Materiaalse põhivara arvestus põllumajandusettevõtte näitel

Anderson, Tamara (2020) Materiaalse põhivara arvestus põllumajandusettevõtte näitel. [thesis] [en] Accounting of tangible assets on the example of an agricultural organisation.

[thumbnail of lõputöö - digidoc] PDF (lõputöö - digidoc) - Published Version
Restricted to Registered users only

Download (672kB)

Abstract

Lõputöö teema oli „Materiaalse põhivara arvestus põllumajandusettevõtte näitel“. Materiaalse põhivara arvestuse teema on väga aktuaalne, sest materiaalse põhivaraga on võimalik teha erinevaid tegevusi: soetamine, põhivara iseloomine, kasutusse andmine, võõrandamine, ümberpaigutamine, mahakandmine, hävitamine, jne. Eriliigiliste tehingute tegemisel tuleb aluseks võtta erinevad õigusaktid. Vead materiaalse põhivara arvestuses võivad tulla seaduste ja toimkonnajuhendite väärast tõlgendamisest, mis võib olla tingitud õigusaktide keerulisest juriidilisest keelest. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada ettevõtte materiaalse põhivara arvestuspõhimõtted ja arvestuspõhimõtete vastavus teoreetilistele nõuetele, leida ettevõtte arvestuses esinevad vead ning teha ettepanekud paranduste tegemiseks. Eesmärgi saavutamiseks täideti sissejuhatuses püstitatud ülesanded. Põllumajandusettevõtte materiaalseteks põhivaradeks on põhivarad, mille soetusmaksumus on üldjuhul alates 1 000 eurost objekti kohta ja neid kasutatakse pikema ajavahemiku jooksul kui üks aasta. Põhilisteks materiaalseteks põhivaradeks on maa, hooned, transpordivahendid ning masinad ja seadmed. Põhivara esmasel arvelevõtmisel arvatakse soetusmaksumusse põhivara soetamisega seotud otsesed kulutused (näiteks maade ostul notaritasu ja riigilõiv). Ettevõtte materiaalse põhivara arvele võtmine toimub valdavalt lähtudes ettevõttes kehtestatud raamatupidamise sise-eeskirjast, kuid esines ka puudusi, arvele oli võetud vara, mille soetusmaksumus oli alla kehtestatud alampiiri. Kinnistu soetust kajastati hoonete ja rajatiste kontol, seega kinnistu jäi jagamata hooneks ja maaks, põhivarakaartidelt puudusid allüksused ja vastutavad isikud. Ettevõte kasutab materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestamisel lineaarset meetodit. Vara hakatakse amortiseerima tema kasutusele võtmise hetkest ja lõpetatakse kuni vara täieliku amortiseerumiseni või vara kasutusest eemaldamiseni. Kõikidele põhivaragruppidele on raamatupidamise sise-eeskirjas määratud amortisatsioonivahemikud, millest on enamasti kinni peetud (ühele põhivahendile oli määratud ekslikult madalam amortisatsioonimäär). Kuna kinnistu (maa + kaarhall-töökoda) oli valesti arvele võetud, siis arvestati ekslikult amortisatsiooni ka kaarhall-töökoja all olevalt maatükilt. Materiaalse põhivara parendamise, hoolduse ja jooksva remondi kulutused kantakse perioodikuludesse, sellest tulenevalt on ettevõttes jooksva remondi kulud väga suured. Vastavalt erialaspetsialistide soovitustele ja Avaliku sektori finantsarvestuse juhendile kasutati inventuuride läbiviimisel eeltäidetud lugemislehti ja amortisatsiooni arvestuse andmeid. Inventuurilehtedele märgiti, millised põhivarad tuleb bilansist kõrvaldada, amotisatsioonimäärade muutmise ettepanekuid ei tehtud. Uurimise käigus selgus, et eksitud on inventuuri komisjoni määramisega ‒ komisjoni oli määratud materiaalselt vastutav isik. Ettevõte kajastab põhivahendite müüki ja bilansist väljakandmist vastavalt sise-eeskirjas kehtivale korrale ja see on kooskõlas seadusandlusega. Materiaalne põhivara kajastub bilansis aktiva poolel jääkmaksumuses kirjel „Materiaalne põhivara“. Jääkmaksumus koosneb kõikide materiaalse põhivara kontode summast, millest on maha arvatud materiaalse põhivara akumuleeritud kulum. Ettevõte kasutab kasumiaruande skeemi 2, kus kirjel „Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu“ kajastatakse tootmises kasutatava põhivarade amortisatsiooni kulu, ja kirjel „üldhalduskulud“ kajastub kontori ja juhtkonna kasutuses olevate transpordivahendite amortisatsiooni kulu. Rahavoogude aruanne koostatakse kaudsel meetodil, äritegevuse rahavoogudes korrigeerimiste all kajastub materiaalsete põhivarade kulum. Investeerimisrahavoogudes kajastatakse otsemeetodil materiaalset põhivara soetusi ja väljaminekuid. Raamatupidamise aastaruande lisades on toodud põhivara arvelevõtmise alampiir, kasutatav amortisatsioonimeetod ja amortisatsioonimäärade vahemikud ning põhivara liikumise tabel. Materiaalsete põhivarade kajastamine finantsaruannetes vastab Eesti Finantsaruandluse standardile. Autor jõudis järeldusele, et valdavalt on ettevõtte materiaalse põhivara arvestus vastavuses Eesti Finantsaruandluse standardiga. Kuid esines ka puudusi ja nende parandamiseks tegi autor järgmised ettepanekud: • kinnistu arvelevõtmisel võtta hoone ja maa eraldi arvele; • materiaalse vastutuse tagamiseks sõlmida töötajatega materiaalse vastutuse lepingud ja lisada põhivarakaartidele allüksused ning vastutavad isikud; • kord aastas üle vaadata amortisatsioonimäärad ja vajadusel need muuta; • tehnika puhul, mille kasutusintensiivsus on ebaühtlane, kasutada tootmismahupõhist amortisatsioonimeetodit ja korrigeerida kaarhall-töökoja amotrisatsiooni väärtus; • parendused, mis vastavad sise-eeskirjas toodud kriteeriumitele ja mis pikendavad põhivara eluiga, lisada põhivara maksumusele; • põhivara väärkajastamiste ärahoidmiseks sätestada käsuliin/vastutus, et vajalik informatsioon jõuaks õigel ajal raamatupidamisse; • viia raamatupidamise sise-eeskiri vastavusse Eesti Finantsaruandluse standardiga.

