AS Connecto Eesti tasuvuse analüüs

Sulev, Laura (2020) AS Connecto Eesti tasuvuse analüüs. [thesis] [en] Profitability analysis of AS Connecto Eesti.

[thumbnail of lõputöö - digidoc] PDF (lõputöö - digidoc) - Published Version
Restricted to Registered users only

Download (475kB)
[thumbnail of Lisad.zip] Archive (ZIP) - Supplemental Material
Restricted to Registered users only

Download (113kB)

Abstract

Ettevõtete käekäik mõjutab riigi majanduslikku olukorda nii lühikeses kui pikas plaanis. Selleks, et riigis toimuks üldine majandusareng, peavad ka ettevõtted edukad olema. Edukaks äritegevuseks loetakse üldiselt kasumi teenimise võimet. Seda, kui hästi kasumit teenitakse ei näita mitte üksnes kasum kogusummana vaid ettevõtte kasumlikkus, mis tähendab kasumi teenimise võimekust. Kasumlikkuse ehk tasuvuse leidmiseks tuleks esmalt leida seda mõjutavad komponendid ning seejärel läbi viia tasuvuse analüüs. Lõputöö eesmärk on analüüsida AS-i Connecto Eesti tasuvust aastatel 2016-2018. AS Connecto Eesti müügitulu tuleneb kolmest valdkonnast, milleks on telekommunikatsioonivõrkude ehitus ja hooldus, elektriliinide ja seadmete ehitus ja hooldus ja gaasivõrkude hooldus. Müügitulu kokku oli 2016. aastal 26 316 000 €, millest kasum 2,4%, 2017. aastal 24 898 000 €, millest kahjum 10,3% ja 2018. aastal 28 264 000 €, millest kasum 5,0%. Võib öelda, et AS Connecto Eesti kuluarvestus annab tehtavatest kuludest adekvaatse ja täpse ülevaate, sest kulusid on võimalik jälgida nii kulukohtade kui kuluobjektide raames, jälgitakse muutuv- ja püsikulusid, otse- ja kaudkulusid, kuluarvestussüsteem on põhimõtteliselt neljandal tasemel, sest infotehnoloogia on integreeritud nii sisemisse kui välisesse aruandlusessse ja kulusid vaadeldakse nii mineviku andmete, kui tuleviku prognooside seisukohalt. Alates omanike vahetusest 2017. aastal on ettevõtte kulude ja tulude juhtimises toimunud kolm suuremat muudatust. Tähtsaimaks muudatuseks on kasumiaruande skeemi 1 vahetamine skeemi 2 vastu. Lisandus püsi- ja muutuvkulude jaotus, et osakonnajuhid tajuksid paremini püsikulude tähtsust ja oleks võimalik püsikulusid jälgid, kontrollida ja võimalusel vähendada. Tööajaarvestus läks standardkuluarvestuselt tegelike kulude arvestusele. Töö autori arvates on tulude ja kulude edukaks juhtimiseks kõik eeldused olemas, on välja töötatud kindel süsteem ja protseduur, et aruandlus oleks läbipaistev, tõene ja ettevõtte sissetulekud ja väljaminekud adekvaatselt hallatud. Kasumiläve arvutustes ei olnud võimalik 2016. aasta andmeid kaasata, sest sel ajal ei toimunud kulude jagamist püsi- ja muutuvkuludeks. 2017. aasta kasumiläve oli kõrgem, 39 kui sama aasta müügitulu, mis tähendab, et ettevõte ei jõudnud tasuvuspunktini ja kulud jäid suuremaks, kui tulud. Sellest võib järeldada, et 2018. aasta oli majanduslikult edukam ning kulude juhtimisel tehti õigemaid otsuseid kui 2017 aastal. Piirkasumimäära arvutus näitab, et parema tulemuse andis 2017. aasta. Sellist tulemust võib põhjendada sellega, et püsi- ja muutuvkulude jaotuses ei kajastu tütarettevõtetelt saadud kahjum, millel oli 2017. aasta tulemuses oluline roll. Kuna 2017. aastal oli tulemuseks kahjum, siis oli kokkuvõttes kindlasti edukam 2018. aasta. AS-i Connecto Eesti kasumiaruande horisontaalanalüüsil võrreldi 2017. aastat 2016. ja 2018. aastaga, sest just 2017. aastal toimus ettevõttes omanikevahetus ja hakati muudatusi sisse viima. Horisontaalanalüüsist selgus, et müügitulu vähenes 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga 5,4%, ning aasta tulemuseks jäi kahjum 2 612 000 eurot. 2018. aastal on võrreldes 2017. aastaga müügitulu suurenenud 13,5% ja suurenenud ka müüdud toodangu kulud (7,2%) ja märkimisväärselt suurenenud puhaskasum 153,9 %. Kolme aasta võrdluses on näha, et halvimad tulemused olid 2017. aastal, mil vahetusid ettevõtte omanikud ja tekkis suur kahjum tütarettevõtte müügist. 