Tööstress ja läbipõlemine Eesti Töötukassa juhtumikorraldajate näitel

Paluoja, Kristina (2020) Tööstress ja läbipõlemine Eesti Töötukassa juhtumikorraldajate näitel. [thesis] [en] Work stress and burnout on the example of case managers of the Estonian Unemployment Insurance Fund.

[thumbnail of lõputöö - digidoc] PDF (lõputöö - digidoc) - Published Version
Restricted to Registered users only

Download (753kB)

Abstract

Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada kuidas hinnatakse oma stressi ja läbipõlemise taset Eesti Töötukassa juhtumikorraldajate hulgas ning millised on stressi ja läbipõlemist soodustavad tegurid ning teha ettepanekuid lahenduste leidmiseks. Lõputöö esimeses osas loodi teoreetiline raamistik sotsiaaltöö olemusest. Toodi välja tööstressi ja läbipõlemise esinemine sotsiaaltöö valdkonda kuuluvas juhtumikorralduses, nende peamised tekkepõhjused, tagajärjed ja ennetamisvõimalused. Empiirilises osas keskenduti Eesti Töötukassa juhtumikorraldajate küsimustiku põhjal kogutud materjalide analüüsimisele. Uurimismeetodina kasutati kvantitatiivset meetodit, et saada teada, kuidas juhtumikorraldajad hindavad oma töökoormust, suhteid teiste töökaaslaste ja juhtidega, tööülesannete keerukust ning kas nad on oma tööga rahul või kogevad väsimust, stressi ja läbipõlemist. Küsimustik saadeti 207-le töötukassa juhtumikorraldajale ning nendest vastas 96. Küsimustikule vastanutest oli esindatud kõik vanusegrupid, kuid kõige rohkem andsid tagasisidet 45-54 aastased juhtumikorraldajad, suuremas osas tööstaažiga 2-5 aastat. Töökoormus on viimase poole aasta jooksul enamuste arvates suurenenud, tuleb töötada intensiivselt, kuid survet ületundide tegemiseks oluliselt ei tunta. Töötasu osas tuntakse end samaväärsena võrreldes teiste sotsiaaltöö valdkonnas töötavate inimestega. Juhtumikorraldaja töö nõuab suurt teadmistepagasit ja laia silmaringi ning raskete otsuste vastuvõtmist, tihti tuntakse end võimetuna kliendi probleemide lahendamisel, kuid saadakse oma tööks vajalikku toetust ja tuge töökaaslaselt ja juhilt. Üksteist toetatakse ja abistatakses ning töökaaslaste poolt kedagi ei ahistata ega kiusata. Piisavalt vaba aega tööväliste tegevustuste jaoks leiavad enam-vähem pooled vastanutest, mis tähendab, et siiski kõigil juhtumikorraldajatel pole aega või jaksu muudeks tegevusteks. Vastustest võib järeldada, et juhtumikorraldajate töö on emotsionaalselt üsna kurnav, töökoormus suur ning põhjustab paljudel stressi, läbipõlemist siiski harvemini. Vastuste põhjal ei tulnud välja, et stressi põhjustaks töökaaslaste ja juhtide omavahelised suhted, pigem vastupidi - juhtumikorraldajad teavad, mida neilt tööl oodatakse, kuidas oma tööülesandeid täita, ühtne on arusaam osakonna eesmärkidest. Head omavahelised suhted toetavad töötegemist. Rahulolematust ja stressi põhjustab pigem intensiivne töökoormus ja keerulised kliendid. Stressi ennetamisel on oluline roll nii töötajal endal, kui ka ettevõttel. Töötaja teadlikkus sellest, et klientide traumaatilised kogemused võivad tekitada negatiivseid reaktsioone, aitab neil kindlaks määrata oma tugevaid ja nõrku külgi tööga seotud stressi ja teiste stressireaktsioonide juhtimisel. Kui juhtumikorraldajad on teadlikud oma stressireaktsioonidest ja osalevad enesehoolduses, siis tööalane tegevus, otsuste tegemise võimekus, töö kvaliteet ja klientide rahulolu suureneb. Tööandja seisukohast on oluline selgitada välja töökohal esinevad psühholoogilised ohutegureid, viia läbi uuringuid tööstressi kaardistamiseks ning koolitada oma töötajaid erinevate olukordadega toimetulemiseks. Lisaks riskide hindamisele ja uuringute läbiviimisele on üheks tööstressi ja läbipõlemise ennetamise võimaluseks ka supervisioon, mille eesmärk on sotsiaaltöötajate oskuste, teadmiste ja hoiakute tugevdamine, et töötaja oleks pädev töö kvaliteedi tagamisel. Supervisiooni üks peamisi ülesandeid hõlmab endas ärevuse juhtimist ja tuge tööga kaasnevate nõudmistega toimetulekuks. Tööstressi tekkepõhjuste väljaselgitamine ja vähendamine ning seeläbi läbipõlemise ennetamine toob kasu nii töötajatele, tööandjatele, kui ka töötukassa pakutavate teenuste kasutajatele, mis annab põhjust teema põhjalikumaks uurimiseks. Stress vähendab töötajate võimet oma tööd teha ja tagada teenuse kvaliteeti ning võib viia töötaja läbipõlemiseni. Läbipõlemine mõjutab lisaks juhtumikorraldajatele ka teda ümbritsevaid inimesi ning kogu organisatsiooni tervikuna. Sotsiaaltöö valdkonnas töötavate inimeste vaimse tervise eest hoolitsemine peaks olema sotsiaalhoolekandega tegelevatele asutustele esmatähtis, arvestades nende probleemide sisu ja hulka, millega töötajad igapäevaselt kokku puutuvad. Kuna stress ja läbipõlemine avaldavad lisaks töötaja tervisele mõju ka teenuse üldisele kvaliteedile, on oluline sellele suuremat tähelepanu pöörata. Lõputöös püstitatud eesmärk ja uurimisküsimused said vastused, mille lõpptulemuseks on, et Eesti Töötukassa juhtumikorraldajate seas esineb töökoormusest ja emotsionaalsest raskest tööst tingitud stressi teatud määral, kuid läbipõlemist esineb vähem.

