Sotsiaaltöötaja tööstress ja läbipõlemine ning supervisioon kui üks võimalik ennetusmeetod

Narusberg, Kati (2020) Sotsiaaltöötaja tööstress ja läbipõlemine ning supervisioon kui üks võimalik ennetusmeetod. [thesis] [en] Work stress and burnout, supervision of a social worker as one possible method of prevention.

[thumbnail of lõputöö - digidoc] PDF (lõputöö - digidoc) - Published Version
Restricted to Registered users only

Download (427kB)

Abstract

Lõputöö on aktuaalne, sest tänapäeval on kasvavaks trendiks vaimse tervise häired, mis on põhjustatud tihti stressist ning läbipõlemisest. Iga ametnik puutub aina rohkem oma töökohal kokku vaimsete raskustega, mis aitavad kaasa stressi ja läbipõlemise tekkele ning arengule. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada sotsiaaltöötajate rahulolu tööga, läbipõlemise ja tööstressi põhjused ning supervisiooni kui ühe võimaliku ennetusmeetodi kasutamist. Uuringus osales kaheksa eri vanuses Viljandimaa ühe omavalitsuse sotsiaaltöötajat, kel on erinev tööstaaž ja erinevad kogemused. Kõik sotsiaaltöö spetsialistid on erialase kõrgharidusega. Sotsiaaltöötajad on vanuses 30 kuni 54 eluaastat. Töö autor annab ülevaate sellest, kas sotsiaaltöö spetsialistid on rahulolevad oma tööga, selgitab välja, mis tekitab sotsiaaltöötajatel stressi ja läbipõlemist, kas analüüsitava omavalitsuse sotsiaaltöötajad vajavad supervisioonil osalemist. Lõputöö põhineb Frederick Herzbergi kahe faktori teooriale, mille käigus uuritakse motivatsiooni- ja töörahulolu. Tööga rahulolu ja motivatsiooni olemasolu kirjeldavad kaks faktorit: hügieenifaktorid ja motivatsioonifaktorid. Hügieenifaktorite alla kuulub töötasu, turvatunne, töötingimused, juhi poolne kontroll ja juhtimise kvaliteet, suhted kolleegidega, töökultuur. Motivatsioonifaktorite alla kuulub eneseteostusvõimalus, vastutus, saavutusvajadus, huvitav tööiseloom ning tunnustus. Mõne faktori täielikul või osalisel puudumisel, tekib töötajas rahulolematus oma tööga. Uuringust selgus, et töötajatel on rahulolematus hügieenifaktoritega ning üldine rahulolu motivatsioonifaktoritega. Rahulolematuse tagajärjel võivad töötajad tunda stressi, läbipõlemist ei esinenud. Töötajatel on tekkinud osaline rahulolematus hügieenifaktoritega. Töötasu on numbriliselt suur, kuid töö, mida palga saamiseks tehakse, on mahukas ning vastutus on kõrge. Töötingimustes tõid sotsiaaltöötajad välja aspekte, mida saab muuta pikemas perspektiivis, selleks oli näiteks kabinetis viibimine koos teise sama eriala ametnikuga, abiruumide puudumine. Kuid tingimusi, mida on võimalik parendada kiiremini, arutatakse läbi juhiga ning on teostatavad probleemi tekkimise hetkel. Sotsiaaltöö oma olemuselt juba kirjeldab, et tööiseloom ei ole kuigi turvaline. Turvaliseks ei pea seda ka valitud omavalitsuse sotsiaaltöötajad, kuna neil puudub kabinettidest tagavaraväljapääs ohu tekkimise hetkel. Sotsiaaltöö spetsialistid tõid välja ohunuppude vajaduse kabinettides. Sotsiaaltöötajate tööseltskond on kokkuhoidev ja toetav, iseloomustati kollektiivi kui tavalist naiste kollektiivi, kus esineb ka emotsioone ja draamat. Pingeid võib tekitada mitme valla liitumine haldusreformi ajal, mis tõi endaga kaasa uued juhid ja kolleegid ning uued määrused ja nõuded, millega sotsiaaltöötajad peavad töötama. Tööjaotus on korraldatud valdkondade kaupa: igal töötajal oma valdkond, millele spetsialiseeruda. Tihti aga esineb erinevusi valdkondade töömahtudes, mis võib tekitada lisapingeid kolleegide hulgas. Valitud omavalitsuse sotsiaaltöötajatele meeldib süsteem, et kõik ametnikud oskavad üksteise tööd. Selline süsteem aitab töötajaid pingelistel perioodidel ja puhkuste ajal. Sotsiaaltöötajate juhiks on sotsiaalnõunik, kes on suutnud luua avatud suhted töötajatega. Juhti kirjeldati kui toetavat, suurte kogemustega ja julgustavat persooni, kes märkab iga väiksemat detaili. Juht oskab nõuda vajalikku: head töötaset, tähelepanelikkust ning kokkulepetest kinni pidamist. Vajadusel juhib tähelepanu puudustele, nõuetele mitte vastamistele ning vigadele. Motivatsioonifaktoritega on valitud omavalituse