2018. aastal on näitajad märkimisväärselt paranenud. AS-i Connecto Eesti vertikaalanalüüsist selgub, et müüdud toodangu kulu moodustab suurima osa müügitulust, olles läbi aastate üle 80% müügitulust. Müüdud toodangu kulud on kõik otsekuludena projektidele kantavad kulud, mille kolm tähtsaimat komponenti on tööjõukulud, alltöövõtukulud ning tooraine- ja materjalikulud. Kolme aasta võrdluses on toimunud muutus kulude struktuuris 2018. aastal, mil on suurenenud alltöövõtukulud ja vähenenud tööjõukulud. Uuritava ettevõtte müügikäibe puhasrentaabluse arvutus näitas, et ettevõte teenis 2016. aastal igalt müügikäibe eurolt 2,4 senti kasumit. 2017. aastal oli tegevus kahjumlik, mis tähendab, et eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt tuli katta kahjumit 10,5 senti iga müügikäibe euro kohta. 2018. aastaks jõuti taas positiivsele poolele, mil teeniti 5,0 senti kasumit igalt müügikäibe eurolt. Võrdluses konkurentidega ületasid AS-i Connecto Eesti müügikäibe rentaablusnäitajad arvutatud keskmisi näitajaid 2016. ja 2018. aastal, 2017. aastal jäid näitajad allapoole keskmist taset. Üldine tendents on, et kõrgemad näitajaid on väiksema müügikäibega ettevõtetel. 40 AS-i Connecto Eesti koguvara ja omakapitali puhasrentaablus jõudis 2018. aastaks soovitusliku tasemeni olles vastavalt 11,6% ja 26,2%. Võrdluses konkurentidega jäid AS Connecto Eesti näitajad koguvara ja omakapitali puhasrentaabluse ning investeeringute ja rakenduskapitali rentaabluse osas 2016. ja 2018. aastal üle keskmise, kuid 2017. aastal alla keskmist taset. Taas selgus, et üldiselt on väiksemate ettevõtete rentaablused kõrgemad, kui suurematel ettevõtetel. Kui tahetakse parandada rentaablussuhtarve, siis mõtleb juhtkond sageli vaid müügitulu suurendamisele, tegelikult mõjutavad rentaablust veel ettevõtte varade käibekordaja, lühiajalise võlgnevuse käibekordaja ning varude käibekordaja. AS Connecto Eesti varade käibesagedus oli 2016. aastal 1,67 ja 2018. aastal 2,32. Ettevõtte lühiajalise võlgnevuse käibekordaja näitas, et 2016. aastal tasuti ettevõttele võlad 8,61 korda aruandeaasta jooksul. 2017. aastal näitaja veidi langes ning 2018. aastaks paranes taas ja jõudis 9,81-ni. AS Connecto Eesti varude käibekordaja oli 2016. aastal 94,02, järgmise aasta lõpuks oli näitaja langenud, kuid seda varude mahu suurenemise tõttu. Kuna ettevõtte tegevusala on spetsiifiline ja konkurente võrdlemisi palju, kuid tellijaid suhteliselt vähe, siis on aastane lepingute maht piiratud, seega ei ole teenuste müügi suurenemine arvuliselt kuigi tõenäoline, mis tähendab, et tasuvuse suurendamiseks peab ettevõte leidma teisi võimalusi. Kolme aasta võrdluse põhjal võib öelda, et omanike vahetusega toimunud muudatused on kasumlikkust tõstnud kõigis aspektides, kuid võrdlusest konkurentidega oli näha, et tasuvusnäitajad võivad selles valdkonnas olla ka kõrgemad, kui uuritud ettevõttel. Sellest tulenevalt teeb töö autor ettevõtte juhtkonnale ettepanekud tasuvuse tõstmiseks: • kaaluda tegevuspõhist kuluarvestust, et selgitada välja, kas tasuvam on kasutada sisemist tööjõudu või alltöövõtte; • vähendada muutuvkulusid, et suurendada piirkasumimäära; • vähendada kulusid või suurendada müügitulu, et suureneks brutokasum ning seega tõuseks brutorentaablus; • viia läbi tasuvusanalüüs valdkondade lõikes ning kaaluda vähem kasumliku valdkonna sulgemist, sest analüüs näitas, et üldiselt on väiksemad ettevõtted kasumlikumad; • vähendada raha arvelduskontol, et suurendada varade käibesagedust; 41 • konkurentsi suurenedes või ettevõtte majandusliku olukorra halvenemisel ajutiselt hindu alandada näiteks projektipõhiselt, et tagada madalama hinnaga projektidest püsikulude tasumine ja ülejäänud projektide hangetel teha kõrgema kasumimarginaaliga pakkumine; • kaaluda välisturgudele siirdumist, et suurendada müügitulu ja seega anda võimalus rentaabluse tõusmiseks Kokkuvõtteks võib öelda, et AS-i Connecto Eesti tasuvusnäitajad on 2018. aastaks märkimisväärselt paranenud, kui võrrelda 2017. ja 2016. aastaga, mis tähendab, et uued omanikud on juurutanud tõhusad meetmed tulude ja kulude haldamiseks ja seega kasumlikkuse tõstmiseks, kuid püsivate muutuste nägemiseks tuleks analüüsi jätkata vähemalt kahe järgneva aasta andmete põhjal. Autori arvates on töö eesmärk täidetud.

