud ning ta saab ilma häbita osaleda aktiivselt igapäevaelus. Esmavajadusteks, mida Maslow nimetas ka madalama astme vajadusteks, on nälja ja janu rahuldamine, soojus, eluase, õhk, uni, turvalisus, kaitstus ja ohutus. Inimesed, kelle esmavajadused on rahuldatud püüdlevad kõrgemate vajaduste poole nagu kõrgem enesehinnang ja välimus. Miinimumpalk on Euroopa Liidus kehtestatud 22 riigis ning enamuses neist riikides on miinimum palk olnud viimastel aastatel tõusvas trendis. Kõrgeim palga alammäär Euroopa Liidus 2017. aastal on Luxemburgis (1998,59 eurot) ning madalaim Bulgaarias (235,62 eurot). Eestis kehtestati esimest korda miinimumpalk aastal 1992. Peale seda hakkas miinimumpalk aasta-aastalt suurenema, välja arvatud majandus languse ajavahemikus 2008-2011. 2018. aastaks oli miinimumpalk tõusnud 500 euro peale, mis on Ida-Euroopa kõrgeim. Tööhõive ehk tööhõive määr väljendab töötavate inimeste protsentuaalset osakaalu tööealises rahvastikus. Tööealise rahvastiku moodustavad 15-74 aastased inimesed. Töötuse määr on nende inimeste, keda loetakse töötuteks, protsentuaalne osakaal majanduslikult aktiivsest rahvastikust, ehk töötute protsentuaalne osakaal tööjõus. Tööhõive ja töötuse andmete saamiseks tuleb läbi viia spetsiaalseid tööjõu-uuringuid mille käigus küsitletakse valikuliselt ühte osa majanduslikult aktiivsest rahvastikust. Majanduslikult aktiivse rahvastiku moodustavad isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama ehk teisisõnu tööga hõivatute ja töötute summa. Eestis oli 2016. aasta kokkuvõttes tööhõive määr 65,6%, mis on viimase 20 aasta kõrgeim tase. Hõive vanusegrupis 20-64 inimeste seas oli 2016. aastal 74,8% ning läbi Heaolu Arengukava on eesmärgiks tõsta tööhõive määra aastaks 2023 1,5% võrra. Euroopas on tööhõive määr vanusegrupis 20-64 keskmiselt olnud viimastel aastatel 70%. Kõrgeim oli 2016. aastal tööhõive Rootsis (81,2%) ning madalaim Kreekas (56,2%). Miinimumpalga mõju tööhõivele on olnud ajas erinev. Suurem osa uuringuid siiski kinnitavad, et miinimumpalga tõus mõjub hõivele negatiivselt, mis tuleneb üldiselt sellest, et ettevõtete tööjõukulud suurenevad ning kompenseerimaks tööjõukulude kasvu, on tööandjad sunnitud töötajaid vallandama või loobuma uute töökohtade loomisest (Hinnosaar, 2003). Siiski paranes 2016. aastal tööhõive määr mille üheks põhjuseks on palgataseme tõus. Palgataseme tõusu mõjutas suures osas miinimumpalga kiire tõus. Lõputöö empiirilises uuringus selgitati miinimumpalka tööhõive mõjutajana. Uuringu tulemustes keskendus lõputöö autor järgmiste küsimuste vastustele: 1. Kas miinimumpalk on vastanute hinnangul piisavalt suur? 2. Kas vastanud on valmis tööle asuma kehtiva miinimumtöötasu eest? 3. Milline võiks nende arvates olla miinimumpalk? Andmete ja tulemuste analüüsis arvestas töö autor ka kõrvalisi asjaolusid, mis võivad mõjutada vastaja vastust, näiteks tema haridus, sugu, töötuks olemise aeg, varasem töökogemus ja töötasu suurus. Uurimise läbiviimiskeks valis autor kvantitatiivse uurimisstrateegia, see meetod võimaldab tulemusi väljendada arvandmetes. Andmeid on võimalik koguda katsete, vaatluste, mõõtmise, küsimustike ja teiste meetodite abil. Kogutud andmeid saab analüüsida statistiliste meetodite abil nagu graafikud, tabelid ning kirjeldav statistika. Eesmärgiks on saada objektiivne seisukoht uuritavast. Kvantitatiivset uurimistööd iseloomustab suur valim, vastatakse küsimusele „kui palju?