sotsiaaltöötajad osaliselt rahul. Eneseteostusvõimalustega on töötajad rahul, sest sotsiaaltöö koosneb paljudest tasandites. Kui peaks tekkima võimaluste puudus, siis töötajad püüavad leida positiivsust igast väiksemastki muutusest, mis nad oma tööga on suutnud tekitada. Muutusi on lihtne märgata, kui kliendid tunnustavad töötajat nende töö eest. Kliendi poolne tunnustamine on sotsiaaltöötajate jaoks kõige suurem tunnustus. Sotsiaaltöötajad leiavad, et juhi poolne tunnustamine peaks olema hästi põhjendatud ja läbi mõeldud. Sotsiaaltöötajad on üldiselt rahul tunnustamisega, sest toimub järjepidev töötajate motiveerimine. Kolleegide ja juhi poolne igapäevane hea sõna on töötajale kiituseks. Tunnustuse saamiseks tuleb teha tööd ning kanda vastutust, mida sotsiaaltöö tegemine endaga kaasa toob. Analüüsitava omavalitsuses sotsiaaltöötajad tõdesid, et vastutus on kõrge ning koormav, mis tõttu võib töötajatel esineda ka stressi. Tihti tuleb töötajal vastutada temast olenematute asjaolude ilmnemisel: kui klient, koostööpartner või kolleeg ei pea kinni kokkulepetest ja tähtaegadest. Sotsiaaltöötajatele on motiveerivaks teadmine, et tihti on võimalus vastutust jaga mõne kolleegiga, kellega koos tegeletakse mõne juhtumi või probleemiga. Sotsiaaltöös esineb mitmeid riskifaktoreid stressi ja läbipõlemise tekkimiseks. Tänapäeval on ähvardamine meediasse minekuga juba pea igapäevane, stressi tekitavad töötaja enda emotsioonid ning suutmatus abivajavat klienti aidata. Tänu omavalitsuse suurele pindalale on vajalik hea ajaplaneerimisoskus, et jõuda kõigi klientideni. Tööd tuleb teha kõigi ühiskonnagruppidega, mis nõuab kogemusi ning kiiret ümberlülitamist. Eestkostele spetsialiseerunud sotsiaaltöötajad tõid välja kohtuga suhtlemise kui ühe kõige pingelisema töökohustuse. Stressi kogemise riskifaktoriks on veel töömahukamad perioodid ja tööpäevad, sealhulgas töötamine puhkehetkedel. Sotsiaaltöös puuduvad kindlad juhendid, manuaalid ning probleemilahendused mis tõttu peab töötaja olema loov ja tuginema kogemustele, mida kõigil töötajatel ei pruugi olla veel piisavalt. Riske aitavad vähendada või leevendada koolituste käigus enesetäiendamine, kuid valitud omavalitsuse töötajatel jääb enesetäiendamine pigem teisejärguliseks, sest koolituse arvelt on hiljem tööl pingelisem. Tekib ka olukordi, kus töötaja soovib minna enda valitud koolitusele, kuid koolituse maksumus on kallis või koolitust ei peeta töötajale piisavalt kasulikuks. Samas leidub palju koolitusi, millel töötajad on osalenud ja millel soovivad osaleda. Supervisiooni teoreetilised teadmised on uuringus osalevatel sotsiaaltöötajatel olemas, kuid supervisiooni vormidest loetleti asutuse siseseid toetusmeetmeid, mitteadministratiivseid vorme ei loetletud. Valitud omavalitsuse sotsiaaltöötajad peavad supervisiooni oma erialal vajalikuks ning sooviksid osaleda pigem individuaalsel supervisioonil, kasulikuks peavad nad ka grupisupervisioonil osalemist, et saaks kuulata teiste kogemusi ja nendest õppida. Supervisioonil on osalenud kolm sotsiaaltöötajat. Uuringu tulemustest saab teha ettepanekuid omavalitsusele, mille sotsiaaltöötajad uuringus osalesid, kuidas tõsta sotsiaaltöö spetsialistide rahulolu tööga: • Korraldada ettevõtte sisene supervisioon, et sotsiaaltöötajatel oleks võimalus maandada pingeid ning saada välist toetust. • Supervisiooni peaks läbi viima kõigi jaoks võõras inimene ning kasutada võiks nii individuaalset- kui ka grupisupervisiooni. • Töötasu maksmine lähtuvalt sotsiaaltöö spetsialisti valdkonna spetsiifikast ning tööülesannete mahukusest. 50 • Töötingimuste puuduste kõrvaldamine ning uue vallamaja ehituse planeerimisel vajalike ettepanekute tegemine: ohunupud, eraldi kabinetid, tagavaraväljapääsud kabinettidesse, abiruumide loomine. • Jätkata seniste asutuse siseste toetustegevustega, sest need tegevused on töötajate jaoks tähtsal kohal. Lõputöö eesmärk ja seatud uuringu ülesanded said täidetud. Tööd saab kasutada valitud omavalitsuses sotsiaaltöötajate heaolu suurendamiseks ning näitena tuua teistele omavalitsustele, et oleks võrdlusmoment.

