Kasumiaruande skeemi 2 vastavus EFS-le ja finantsanalüüs OÜ-s Vinare Logistika

Suursild, Piret (2020) Kasumiaruande skeemi 2 vastavus EFS-le ja finantsanalüüs OÜ-s Vinare Logistika. [thesis] [en] Compliance of the Income Statement Layout 2 with EFS and financial analysis of OÜ Vinare Logistika.

[thumbnail of lõputöö - digidoc] PDF (lõputöö - digidoc) - Published Version
Restricted to Registered users only

Download (729kB)

Abstract

Ettevõtte finantsaruannete koostamisel peab järgima raamatupidamise seadust ning juhinduma Raamatupidamise Toimkonna juhenditest. Ettevõtte omanike üks eesmärkidest on saada kasumit, mille üheks võimaluseks on suurendada ettevõtte tulude poolt ja teiseks omada ülevaadet tulude ja kulude õigest kajastusest finantsaruannetes. Sellepärast on kasumi õige arvestamine väga oluline ning samuti on kasumiaruanne ettevõttes väga oluline finantsaruanne. Kasumiaruande skeem 2 on sobilik tootmisettevõtetel, kuna annab ülevaate kulude struktuurist funktsioonide alusel ning seal on vajalik eristada kulud tootmiskuludeks ja perioodikuludeks. Nii tulude kui ka kulude kajastamisel on oluline korrektne algdokument, mis vastab ettevõttes kehtestatud sise-eeskirja nõuetele ning mille alusel tehakse kanded raamatupidamisregistrites. Sageli ei kajastata algdokumentidelt saadud infot kulude osas õigetel kasumiaruande kirjetel ning see toob kaasa vale brutokasumi ning annab juhtkonnale ebaõiget infot. Lõputöö uurimisobjektiks valiti logistika ja laondusega tegelev osaühing Vinare Logistika. Uurimusobjektiks olev ettevõte oli saanud auditi käigus mitu aastat järjest märkuse kulude ebaõigest kajastamisest kasumiaruandes. Lõputöö eesmärkideks oli välja selgitada selle ettevõtte tulude ja kulude arvestus ja kajastamine kasumiaruandes skeem 2 ning läbi viia kasumiaruande finantsanalüüs. Eesmärgi saavutamiseks oli vajalik uurida milliseid tulusid ja kulusid ettevõte kasumiaruande kirjetel kajastatakse. Saadud andmete alusel teostada analüüs tulude ja kulude kontodel kasutatud finantskannete kohta. Kasumiaruande finantsanalüüsi koostamiseks võrreldi 2018 ja 2019 aasta kasumiaruande kirjeid ning koostati saadud info alusel horisontaal-,vertikaal- ja suhtarvude analüüs. Töö esimeses osas kirjeldati kasumiaruandes skeem 2 tulu- ja kulukirjeid ning kasumiaruande analüüsimeetodeid. Selle tulemusena sai töö autor teada kasumiaruande skeemi 2 kirjete teoreetilisest olemusest, milliseid tulusid ja kulusid tuleb kirjetel kasutada, et kasumiaruanne annaks õiget ja arusaadavat infot aruande tarbijatele. Samuti on oluline ettevõttes kasumiaruande analüüs, et saada teada ettevõtte finantsnäitajaid ja nende alusel teha otsuseid. Töö teises osas andis lõputöö autor ülevaate lõputöö metoodikast. Töö kolmandas osas viis töö autor läbi uurimuse kasumiaruande skeemi 2 rakendamisest, koostamisest ning analüüsist laoteenuseid ostutavas ettevõttes Vinare Logistika OÜ. 44 Andmete kogumise meetodina kasutati lõputöö uuringu läbiviimiseks ja vajalike andmete saamiseks dokumendivaatlust. Selleks vaadeldi erinevaid algdokumente (müügiarveid, teenuste kuluarveid, pearaamatut, käibeandmikku) perioodiga 01.08.2019 – 31.10.2019 ning selgitati välja, kas tulude ja kulude kanded finantsarvestuses on vastavuses Eesti finantsaruandluse standardiga. Uurimustöös valiti vastav vaatlusperiood, kuna algdokumentide maht ettevõttes oli suur ning ettevõtte igapäevase tegevusega seotud tulude ja kulude arved olid sarnased. Kasumiaruanne on ettevõtte üks olulisemaid aruandeid, mis näitab ettevõtte põhitegevust kahe bilansipäeva vahel ning selle koostamisel peab juhinduma tulude ja kulude õigest vastandamisest. Tulude kajastamisel on oluline jälgida tulu tekkimise momenti ja tulu õiglast väärtust. Oluline on eristada tulude tekkimist põhitegevusest ja kõrvaltegevusest. Uurimustöös selgus, et Vinare Logistika OÜ tulud koosnesid suures osa põhitegevusega seotud klientide kaupade ladustamise ja ekspedeerimisega seotud teenustest. Vähesel määral moodustas müügitulust tolliteenuste pakkumine. Enamus müügitulust saadi teenuste müükidest kohalikele