“. Andmeid koguti meetoditega mis annavad statistliseks töötlemiseks sobivaid andmeid, näiteks struktureeritud küsimustikud. Eesmärk on saada üldistavaid andmeid. Töö autor kasutas kaardistusuuringut (inglise keeles survey), mille abil on võimalik selgitada tegelikkuses valitsevaid tingimusi ja asjaolusid ning välja selgitada mingil ajahetkel populatsioonis (lõputöös töötute seas) valitsevaid arvamusi. Uurija on andmete koguja, kes rahuldub nähtuste loomuliku varieeruvuse registreerimisega, püüdmata olukordade või uuritavatega manipuleerida. Uurimiseesmärk on tavaliselt kirjeldav või võrdlev, vaid harva on survey- uurimuse eesmärgiks seletamine või ennustamine. Andmete kogumiseks kasutas autor ankeetküsimustikku. Andmete kogumiseks kasutati ühte küsimustikku, mis oli suunatud töötutele isikutele. Ankeet on käepärane meetod, millega saab uurida inimeste hoiakuid, uskumusi, eelarvamusi, käitumismotiive ja palju muud. Ankeediga saadud andmestikku võib vaadelda uuritavate soo, vanuserühmade, elukoha ja teiste objektiivsete näitajate lõikes. Töö autor palus vastata ankeedile mittetöötavatel inimestel, selleks leida võimalikud seosed miinimumpalga ja tööhõive vahel. On väidetud, et töötuse loomulikku määra mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas töötu abiraha suurus jm. Seetõttu soovis autor teada, kas hetkel töötu olev isik saab mingisuguseid toetusi ning milline on tema motivatsioon seejuures miinimumtöötasu eest tööle asuda. Uuringu läbi viimiseks kasutati ankeetküsitlust ja levitati seda Internetis. Küsitlusele vastas kokku 145 inimest, nendest 111 märkis oma elukohaks Lääne-Virumaa. Seetõttu on töös tehtud järeldused Lääne-Virumaa põhised ja peegeldab võimalikku Lääne-Virumaa elanike arvamust. Küsitluse hetkel (2018 IV kvartal) oli kehtiv miinimumpalk 500 eurot, Eestis keskmine brutotöötasu 1 384 eurot ja Lääne-Virumaal oli 2018 IV kvartalis keskmine brutopalk 1087 eurot. Ankeedis esitas töö autor küsimuse „Kas Teie arvates on miinimumpalk (500 eurot) piisav, et see motiveeriks tööle asuma?“. Vastanutest 92 inimest, ehk 83% vastasid eitavalt. See tähendab, et enamuse arvates ei ole miinimumpalk piisavalt suur. Teine oluline küsimus autori jaoks oli, kas vastaja on käesoleval hetkel valmis tööle asuma miinimumtöötasu eest. Vastanutest eitavalt vastas 72 inimest, protsentuaalselt umbes 65% vastanutest ei olnud vastamise hetkel miinimumpalga eest tööle asuma ja 35% vastanutest oli valmis miinimumtöötasu eest tööle asumiseks. Vastajate käest uuriti lisaks, millised on vastaja praegused sissetulekud üksi ja leibkonnana, töötuna oldud periood ning viimase töökoha palga suurus. Erinevaid asjaolusid vaadates on tulemused üpris sarnased, autor toob kokkuvõtteks välja neli järeldust:  Kõrgema haridusega vastajad on vähem valmis miinimumpalga eest tööle asuma.  Mida pikem on olnud töötuks olemise periood, seda väiksem on valmisolek asuda miinimumpalga eest tööle.  Mida suuremad on töötuks olemise hetkel inimese sissetulekud üksikult ja ka leibkonnana, seda väiksem on samuti tema valmisolek võtta vastu miinimumpalgaga tööd.  Mida suurem oli inimese palk varasemalt enne töötuks jäämist, seda väiksem on tema valmisolek praegu miinimumpalga eest tööle asuda. Kõigi vastanute hinnangul võiks keskmiselt olla miinimumpalga suurus 775 eurot. See on 275 euro võrra kõrgem kui vastamisel hetkel kehtinud miinimumpalk. Töö autor palus miinimumpalka mittemotiveerivaks pidanud vastajatel põhjendada milline palk motiveeriks ning miks. Välja öeldud summade keskmine oli 900 eurot, mis võiks motiveerida, et tööle asuda. See on 400 euro võrra suurem kui oli küsitluse hetkel kehtiv miinimumpalk ja 187 euro võrra väiksem kui tol hetkel Lääne-Virumaa keskmine palk oli (Lääne-Virumaal oli 2018. a. IV kvartalis keskmine brutopalk 1 087 eurot). Tuginedes uuringu tulemustele võib öelda, et tööhõive ning miinimumpalk on omavahel seotud. Uurimuse tulemustest tuli välja, et enamus vastanutest ei ole valmis miinimumpalga eest tööle asuma. Seega võib eeldada, et miinimumpalka pakkuvatele töökohtadele on keerulisem töötajaid leida. Siiski osa vastajatest oli valmis miinimumpalga eest tööle asuma, kuigi nad ei pidanud seda motiveerivaks. Inimesed lähtuvad töökoha valimisel palgast ja sellest, et võetud rahalised kohustused saaksid täidetud ja saaksid tagada endale ja ome perele inimväärse elu, tunda end materiaalselt turvaliselt.