Abstract [en]

The topic of the final paper is „Accounting of tangible assets on the example of an agricultural organisation“. The final paper consists of two chapters and seven subchapters. In the first chapter the methodology of the reasearch paper is described. In the second chapter theory for accounting of tangible assets and accounting principles in the organisation are described. One figure, eight tables and seven appendixes are used for better clarity. References for theory are gathered from Raamatupidamise Toimkonna Juhendid, Raamatupidamise seadus, and books, textbooks, magazines and internet resources from professionals like Lehte ja Jaan Alver, Juta Tikk, Maire Otsus-Carpenter, Janek Keskküla etc. Tangible assets topic is actual because diferent actions can be done with fixed asset: acquiring, self-creating fixed asset, putting into service, disposal, relocation, writing-off, destroying etc. Different legislation need to be taken into account while doing various transactions. (Auditikäsiraamat, 2011, lk 111) Author finds that mistakes in tangible assets accounting might arise from false interpretation of legislation and instructions which might be because of complicated legal language. Above mentioned organisation does a lot of transactions with tangible assets which also include large scale asset (acquiring agricultural tech and livestock equipment, construction etc), therefore making mistakes can have serious effect on financial outcome. The aim of the final paper is to identify accounting principles for organisation’s tangible assets and accounting principles accordance with the Estonian financial reporting standards, to find errors in the organisation’s accounting and suggest corrections. Following tasks are set in order to meet the aims of the final paper: • Work through Accounting Act, guideline of the Standards Board 5 (RTJ5) “Tangible and intangible assets”, gather additional material on fixed asset from authors in the field of study in order to explain theoretical basis of accounting of fixed asset and their describing in financial reports; • identify accounting principles for tangible assets used in the organisation, work through documents on accounting of tangible assets in 2019 and also accounting policies and procedures and financial annual report; • compare and analyse the accounting principles applied in the organisation with requirements in force (RTJ 5) and recommendations from professionals in the field; • present the results of the research and suggest corrections for changes in accounting of tangible assets in order to put them in accordance with the legislation. The research is held in an agricultural organisation which principal activities are livestock and horticulture. 72.7% of organisation’s total assets are tangible assets, meaning that financial transactions with tangible assets have a serious effect on organisation’s financial outcome. Quantitive research method and deductive approach is used in the research paper. Document observation and half-structured interview is a method for data collection. Comparison method is used for data processing. Accordance of fixed assets is compared with legislation and instructions. Accounting of fixed assets are in accordance with Estonian financial reporting standards with minor deficiencies. Suggestions for corrections are made in the summary of the final paper.

Item Type: thesis
Advisor: Siiri Luts
Subjects: Economy and Management > Accounting
Divisions: Service Economy Institute > Accounting
Depositing User: Tamara Anderson
Date Deposited: 15 Jun 2020 07:43
Last Modified: 15 Jun 2020 07:43
URI: https://eprints.tktk.ee/id/eprint/4856

Actions (login required)

View Item View Item