Kutsekooli katkestamiseni viivad põhjused kutsekeskhariduse katkestanud noorte hinnangul

Künnapuu, Kertu (2020) Kutsekooli katkestamiseni viivad põhjused kutsekeskhariduse katkestanud noorte hinnangul. [thesis] [en] Reasons that lead to dropping out of vocational school based on to the values of young people who have dropped out of vocational secondary education.

[thumbnail of lõputöö - digidoc] PDF (lõputöö - digidoc) - Published Version
Restricted to Registered users only

Download (578kB)

Abstract

Noor on koolikohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või seitsmeteist aastaseks saamiseni. Ükski seadus täna ei kohusta rohkemat haridust omandama. Kutsekeskhariduses on võimalus omandada koos keskharidus ja eriala. Ainult kutseharidust on võimalik omandada ka põhihariduse baasil. Lapsevanema kohustused on küll välja toodud põhihariduse omandamise juures, kuid peale üldhariduskooli lõpetamist on noor justkui omapead ning perekonna edasine toetus vabatahtlik. Hariduse omandamisel on suur roll vanemate poolsel toel, julgustamisel ning suunamisel. Lapsevanem vastutab lapse arendamise, kasvatamise ning lapse heaolu ja õiguste eest. Perekond on lapse esmane ja kõige mõjuvõimsam arengu- ja kasvukeskkond. Lapsed kogevad hoolimatust samuti halvana ning vaimse pinge all elavad inimesed on närvilisemad ja ärrituvad kergemini. Murdeealise ja lapsevanema suhted on tihti konfliktsemad, kus nooruk kahtleb reeglite vajalikkuses ning reeglite puudumine tekitab emotsionaalseid raskusi ning ebakindlust. Eestis on probleemiks noorte piirdumine põhiharidusega, sest omandamata jäänud keskharidus ja erialane haridus mõjutab isiku tööalast konkurentsivõimet ehk tekitab noorele tulevikus probleeme töö leidmisega ning mõjutab sotsiaalmajanduslikku positsiooni ühiskonnas, samuti ka majanduslikku toimetulekut ning üldist võimekust elus edasi pürgida. Mis omakorda on oluline riigi kui tervikliku majanduse konkurentsivõimes ning ühiskonna sotsiaalses perspektiivis. Varasemalt läbi viidud uuringus selgus kooli maine olulisus ning lapsevanemate ja õpilaste teadmatus kutsekoolist ja erialast, mis mängib olulist rolli kutsekoolis haridustee katkestamisel. Ollakse arvamusel, et põhikooli lõpetaja ei tea veel, mis tööd tulevikus teha soovib ning pigem eelistatakse gümnaasiumit kutsekoolile. Eelnevat kinnitavad ka antud uuringu tulemused. Teises varasemalt läbi viidud uuringus selgus, et õpetajad peavad oluliseks õpilaste probleemidega tegeleda, kuid antud juhul uuritavate noorte hinnangul sekkumismeetodid ei toimi või on olematud. Hariduse omandamisel on oluline roll ka lapsevanemate madalal haridustasemel, mis võib olla oht kanduda mustrina edasi põlvest põlve. Antud lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada kutsekoolis haridustee katkestamiseni viivatest põhjustest ning selleks koguti andmeid erinevatest allikatest, kirjeldati põhjalikult kutsekoolis haridustee katkestamiseni viivaid tegureid ning toodi välja teoreetilised alused. Uurimustöös kasutati kvalitatiivset meetodit ning vahemikus 2020 jaanuar kuni 2020 märts viidi läbi seitse poolstruktureeritud intervjuud. Intervjuude andmed kirjutati sõna sõnalt ümber ning seejärel uurija mõtiskles analüüsi tulemuste üle ja tegi neist järeldused. Tõlgendusprotsessis kasutati kvalitatiivset temaatilist analüüsi, lisades lõikudele koode. Intervjuude analüüsi tulemused andsid põhjalikud vastused püstitatud uurimisküsimustele ning lõputöö eesmärk sai seeläbi täidetud. Antud uurimustöö tulemusena selgusid kutsekoolis haridustee katkestanud noorte hinnangul neid enim mõjutanud ning haridustee katkestamiseni viinud põhjused. Intervjueerides noori tuleb selgelt välja ning seda kinnitab ka ökoloogiline süsteemiteooria vaade, et indiviid on mõjutatud teda ümbritsevatest süsteemidest ning kõik süsteemid on omavahel seotud. Analüüsi tulemusena võib väita, et omavahel on seoses pere poolse toe puudumine kõikide teiste uuringus esile kerkinud probleemidega, mis mustrina esile tulid. Ühelgi intervjueeritud noorel ei olnud ainult üks probleem, vaid katkestamiseni viis mitme asja kokkulangevus, mis pahatihti oli kestnud terve nende mäletatava elu. Analüüsi tulemustele tuginedes võib väita, et varases eluetapis kogetud traumad ja läbi elamised mõjutavad noorte valikuid ja üldist edasipürgimis võimet. Analüüsi tulemused näitavad, kui oluline on, et sotsiaaltöötajad ja lastekaitsetöötajad märkavad varajasi märke, mis võivad viia koolihariduse katkemiseni ning sekkuvad abi pakkumiseks. Samuti selgusid peamised kitsaskohad selles osas, mis takistab noortel keskharidust uuesti omandama minna ning milliseid takistusi hariduse puudumine on tekitanud. Saab teha järelduse, et õppeedukus intervjueeritavate seas on pigem madal ning õpperaskused esinesid juba põhikooli astmes. Järelduste põhjal võib öelda, et intervjueeritavad on vähese õpimotivatsiooniga ning õppes püsimine on raskendatud erinevate põhjuste kokkulangevusel. Seitsmest uuritavast kuus katkestas õpingud kutsekoolis esimesel õppeaastal. Uuritavatega vesteldes ning hiljem analüüsimise käigus jõudis uurija järeldusele, et noorte võimekuse ja hakkama saamise taga on suurem ja laiem probleem, milleks on mittepühendunud ehk hooletussejätev kasvatusstiil, mis pärsib enesekontrolli, enesega