Abstract [en]

Arles Juurikas, final thesis "Minimum wage as a motivator for starting work". The thesis consists of 52 pages, 11 tables and 3 figures. 65 sources were used and referred to. The objective of the final thesis was to analyse the minimum wage as a motivator to getting a job and to find out about the minimum wage as a factor of employment. In the analysis of the data and results, the author also takes into account extraneous circumstances that may affect the respondents' responses, such as their education, gender, time of unemployment, previous work experience and salary. In order to conduct the research, the author chose a quantitative research strategy, which allows the results to be expressed in numerical data, to obtain generalizing data and to draw conclusions from them. The survey was conducted using a questionnaire and disseminated on the internet. A total of 145 people responded to the survey, 111 of whom indicated Lääne-Virumaa as their place of residence. Therefore, the conclusions are made based on Lääne-Virumaa and reflect the possible opinion of the unemployed residents of Lääne-Virumaa. 92 respondents, i.e 83%, answered in the negative to the question whether the minimum wage is motivating. Another important question for the author was whether the respondent is currently ready to work for a minimum wage. Of the respondents, 72 people answered in the negative, about 65% of the respondents were not ready to work for the minimum wage at the time of answering, and 35% of the respondents were ready to start working for the minimum wage. Considering different circumstances, the results are quite similar and the author can draw four conclusions:  Respondents with higher education are less willing to work for the minimum wage.  The longer the period of unemployment, the lower is the willingness to work for the minimum wage.  The higher is people’s income at the moment of being unemployed individually and also with their household, the lower is their readiness to take a job with the minimum wage.  The higher people's salary used to be, the lower is their readiness to work for the minimum wage now. According to all respondents, the average minimum wage could be 775 euros. The author of the final thesis asked the respondents who considered the minimum wage to be demotivating to justify which salary would motivate and why. The average of the amounts stated was 900 euros, which could motivate one to start working. Based on the final thesis, it can be said that employment and the minimum wage are interrelated. The results of the survey showed that the majority of respondents are not ready to work for the minimum wage. Thus, it can be assumed that it is more difficult to find workers for jobs with a minimum wage. However, some respondents were willing to work for the minimum wage, although they did not find it motivating. When choosing a job, people look for a salary that allows them to fulfil the financial commitments made, ensure a decent life for themselves and their families, and feel materially secure.

Item Type: thesis
Advisor: Diana Tandru
Subjects: Economy and Management > Economic Analysis
Divisions: Service Economy Institute > Business Administration
Depositing User: Arles Juurikas
Date Deposited: 11 Jun 2020 08:39
Last Modified: 11 Jun 2020 08:39
URI: https://eprints.tktk.ee/id/eprint/5035

Actions (login required)

View Item View Item