klientidele, kus suurem protsent on teenuste müük kontserni ettevõtetele. Ettevõttes tulude kajastamisel eksimusi ei olnud ning kasumiaruandes olid tulud kajastatud RTJ 10 toodud nõuetele. Kasumiaruande skeemis 2 on ettevõttele oluline näitaja brutokasum, mis saadakse müüdud kaupade ja teenuste kulu lahutamisel müügitulust. Brutokasum näitab ettevõtte kasumlikkust põhitegevusest, enne perioodikulusid, intresse ja tulumaksukulu. Läbiviidud uurimustöö tulemusel selgus, et uuritud ettevõttes ei käsitletud turustuskulusid ja müüdud teenuste kulusid õigesti lähtudes seadusandlusest. Vaatlusperioodil oli palju eksimusi algdokumentidel, kus põhitegevusega seotud kulud ei olnud kajastatud kasumiaruande kirjel „Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu“. Dokumentide vaatlemisest ja läbiviidud intervjuudest ettevõtte juhi ning finantsjuhiga jõuti järeldusele, et ettevõttes registreeritud algdokumendid on viseeritud ja kinnitatud juhtkonna poolt korrektselt. Üldjuhul on järgitud tulude ja kulude vastavuse printsiipi, mõningatel juhtudel on tehtud paranduskandeid, et tehingud viia vastavusse RPS § 16 lg 6 toodud nõuetele. Korrektselt koostatud kasumiaruande alusel on võimalik ettevõtte juhtkonnal ja analüütikutel koostada erinevaid analüüse ning teha õigeid äri- ja juhtimisotsuseid. Kasumiaruande finantsanalüüsi järelduste tegemine toimus võrdlemise teel, mille käigus võrreldi ettevõtte 2018 ja 2019 aasta kasumiaruandeid töö autori uurimuse põhjal tehtud 45 kasumiaruande analüüsiga. Saadud analüüsi tulemused näitasid, et ettevõte on 2019 aastal olnud edukam, sest tõusnud on kõik kolm rentaablusnäitajat. Kogurentaablus on tõusnud 4,02, ärirentaablus 4,86 ja puhasrentaablus 3,45 senti. Uurimustöö tulemusel koostatud kasumiaruande põhjal tehtud analüüs näitas, et ettevõtte brutorentaablus on oluliselt muutunud. 2019 muutus brutorentaablus väiksemaks 41,14 sendi võrra ja 2018 aastal 47,80 sendi võrra. Käibe kogurentaablus on autori poolt koostatud kasumiaruande tulemusel 2019 aastal 14,67 senti ja 2018 aastal 12,03 senti. Ettevõtte ja töö autori koostatud kasumiaruandeid võrreldes selgus, et uurimustöö põhjal koostatud kasumiaruande käibe kogurentaablus on vähenenud. See tulenes vähenenud brutokasumist, sest müüdud teenuste kulu kasumiaruandes suurenes. Brutokasum muutus, kuna uurimustöö põhjal tõsteti põhitegevusega seotud kulud ümber turustuskuludest müüdud teenuste kuludesse. Selleks, et ettevõtte kulud saaksid edaspidi kajastatud õigel kasumiaruande kirjel, peaks tegevjuht kõikide kuluarvete saabumisel need viseerima vastavalt kulude funktsioonile. Uuritavas ettevõttes oli kulude liigitamiseks kasutusel dimensioonid osakondade näol ning selle alusel oli võimalik aru saada, milliste osakondade kulud on seotud põhitegevusega. Vaatlusperioodi käibeandmikku ja pearaamatut osakondade lõikes kasutades koostas lõputöö autor kasumiaruande, kus tulud ja kulud olid kajastatud RTJ 10 toodud kasumiaruande skeemi 2 nõuetele. Põhitegevusega seotud kulud kirjendas autor kirjel „Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu“ ja kõrvaltegevusega seotud kulud perioodikuludena kirjel „Turustuskulud“. Kõikide põhitegevusega otseselt seotud kulude puhul peaks tegevjuht viseerima algdokumendile kulukontoks müüdud teenuste kulu ning ülejäänud kulud liigituvad siis vastavalt kas turustuskuludeks, üldhalduskuludeks, ärikuludeks või finantskuludeks. Töö autor on seisukohal, et vastavad muudatused tuleks viia sisse ka ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjas. Selle järgi on raamatupidajal võimalik kulusid kirjendada majandustarkvaras vastavalt RTJ 10 toodud kasumiaruande skeemi 2 nõuetele. Kui ettevõte kajastab kulud õigetel kasumiaruande kirjetel, saab selle alusel koostada korrektse kasumiaruande ja finantsanalüüs. Kasumiaruande finantsanalüüsi alusel saab juhtkond hinnata ettevõtte rentaablust. Uurimustöö tulemusel valminud kasumiaruande ja ettevõttes uuritud kasumiaruande finantsanalüüs tõi välja ebakõla brutokasumi kajastamisest finantsarvestuses. Töö autori arvates on lõputöö eesmärk täidetud.

