Kohaliku omavalitsuse üksuse rahastamine ja selle muutused Räpina vallavalitsuse näitel

Lemats, Ester (2020) Kohaliku omavalitsuse üksuse rahastamine ja selle muutused Räpina vallavalitsuse näitel. [thesis] [en] Financing of a local government unit and its changes on the example of Räpina Municipality Government.

[thumbnail of lõputöö - digidoc] Other (lõputöö - digidoc) - Published Version
Restricted to Registered users only

Download (1MB)

Abstract

Kohalikud omavalitsused on linnad ja vallad, kelle ülesandeks on korraldada kohalikku elu. Omavalitsused on eelarvelised asutused, kelle tulubaas sõltub maksutuludest, riigi eelarveelistest toetustest, omavalitsuste omatuludest ning erinevatest projektituludest. Muutused kohaliku omavalitsuse rahastamises puudutavad kõiki omavalitsusi, kuid kõige tundlikumad on just väikesema tulubaasiga omavalitsused. Uuritavaks omavalitsuseks valiti Räpina Vallavalitsus, kelle aastane eelarvemaht on alla 10 mln euro ning omatulu osakaal tulubaasis väike. Investeeringute kava järgi planeeritakse enamik investeeringuid ellu viia toetusvahenditega, mille vähenemine või kadumine võib ohustada omavalitsuse investeerimisvõimekust. Räpina valla põhitegevustulust kõige suurema osakaaluga on füüsilise isiku tulumaks, teisel kohal on toetusfond ning kolmandal kohal tasandusfond, moodustades omavalitsuse põhitegevustulust 89%. Räpina valla investeeringute finantseerimisallikateks kasutatakse saadud toetuseid, võõrkapitali ning põhitegevuse tulemit. Põhitegevuse tulemit ja võlakohustusi kasutatakse ka projektitoetuste omafinantseeringu katmiseks. Omavalitsuse tulubaasi üks olulisemaid osasid on füüsilise isiku tulumaksust saadav tulu, mis sõltub erinevatest muutustest majanduses, tööhõives, rahvastikus ning hinnatasemes. Muutused põhjustavad maksumaksjate sissetulekute ning maksumaksjate arvu kõikumist, mõjutades seeläbi tulumaksu tulu laekumisi. Kui maksumaksjate sissetulekud vähenevad, siis laekub vähem tulumaksu tulu riigile ning omakorda ka vähem kohalikule omavalitsusele. Maamaks on riiklik maks, mis lähtub maa maksustamishinnast. Maamaksu kehtestab iga kohaliku omavalitsuse üksus ise ning selle tulud laekuvad kogu ulatuses omavalitsusele. Räpina valla maamaksumäär on alates 01.01.2018. aastast 2% maa maksustamishinnast, välja arvatud põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel olev haritav maa ja looduslik rohumaa, mille maksustamismäär on 1% maa maksustamishinnast. Maamaksu tasumisest on Räpina vallas vabastatud represseeritud isikud tema omandis oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa osas. Räpina valla maamaksutulu suurendamiseks on võimalik tõsta maamaksumäärad seaduses lubatud piirini ning jääda oodata riigi poolt teostatava maade hindamise tulemust ja sellega kaasnevat maamaksu seaduse muutumist. Räpina valla omatulu, mille osakaal põhitegevuste tuludest on 6%, saadakse peamiselt haridus- ja sotsiaalasutuste majandustegevustest. Seda on võimalik muuta teenuste hindade tõstmisega, kuid Räpina valla omatulude languse ja kasvu põhjusteks on füüsilise isiku brutotulu ning tarbijate arvu muutumine. Riigieelarvest makstakse kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuskulude katmiseks tasandus- ja toetusfondi toetust. Tasandusfondi eesmärk on tagada omavalitsustele ühtlasem tulubaas. Toetusfondi eesmärk on tagada omavalitsustele vahendid hariduskuludeks, toimetulekutoetusteks, sotsiaalteenuste korraldamiseks, registritoiminguteks ning teede hooldamiseks. Kohalikule omavalitsusele eraldatava tasandusfondi toetuse suurust arvutatakse vastava aasta riigieelarve seaduses toodud valemi järgi. Toetusfondi jaotatakse ainult arvnäitajate alusel. Tasandusfondi kogumahu tõstmine või valemi muutmine mõjutab iga omavalitsuse tasandusfondi toetusmahtu erinevalt. Mõnel omavalitsusel toetus suureneb, teistel jääb stabiilseks ning osadel isegi langeb. Räpina valla puhul tõi tasandusfondi kogumahu suurendamine ja valemi muutmine erinevate näitajate osas kaasa toetuse kahanemise. Majanduskriisi järgselt vähenesid Räpina vallale eraldatavad tasandus- ja toetusfondi toetused mitmel järgneval aastal ning taastusid majanduskriisi eelnevale tasemele seitsme kuni kümne aasta jooksul. Räpina valla kõige olulisem investeerimisallikas on põhivara soetuseks saadud toetused, nii siseriiklikud kui ka välistoetused. Räpina valla eelarvestrateegias 2020–2023 on planeeritud enamik investeeringuid teostada toetuste abil, millede vähenemisel ei suuda Räpina vald teha vajalikke investeeringuid põhivarasse planeeritud mahus. Kohaliku omavalitsuse üksuse rahastamine ja erinevad muutused tulubaasis on seotud suures osas riigi otsustest ning erinevatest muutustest majanduses, tööhõives ning rahvastikus. Iga muutus omavalitsuse rahastamissüsteemis, riiklikus maksusüsteemis, majanduses, tööhõives, hinnatasemes või rahvastikus võib suurendada või vähendada omavalitsuste tulubaasi märkimisväärselt. Kohalik omavalitsus saab ise mõjutada oma tulubaasi suurust väga vähesel määral.

