Tugimeetmed eakatele Kohila vallas

Uuemäe, Kätlin (2020) Tugimeetmed eakatele Kohila vallas. [thesis] [en] Support measures for the elderly in Kohila municipality.

[thumbnail of lõputöö - digidoc] PDF (lõputöö - digidoc) - Published Version
Restricted to Registered users only

Download (1MB)

Abstract

Eakate heaoluks ja toimetulekuks ning väärtusliku elu elamiseks tuleb tagada riigil sotsiaalhoolekandes tugimeetmed. Aktiivsena vananemise eesmärk on pikendada inimeste tervena elatud eluiga ning parandada eakate elukvaliteeti. Vanaduspensioni eas oleks neil erinevates eluvaldkondades tagatud võrdsed võimalused. Elanike vananemine on elu vältimatu protsess. Tarvis oleks luua süsteemide jätkusuutlikus, arvestades vanemaealiste vajadusi ja ootusi. Lõputöö eesmärk oli uurida eakate heaolu ja toimetulekut ning sellega seotud probleeme ja tugimeetmete vajadust Kohila vallas ning teha ettepanekud Kohila vallavalitusele ja MTÜ Katikodule eakate heaolu parandamiseks. Uurimistöö teoreetilised alused olid rootslase E. Allardti (1993) teooria, mille ta on välja töötanud ja arendanud edasi Eriksoni heaoluteooriast. Allardti uurimuse kohaselt sõltub inimeste heaolu kolmest tasandist, mis on omavahel seotud ja mõõdetakse läbi subjektiivse heaolu - omamine, armastamine ja olemine. Otsiti seoseid ka Dienieri subjektiivse heaolu kahe dimensiooni teooriaga. Selle järgi sõltub eaka heaolu heade ja halbade tunnete, emotsioonide või meeleolu vahekorrast. Kui teatud perioodil on negatiivseid tundeid rohkem kui positiivseid, siis on ka inimese subjektiivne heaolu madalam ning vastupidi Lõputöös kasutati kvalitatiivset uurimismeetodit. Empiirilise osa tarbeks intervjueeriti kuute eakat vanuses 65+ eluaastat, kolm neist koduteenusel ja kolm mitte koduteenusel. Intervjuud olid poolstruktureeritud ja toimusid jaanuaris ja veebruaris. Lõputöö andis autorile perspektiivi, täitis oma eesmärki ja autor saab anda ülevaade MTÜ Katikodule ja Kohila vallavalitsusele eakate toimetulekust ning teha ettepanekuid eakate toetamiseks ja heaolu parandamiseks konkreetsete tugimeetmetega. Intervjueeritavad olid arvamusel, et kui nad osalevad ühiskonnas ja igapäevaelus ning on aktiivsed ja löövad kaasa programmides ning panustavad ühiskonda on eakate elukvaliteet tunduvalt parem. Uuringus selgus, et töökoht toetab ka olema rohkem aktiivsem ja eakatel on suuremad materiaalsed vahendid, et hoolitseda oma tervise eest. Eakad pidasid toimetulekul raskendavaks teguriks väiksest pensionit ja elukallidust. Raskendavaks teguriks tõid eakad välja, et igapäevategevuste tegemine on raskendatud ning eakad vajasid abi füüsiliste töödega tegemisel. Jätkuvalt on probleemiks ka transport ja eakad ei saa liikuma. Intervjueeritavad olid ka arvamusel, et on vaja ennetada eakate tõrjutust ühiskonnas ning muuta eakate teenuste kättesaadavust ja kaasata rohkem 43 ühiskondlikust elust osa saama. Eakate huvialade ja vaba aja kasutuse kohta uurides, selgus intervjuudes, et enamik sooviks tegeleda oma hobidega ja olla jätkuvalt aktiivne. Intervjueeritavate vastustest selgus, et eakatel puudub täpne informatsioon Kohila valla poolt pautavatest teenustest ja toetustest. Vastajad tõid välja erinevaid ja huvitavaid ettepanekuid ning soove, millega saaks eakaid aktiivsena hoida. Oluliseks pidasid ka intervjueeritavad, et Kohila vald võiks pakkuda rohkem rahalist abi eakatele, kes tööl ei käi ning kelle sissetulek on väike peale kulude maha arvamist. Eakad soovivad jätkuvalt oma viimased elu hetked kodu seinte vahel veeta ning vajadusel loodavad abi lähisugulastelt. Huvitava erinevuse intervjueeritavate võib välja tuua, et meestel pole tähtis hooldekodu asukoht ning pigem sooviksid hooldekodus toas elades olla mitmekesi. Naiste rahvaste soovid olid vastupidised ja erinevad. Eakad, kes ei kasutanud koduhooldusteenust, tõid välja erinevaid võimalusi teenuse kohta. Samuti soovivad, et eakaid kaasatakse ühiskonnas, programmides, üritustel ning neid kuulatakse ja märgatakse. Võetakse eakate soove ja ettepanekuid kuulda ja nad saaksid olla rohkem aktiivsemad. Eakad sooviksid liikuda ja rattaga sõita, kuid puuduvad kõnniteed ja terviserajad. Miinustena tõid intervjueeritavad ka välja koduhooldustöötaja aja puuduse vestlemiseks ja töötaja transpordi vahendi puudumise. Eakad sooviksid liikuda ka hooldaja abiga sõpradele ja sugulastele külla ning soovivad, et teenus oleks jätkuvalt tasuta, mis on vähese sissetulekuga eakatele väga oluline. Intervjuude analüüsi põhjal saab sõnastada ettepanekud Kohila vallavalitsusele ja MTÜ Katikodule eakate heaolu ja teenuste parandamiseks. 1) Leida võimalusi, kuidas rahastada kõnniteede olemasolu ja parandada transpordi teenust; 2) Kaasata rohkem eakaid ühiskonnas, programmides, üritustel, tuues kodu ligidale juurde tegevusi eakatele huvialadega tegelemiseks ja vabaaja sisustamiseks; 3) Jätkata teenuste ja toetuste pakkumist ning kuulata, kaasata ja märgata eakate soove ja ettepanekuid. Toetada eaka kodus elamist koduhooldus teenusena ja igapäeva elu toimetamistes ning pakkuda rohkem toetusi vähese sissetulekuga ja üksi elavatele eakatele; 4) Tugimeetmete info ja võimaluste jagamine kohalikus ajalehes ja leida rohkem aega eakatega kohtumiseks.