Abstract [en]

The title of the dissertation is "Work stress and burnout on the example of case managers of the Estonian Unemployment Insurance Fund". The volume of the work is 65 pages with appendices. The dissertation is based on 71 literature sources, including 16 foreign language sources. The work is relevant because previously have not been studied the workload of the case managers of the Estonian Unemployment Insurance Fund, their relations with other co-workers and managers, the complexity of work tasks and whether they are satisfied with their work or experience fatigue, stress and burnout. This is important to know because stress and burnout can have a negative impact on the entire organization. Psychosocial risk factors in an unearthed work environment affect the performance of the entire organization, which in turn affects the whole society. The aim of this dissertation is to find out to what extent there is stress and burnout among the case managers of the Estonian Unemployment Insurance Fund and what are the factors that promote stress and burnout and to make proposals for finding solutions. Tasks of the dissertation set by the author: ● To give a theoretical overview of social work, the goals of the social work profession and the case management working method. ● To give a theoretical overview of the nature of stress, work stress and burnout. ● Carrying out a questionnaire among the case managers of the Estonian Unemployment Insurance Fund. ● Analysis of the results obtained during the questionnaire survey. ● To give recommendations on the possibilities for the prevention of work stress and burnout for the case managers of the unemployment fund. A quantitative method was used to find out how case managers assess their workload, relationships with other co-workers and managers, the complexity of work tasks, and whether they are satisfied with their work or experience fatigue, stress, and burnout. The questionnaire was sent to 207 case managers of the Unemployment Insurance Fund and 96 of them replied. The theoretical framework of the dissertation is the principles arising from the concepts of social work, in conjunction with the principles of case management. The aim of the dissertation and the research questions were answered. The end result is that there is a certain amount of stress due to workload and emotionally hard work among the case managers of the Estonian Unemployment Insurance Fund, but there is less burnout.

Item Type: thesis
Advisor: Airi Mitendorf
Subjects: Humanities > Psychology
Divisions: Service Economy Institute > Social Work
Depositing User: Kristina Paluoja
Date Deposited: 08 Jun 2020 10:00
Last Modified: 08 Jun 2020 10:00
URI: https://eprints.tktk.ee/id/eprint/4944

Actions (login required)

View Item View Item