Abstract [en]

The length of the thesis “Financing of a local government unit and its changes on the example of Räpina Municipality Government” is 75 pages, and includes four tables, twelve figures and eight appendices. The thesis uses the analyzes of the Ministry of Finance, the results of the report of the National Audit Office, data from the database of Statistics Estonia, legislation, opinion articles; the budget, development plan and budget strategy of Räpina Municipality. The financing of local governments is carried out by the state on a uniform basis, but in reality the resources are unevenly distributed among local governments. There is also a risk of too low the ratio of the operating result of local governments to the depreciation cost of tangible fixed assets, which increases the risk of investing in fixed assets. The aim of the thesis is to clarify the financing of a local government and to analyze the changes in financing in the local government revenue base on the example of Räpina Government Municipality. In order to achieve this goal, the following research tasks have been set: 1) to find out the composition of the local government revenue base and to describe different sources of revenue based on legislation and professional sources; 2) to submit legislative and other known changes behind the formation of local government financing; 3) to describe and analyze the formation and changes of the revenue base of the selected local government in the near future; 4) to present the conclusions arising from the study on possible changes in the composition of the revenue base and to make recommendations to the local government for adaptation to the changes. The research tasks are performed using a quantitative approach, where previous theories, conclusions from previous studies, data collection planning, tabulation of variables, and drawing conclusions based on the analysis of observational data are central to the study. The revenue base of local governments depends on tax revenues, state budget subsidies, local governments' own revenues and various project revenues. The revenue base of local governments is formed and changed mainly by state decisions, changes in population and employment, the volume of support from the European Union Structural Funds allocated to Estonia, and by various crises affecting the economy.

Item Type: thesis
Advisor: Ave Nukka
Subjects: Economy and Management > Economic Analysis
Divisions: Service Economy Institute > Accounting
Depositing User: Ester Lemats
Date Deposited: 12 Jun 2020 06:07
Last Modified: 12 Jun 2020 06:07
URI: https://eprints.tktk.ee/id/eprint/4880

Actions (login required)

View Item View Item