Abstract [en]

The volume of the thesis “Support measures for the elderly in Kohila municipality” was 51 pages, including illustrations on 3 pages and 3 pages of references in multiple languages. The relevance of the thesis lies in understanding the coping issues of the elderly in the context of welfare. Also, whether the support measures offered by Kohila municipality and the real needs of the elderly are in correlation. The purpose of the thesis was to carry out research about the welfare and coping of the elderly, the problems related to it and the need for support measures for people in age group 65 and above. The research was carried out in Kohila municipality among three participants subject to home care services and three participants subject to non-home care services. Five research questions were raised:  What is the evaluation of the elderly to their coping and general well-being in Kohila municipality?  How informed are they of the support measures offered and what is the actual need?  What are the strategies for the elderly for coping in everyday life?  How familiar are the elderly with the home care services and whether they have any proposals to differentiate the services based on their individual needs?  What is the opinion of the elderly about the care home service and how do they associate it with their views on self-sufficiency? Qualitative data collection method has been used in the present thesis by gathering subjective evaluations about the coping and well-being of the elderly. The analysis of research results show that the working elderly should receive more support. For the elderly to stay more active it is important to provide transportation options and ensure the existence of pavements. Also, providing larger variety of options to engage in different hobbies closer to their homes will improve community work. Involving the elderly into communities more, e.g. in different programs or events is important as well. Furthermore, providing services and support, listening and paying attention to the needs and proposals of the elderly should be continued. It is also essential to support the elderly living at home and their daily activities, provide financial support and sufficient information about different support measures. Key words: elderly, support measures, ensuring well-being

Item Type: thesis
Advisor: Meeli Männamäe
Subjects: Other
Divisions: Service Economy Institute > Social Work
Depositing User: Kätlin Uuemäe
Date Deposited: 08 Jun 2020 09:40
Last Modified: 08 Jun 2020 09:40
URI: https://eprints.tktk.ee/id/eprint/4926

Actions (login required)

View Item View Item