rahulolu, probleemse olukorraga hakkama saamist, puuduvad lähedased suhted vanematega ning kõrgenenud on oht riskikäitumisele. Suurema tõenäosusega on sellise kasvatusstiiliga kasvanud lastel probleemid käitumisega ja koolis hakkama saamisega. (Anniste, Biin, Osila, Koppel, Aaben, 2018, lk 39; Karu, Turk, Suvi, Biin, 2012, lk 29; Vanemlusstiilid, s.a.) Hooletussejätev vanemlusstiil on tekitanud noortes tunde, et ise peab hakkama saama, abi küsimine on väga keeruline ning üldjuhul nad seda ei tee, mille tõttu on ka sotsiaalsete suhete loomine keeruline ning suhted koolikaaslastega on pigem halvad. Koolikeskkonnas on rahulolematus kaaslastega probleem, mida tõid uuritavad mitmel juhul välja. Probleemi lahendusena ehk kooliga raskustesse sattudes nähti lahendusena kooli katkestamist. Noored tunnevad vanemate poolt nõrka toetust ja mõistmist. Uurija näeb selget seost pere keskkonna, kasvatustiili ning noorte võimekuse, vaimse tervise ja hakkama saamise vahel. Iga laps on sündinud oma peresse ega saa ise selles osas valikuid teha ning peavad kohanema selle perega, selle kasvukeskkonnaga ja selles hakkama saama. Paraku on intervjueeritavad lahkunud kodust varakult, juba ka kuueteistaastaselt, sooviga oma elu elada ja ise hakkama saada. Oma päritolu perega on suhted jahedad ning omavaheline läbikäimine minimaalne. Vaimse tervise probleeme kutsuvad esile tihti kodused probleemid ja ka kooli keskkonnas esile kerkivad probleemid, üks olulisemaid nendest on uuringu tulemuste põhjal koolikiusamine ning koolipersonali poolne probleemiga mitte tegelemine. Vaimse tervise probleeme kutsuvad esile ka uued olukorrad, millega noor üksi toime ei tule. Vajades toetust, julgustamist ja mõistmist. Seda ennekõike oodatakse oma vanematelt, kuid uurija tõdeb, et seda oodatakse ka teistelt täiskasvanutelt, koolikeskkonnas õpetajatelt, eriti oluliseks peetakse rühmajuhendajat ning selle puudumine on oluline riskitegur haridustee katkestamisel. Uuritavate hinnangul on oluline koolis usaldusväärse ja mõistva inimese olemasolu. Eriti oluline on see noortele, kellel ei ole toetavat kodu ega perekonda. Analüüsi tulemusena võib väita, et kodu poolse toe puudumisel vajab noor väljastpoolt kodu usaldusväärse täiskasvanu toetust ja õpetusi, koolikeskkonna ja ühiselamu puhul võiks olla selleks inimeseks sotsiaalalatöötaja sotsiaalpedagoogi näol. Kes nõustab, jõustab ning aitab tagada distsipliini ja korra, märkab raskustes noort ning, kelle poole saab noor oma probleemidega pöörduda. Oluline on probleemide varane märkamine ning see, kuidas suudetakse kompenseerida pere positiivse mõju puudumist. Riskigrupi laste varane toetamine on oluline tegur, et noorte võimekus võimaldaks neil õpingud edukalt lõpetada. Oluline on ka koolipoolne oskus ja valmidus õpilaste toetamisel, tagades hea klassi- ja koolikliima. Koolipoolse toe pakkumisel on oluline roll sotsiaaltöö professioonil ja kooli personali omavahelisel koostööl. Kokkuvõtvalt saab uurimustöö tulemuste põhjal järeldada, et noored katkestavad õpingud kutsekoolis mitme põhjuse koosmõjus, kuid kõikide probleemide taustal tuleb esmalt esile pere poolse toe puudumine, probleemid perekonnas, mis tekitavad omakorda järgmiseid probleeme ning lisaks ea iseärasustest tulevate raskuste tõttu on käitumisraskused ja toimetulematus koolis tõenäolisemad. Antud lõputöö analüüsi järelduste põhjal näeb uurija suurt vajadust koolikeskkonnas tugipersonali kuuluval sotsiaaltöötajal, kes märkab probleemidega noort ning, kelle poole saavad pöörduda nii lapsevanemad, õpetajad kui ka noored ise. Oluline siinjuures on, et sotsiaaltöötaja olemasolu ja vajalikkusega ning tema tööülesannete ja tööeesmarkidega oleksid kõik osapooled kursis. Igas koolis on vaja terviklikku tugiteenuste pakkumise strateegiat, ehk, kuidas kooli katkestamist vähendada ja ennetada. Kuna kutsekoolis käivad noored ka teistest omavalitsustest siis on oluline teha koostööd ka kooliväliste tugistruktuuridega (kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja, lastekaitsetöötaja), sest neil on paremad võimalused tutvuda noore päritoluperega ja kasvukeskkonnaga ning seeläbi jõuda kiiremini ja parimate lahendusteni noore jaoks. Analüüsi tulemustes selgus, et noored ei ole teadlikud edasisest võimalustest ning saab väita, et, kui noor on jõudnud katkestamiseni siis on vaja, et oleks keegi, kes nõustaks ning tutvustaks edasisi võimalusi. Kuhu on võimalus minna edasi õppima, et omandada keskharidus või ka ainult erialane haridus. Kokkuvõtvalt võib öelda, et igas koolis peab olema sotsiaaltöötaja, kes on erialase haridusega professionaal, nõustab ja jõustab nii noori, õpetajaid kui ka lapsevanemaid ning vajadusel teeb koostööd kooliväliste tugistruktuuridega. Uuringu tulemuste põhjal teeb autor ettepaneku järgmisteks uurimustöödeks. Üks neist võiks olla kutsekooli tugipersonali ja kohaliku omavalitsuse vaheline koostöö, mille puudlikust antud uurimuse järelduste põhjal võib järeldada. Teine, mis antud uuringus küll ei selgunud, kuid statistika (Haridussilm, 2019) järgi Eestis kutsekooli kasuks otsustavad rohkem noormehed ning kutsekooli katkestavad samuti rohkem noormehed. Selle põhjal võidaks läbi viia vajalik uuring teemal, mis põhjustel katkestavad noormehed kutsekooli sagedamini.