Abstract [en]

Kati Narusberg (2020). „Work stress and burnout, supervision of a social worker as one possible method of prevention.“ TTK University of Applied Sciences, Institute of Service Economy. Social work curriculum. Thesis. Mõdriku. 61 pages, 65 different sources, 9 sources in foreign language, 1 table, 1 annex. Thesis is actual because the cases of work stress are occurring very often in 10% and quite often in 31% of Estonian companies. Also, today’s society is rapidly changing and the tasks that social workers face in their work are increasing. Purpose of this thesis is to analyze social workers satisfaction with their work, the reasons of burnout and work stress and supervision as one possible method of prevention. Thesis tasks set up by the author: • Find out social workers satisfaction with work according to two-factor theory. • Find out risk factors that can cause stress and burnout. • To analyze the experience of supervision and participation among social workers. • To analyze the need of supervision among social workers in the chosen municipality. Study revealed that employees have developed dissatisfaction with hygiene factors and are partially satisfied with motivation factors. The social workers consider supervision to be necessary in their field and would rather participate in individual supervision. They also find it useful to participate in group supervision so they can listen to the experiences of others and learn from them. Thesis is based on Frederick Herzberg’s two-factor theory. Author used qualitative research methods. Method to gather the information was an interview. Author questioned eight social workers which all of them work in the same municipality. Thematic analysis and open coding were used in thesis.

Item Type: thesis
Advisor: Triin Vahula
Subjects: Humanities > Psychology
Divisions: Service Economy Institute > Social Work
Depositing User: Kati Narusberg
Date Deposited: 08 Jun 2020 10:04
Last Modified: 08 Jun 2020 10:04
URI: https://eprints.tktk.ee/id/eprint/4943

Actions (login required)

View Item View Item