Kasuperede kompetentsi- ja ressursivajadus laste sünniperedega suhtlemisel

Sõmer, Lea (2020) Kasuperede kompetentsi- ja ressursivajadus laste sünniperedega suhtlemisel. [thesis] [en] Competence and resource needs of foster families in communicating with the children's birth families.

[thumbnail of lõputöö - digidoc] Other (lõputöö - digidoc) - Published Version
Restricted to Registered users only

Download (1MB)

Abstract

Üheks suuremaks väljakutseks saab pidada kasuperes elavate laste suhtlemist oma sünnivanematega. Hooldusperede arv Eestis on aastaid olnud kahanemas, väljakutsed lapse sünniperega suhtlemisel on üks teguritest, miks pered pelgavad hakata kasuvanemaks. Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada kasuperede kompetentsi- ja ressursivajadus peredes elavate laste päritoluperedega suhtlemisel, tagades selle juures lapsele turvalisus. Uurimistöö viidi läbi kvalitatiivsel meetodil, intervjueerides perioodil detsember 2019 – jaanuar 2020 üheksat kasuvanemat Eesti erinevatest paikadest. Ökoloogilise süsteemiteooria järgi on kasupere oma olemuselt mikrosüsteem, mis on eluliselt lapsele kõige lähemal. Eestis seni läbi viidud uuringud on üsna vähe kajastanud hooldusperede vajadusi just sünniperedega suhtlemise osas. Sellel pinnal tekib perede vahel ja kasuperre paigutatud lapse ümber konflikte. Teooriast selgus, et kahe mikrosüsteemi vaheliste konfliktide lahendamisel on oluline neutraalse osapoole roll. Uurimistöös selgus, et perede ettevalmistus oli erinev. Paljud kasuvanemad on varasemalt pedagoogilise või sotsiaaltöö taustaga ja see on neile töös kasulastega ning nende sünniperega tuge andnud. Kasuperedesse on paigutatud laps ka enne koolitusele pääsemist või selle kestel. Uuringus tulid esile ka PRIDE koolituse nõrgad küljed – vastajate hinnangul ilustab see tegelikku elu ja pered ei tea tihti enne lapse perre jõudmist millist panust neilt oodatakse. Uurides toetusvõimaluste ja erinevate meetmete kohta kohtumiste korraldamisel, selgus käesolevast uurimistööst, et kasuvanemate tööd ja suhteid päritoluperedega toetavad faktorid on - professionaalne lastekaitsetöö; - koostöö võrgustikuliikmete vahel; - kasuvanemate enesekehtestamise oskus; - laste vajaduste esile seadmine. Uurimistöös selgus, et suuremad väljakutsed laste ja sünniperede suhtlemisel on järgmised: - lastekaitsetöötajate võimetus korraldada suhteid ja võrgustikutööd; - ühtse praktika puudumine valdkonnas; - tööjõu voolavus lastekaitsetöötajate seas; - kasuvanemate kulutatud ressursside (nii materiaalsete kui ka aja- ja energiakulu) vähene kompenseerimine; - riikliku tervishoiusüsteemi puudused: o järjekorrad eriarstiabi saamisel; o kompetentsete spetsialistide puudumine; o rehabilitatsiooniteenuste madal tase. - ESF projekti „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ nõrgad küljed: o Teenused on mõeldud vaid kasupere vanematele. Sihtgrupist on välja jäänud nii kasuperedes elavad lapsed kui ka nende sünnipered; o Teenuste kujundamisel ei ole arvestatud perede tegelike vajadustega. Sarnaselt varasemate Eestis läbi viidud uurimistööde tulemustele ilmnes ka selles uurimuses, et eestkostevanemad peavad suutma ilma neutraalse osapooleta lahendada konfliktolukorrad, mis tekivad sünniperega suhtlemisel. Uurimistulemustest saab järeldada, et pered vajavad ühiseid reegleid ja raamistikku. Suhete korraldus tuleb kokku leppida koheselt enne kohtumisi ja vajaduse tekkimisel tuleb see üle vaadata. Kasupered ootavad, et neid võetaks võrdse partnerina võrgustikutöös, et nende arvamusega arvestataks ja nende vajadustest hoolitaks. Teiste riikide autorite uuringute ja käesoleva uurimistöö analüüsi põhjal on võimalik väita, et kohtumiste korraldamisel tuleb arvestada paigutuse iseloomu – kas on võimalus, et laps sünniperega taasühineb või mitte, ja vastavalt sellele korraldada kohtumised tihedamini ja pikemalt või harvemini ja lühema kestusega. See eeldab tihedat võrgustiku-koostööd ja kõikide osapoolte teadlikkust otsuste tegemise alustest. Kasupered ootavad riigilt kompleksset teenust. Kompetentne ja asjakohane abi peab tulema pere juurde koos lapsega. Uurimistööst tuli välja, et kasupered vajavad: - pereteraapiat, psühholoogi ja psühhiaatri abi; - juristi nõuandeid; - mentoreid ja tugiisikuid; - lapsehoidjaid ja koristajaid; - teenuseid sünniperedele, et viimased suudaksid teha koostööd kasuperega. Sissejuhatuses esitatud uurimiseesmärk sai täidetud ja esitatud uurimisküsimused said töös vastused. Autor jääb kokkuvõttes seisukohale, et häid praktikaid asendushoolduses saab kujundada vaid lapse huve esikohale seades ja tihedat ning üksteisest hoolivat võrgustikutööd tehes. Käesoleva uurimistöö tulemustele toetudes saab teha järgmised ettepanekud: - Täiendada kasuperedele mõeldud koolituskava nii, et suureneks perede kompetents peres kasvavate laste sünniperedega toimetulekuks. - Kaasata täiendkoolitusele erinevaid võrgustikuliikmeid – lastekaitsetöötajaid ja teisi spetsialiste, et toetada kasuperede võrgustiku teket. - Üle tuleb vaadata kohalikele omavalitsustele antavad suunised, et vähendada lapse paigutamist eestkosteperekonda, kes ei ole lapse lähisugulane, vältimaks lapse sattumist ettevalmistuseta ja kohaliku omavalitsuse poolse toetuseta peredesse. - Lastekaitsetöötajate töö hõlbustamiseks peaks piirkondades loodama füüsilised ruumid, kus oleks võimalik korraldada keerukamaid kohtumisi. Need võiksid olla kompetentsi tõmbekeskused. - Töötada välja teenuste pakett perest eemaldatud lastele ja sünniperedele. - Leida võimalused kasuperede toetamiseks neile vajalike teenustega.