Abstract [en]

Topic of the thesis is “Compliance of the Income Statement Layout 2 with EFS and financial analysis of OÜ Vinare Logistika”. The thesis is presented on 58 pages, containing 8 tables and 3 graphic figures. The thesis was written using 32 sources of literature. The company must have understandable and objective income and expense accounting and the company’s reporting has to be reliable, being in compliance with the Accounting Act and the guidelines of the Accounting Standards Board. Often, information obtained from source documents is not reflected in the correct financial statements and as a result, the company’s gross profit does not provide the management with true information for decision-making. In order to achieve the goal of the thesis, the following research tasks were performed: • Description of the nature and classification of income and expense; • Identification of information in the company’s internal accounting policies and procedures regarding the accounting and organization of reporting for income and expense; • Identification of income and expense necessary to prepare an income statement with layout 2; • Overview of the nature of the income statement analysis with an analysis of the structure of income statement used by Vinare Logistika OÜ. The author of the thesis uses a quantitative method for writing the thesis. Document collection is done by viewing the documentation and by conducting a semi-structured interview with the management. The author uses deductive approach in drawing final conclusions. Income statement layout 2 emphasises gross profit obtained by deducting the cost of goods and services sold from sales revenue. Writing the thesis, it became apparent that the company had not addressed cost of marketing and cost of sales in accordance with the legislation. During the period considered, many errors in the source documents were found in treating operating costs as periodic costs. The research also revealed that all operating expenses were recognised in the income statement as cost of services sold and, as a result, the company’s gross profit in fact reflects operating profit. Comparison of the report prepared by the author and the company’s income statement revealed that the company’s income statement did not indicate correct financial results. This was due to incorrect recognition of expense in the income statement. Error was made in recognising “Marketing expenses” in income statement Layout 2 as provided in Annex 2 of the Accounting Standards Board Guideline 2. The company recognised expenses there, which in fact should have been recognised on the income statement line “Cost of sales”. As a result of the analysis, the author understood which expenses are related to the company’s main activity and prepared an income statement based on that information, meeting the requirements set out in Annex 2 of the Accounting Standards Board Guideline 2. Conclusions of the financial analysis of the income statement were made by comparing the company’s income statements for years 2018 and 2019 with the income statement prepared by the author based on the analysis of the income statement. Comparing the income statements prepared by the company and by the author of this thesis, it became apparent that in the income statement based on this thesis work, the total profitability of the turnover indicated in the income statement had significantly decreased. This was due to lower gross profit as the cost of sales increased in the income statement. Gross profit changed as the research indicated that operating expenses were transferred from marketing costs to cost of sales.

Item Type: thesis
Advisor: Siiri Luts
Subjects: Economy and Management > Accounting
Divisions: Service Economy Institute > Accounting
Depositing User: Piret Suursild
Date Deposited: 15 Jun 2020 08:00
Last Modified: 15 Jun 2020 08:00
URI: https://eprints.tktk.ee/id/eprint/4821

Actions (login required)

View Item View Item