Abstract [en]

Thesis title: „Reasons that lead to dropping out of vocational school based on to the values of young people who have dropped out of vocational secondary education“ The thesis includes 64 pages: 45 cited references, 5 of them are in a foreign language. The theme of the given dissertation is topical because the frequent confinement of young people with basic education has become a serious problem in Estonia. Dropping out of vocational training school and a lack of professional education may cause many problems in the future it can affect a young person’s ability of coping economically and the ability to find a job. It is vital to know the main reasons that lead to dropping out of vocational school, for getting a better overview of the reasons it is important to ask the causes from the young people who have already dropped out. By knowing young people's own assessments of the reasons for dropping out, conclusions can be draw and the best solutions to prevent dropping out of vocational training can be detected. Every additional year of studies means better professional skills, better health, better ability of coping economically and greater cohesion in society as a whole. The aim of this thesis is to analyze young people's descriptions of the factors that shaped their education and dropping out of vocational school. Based on the aim of the research the following research questions were raised: • What are the main reasons why young people drop out of vocational school? • What is the role of the family in the educational path of a young person? • What are the difficulties in obtaining education due to the peculiarities of adolescence? • What is the role of the support system and the social worker surrounding the young person in preventing drop out? The research used a qualitative methodology and seven helf-structured interviews were conducted in January 2020 to March 2020 with seven young people who have dropped out of vocational school. The main conclusions: • The support of the family, the mental health, difficulties due to the peculiarities of puberty, the reputation of the vocational school, the incompatibility of the profession and the school, and the support provided by the school play an important role in dropping out of vocational school. • The most important risk factor leading to dropping out of vocational school is the presence or the absence of family support. • Due to the peculiarities of adolescence, young people are more impulsive and more easily affected. • Based on the conclusions of the analysis we can infer that the role of a social worker is very important, and its absence is a risk factor in dropping out of school. Cooperation between school support staff and out-of-school support structures (local government social worker, child protection specialist) is also important.

Item Type: thesis
Advisor: Airi Mitendorf
Subjects: Other
Divisions: Service Economy Institute > Social Work
Depositing User: Kertu Künnapuu
Date Deposited: 08 Jun 2020 09:57
Last Modified: 08 Jun 2020 09:57
URI: https://eprints.tktk.ee/id/eprint/4939

Actions (login required)

View Item View Item