Abstract [en]

Present final thesis Profitability analysis of AS Connecto Eesti consists of two chapters. The first chapter provides the methodology for the final thesis. The second chapter describes the calculation and management of revenue and expenses. The profitability analysis methods and the profitability assessment ratios are described. The structure of the work is vertical, which means that the theoretical part alternates with the empirical study. There are eight appendices to the work, which include horizontal and vertical analysis of the company's income statement, income statements and balance sheets for 2016-2018, comparative data with competitive companies and interview questions with the company's management. There are 8 drawings and 6 tables and 31 literature sources were used. The topic is relevant, since corporate profitability is important for the overall economic development of the country, as it affects investment, capital and economic growth in the long term. The aim of the final thesis was to analyse profitability of AS Connecto Eesti before and after the change of owners in 2017 and make proposals to increase profitability. To achieve this objective, the following tasks were set: • on the basis of theory identify the principles of revenue and expenditure accounting and management; • describe the horizontal and vertical analysis of the income statement and the profitability ratios and possibilities to raise profitability; • analyse the profitability of AS Connecto Eesti before and after company’s owners changed; • make proposals to increase profitability. The final thesis is mainly based on a quantitative methodology and to a lesser extent of qualitative methodology. Observation of the company's cost management data tables and annual reports from 2016 to 2018 were used for data collection. Qualitative method was applied in a semi-structured interview with management. It can be said that the cost management of AS Connecto Eesti provides an adequate and accurate overview of the costs incurred, as costs can be monitored in both cost centers and cost objects, variable and fixed costs, direct and indirect costs. The horizontal analysis revealed that least successful year was 2017, when the owners of the company changed and a large loss arose from the sale of the subsidiary. In 2018, the indicators improved significantly.The vertical analysis showed that the cost of sales represented the largest share of sales revenue, being more than 80% of sales revenue through the years.Company’s return on sales was 5,0% in 2018, which is better than in 2016 and 2017. In comparison with competitive companies AS Connecto Eesti profitability figures were above average in 2016 and 2018, but below average in 2017. In conclusion it can be said that profitability of the company has increased since the change of owners and the changes introduced by them. Nevertheless, to increase profitability futher, the author of the thesis suggests to consider using activity based costing to find out whether it is more lucrative to use their own workforce or subcontractors. It is advisable to decrease variable costs to increase marginal profit and conduct a profitability analysis inside the company and close the least profitable department. Author also suggests decreasing cash in banking account to increase asset turnover. If competition between companies escalates or general economic situation deteriorates AS Connecto Eesti might temporarily need to reduce prices in some projects to cover fixed costs and have a higher profit margin in the rest of the projects. Additionally it is advisable to consider proceeding to foreign markets to increase revenue and therefore give an opportunity for the profitability to rise as well.

Item Type: thesis
Advisor: Helle Noorväli
Subjects: Economy and Management > Economic Analysis
Divisions: Service Economy Institute > Accounting
Depositing User: Laura Sulev
Date Deposited: 11 Jun 2020 08:51
Last Modified: 11 Jun 2020 08:51
URI: https://eprints.tktk.ee/id/eprint/4815

Actions (login required)

View Item View Item