Abstract [en]

Title: „Competence and resource needs of foster families in communicating with the children's birth families“. The study consists of 53 pages, within the study 39 sources have been cited, 6 of them are in English. In recent years, the main goal in Estonia in the field of substitute care has been to increase the part of family-based services. To achieve this, the funding for foster families has been increased and new support services have also been created. This thesis focuses on the need of the foster families to maintain the children`s relationships, living in foster families, with their birth families. This thesis aims to find out the competence and resource needs of foster families in communicating with the families of the children who live in foster care families, ensuring the child's safety. Based on the aim of the thesis the author has posed the following research questions to the study: • What is the nature of foster families based on the ecological systems theory and conflict theory? • What is the preparation of the families before becoming a foster family? • What kind of support opportunities and measures are used in organizing the meetings and empowering the families in Estonia today? • What are the experiences and challenges of foster families in communicating with the birth families of the children? • What kind of additional support opportunities and measures do the foster families need to organize the meetings? This thesis is divided into four chapters and consists of the theoretical part, the description of the research methods and the empirical research. The author interviewed nine foster family parents, who all come from different Estonian counties. Foster families pointed out the main shortcomings, which are the lack of a unified system for organizing the meetings; rigid organization of meetings; the best interests of the child have not been taken into account while establishing the appointment procedure; the organization of meetings and the associated costs are often left to foster families to take care of. The foster families expect a complex service from the state, which includes, if necessary, family therapy, the help of a psychologist and a psychiatrist, especially for the child, but also for the family itself. Before placing a child into a foster family, ilies need more effective preparation - the pre-training must have an additional opportunity to prepare more thoroughly for the issues that the communication between the child and their birth family brings along with itself. Competent and appropriate assistance must come to the family with the child, as soon as the child is placed in the family. Unfortunately, today's practise shows that the parent has to seek help on their own, often the main problem is long waiting lists in health care and incompetent specialists.

Item Type: thesis
Advisor: Triin Vahula
Subjects: Other
Divisions: Service Economy Institute > Social Work
Depositing User: Lea Sõmer
Date Deposited: 08 Jun 2020 08:59
Last Modified: 08 Jun 2020 08:59
URI: https://eprints.tktk.ee/id/eprint/4917

Actions (login required)

View Item View Item