TTK Links: Home Page | TTK Moodle | ÕIS
TTK/UAS Repository For Digital Teaching and Learning Resources

SA KIK veemajanduse programmist rahastatud projektide tulemused

Natka, Krisli (2014) SA KIK veemajanduse programmist rahastatud projektide tulemused. [thesis] [en] The Results of Water Management Program Projects Funded by the Environmental Investment Centre.

[img] PDF - Published Version
Restricted to repository personnel only until 1 June 2021.

Download (2MB)

Abstract

Töös selgus, kui paljud veemajanduse programmist rahastatud väikepuhastite projektid on neile seatud eesmärgid täitnud. Tulemusi võib mõjutada andmete kvaliteet ja ebapädev opereerimine. Informatsiooni kogumisel tuvastati mitmeid kitsaskohti, nimelt on osad veekasutuse aastaaruandes olevad andmed aegunud. Lisaks on erinevatest allikatest saadud teavet keeruline liita, näiteks ei ole Keskkonnalubade Infosüsteemist võimalik teha kompaktset andmete eksporti. Tulevikus võiks andmete ühtlustamisele kuluvat aega vähendada, selleks tuleks esmalt kokku leppida ühtsed märgistused ning otsida võimalusi info lihtsaks sidumiseks läbi teatud tunnuse. Projektide tulemuslikkuse ja kasutatud tehnoloogia sidumisel leiti, et reoveepuhasti tehnoloogia võib pikemas perspektiivis heitvee kvaliteeti mõjutada. Nimelt saavutati individuaallahendusega puhastitega suurema tõenäosusega projektis püstitatud eesmärgid ning vee erikasutusloale vastavus. Läbiviidud reoveepuhasti toimimise küsitlusele vastas umbes 40% operaatoritest. Selgus, et keskmiselt olid puhasti hooldajad läbinud kaks reoveekäitluse alast koolitust ning ligikaudu pooltel oli erialane haridus. Üks vastanutest ei olnud ühtegi kursust läbinud ning mitmel oli koolitusest möödunud rohkem kui viis aastat. 70% sooviksid läbida praktilist lisakoolitust ning 15% ei olnud eestikeelselt manuaali puhasti hooldamiseks. Operaatorite keskmine tööstaaž on olemasoleva valimi põhjal 4,2 aastat. Kahte reoveepuhastit, mille väljavoolu näitajad ei vastanud 2012. aasta seisuga nõuetele opereerisid operaatorid, kelle kogemus jäi alla ühe aasta. Praktilise vaatluse käigus leiti, et rahastatud Karinu reoveepuhasti puhul on mittevastavus tingitud eelkõige opereerimise puudumisest perioodil 2008–2012. Eelseliti pärsib olemasolevates tingimustes reovee puhastamise protsessi, efektiivseks tööks on vajalik puhasti ümberehitus. Ühte puhasti poolt ei kasutata, sest reostuskoormus on liiga väike, kuid pikemas perspektiivis on oodata koormuse tõusu. Lisaks leiti, et paigaldatud kompaktpuhasti ei ole tootja info kohaselt võimeline tagama taotluses püstitatud eesmärke. Kogutud andmete põhjal on heitvee mittevastavus tingitud järgmistest teguritest: ebapiisav hooldus, operaatori vähene pädevus, vale tehnoloogiline lahendus, ebaühtlane vooluhulk (väiksed asulad) ja projekteerimisvead. Veemajanduse programmi vahendite tulemuslikum kasutamine aitab täita HELCOM-i tegevuskavast tulenevaid soovitusi, veepoliitika raamdirektiivi ja asulareovee puhastamise direktiivi nõudeid. Reoveepuhastite efektiivsuse tõstmiseks pakutakse välja järgmised ettepanekud: soodustada tulevikus lihtsa konstruktsiooniga individuaallahendusega puhastite rajamist ja rekonstrueerimist; tagada reoveepuhasti ohutu hooldamine ning eestikeelse hooldusjuhendi olemasolu; imporditavate kompaktpuhastite puhul jälgida tootja infot ja tehnoloogia sobivust Eesti tingimustesse, teisalt tõsta tellija kompetentsi; ühtlase reovee vooluhulga tagamiseks tuleb väiksemate asutuste reovesi suunata suurematesse reoveepuhastitesse või kasutada ühtlustusmahutit; suunata põhirõhk reoveepuhasti hinnalt tehnoloogilise lahenduse sobivusele; tõsta operaatorite teadlikkust, läbi kvalifikatsiooni kontrollimise ja/või koolituskohustuse; soodustada terviklahenduste kasutamist, kus esmalt rekonstrueeritakse/rajatakse vajalikud kanalisatsioonitorud, seejärel mõõdetakse reostuskoormus ning viimasena projekteeritakse, rajatakse või rekonstrueeritakse reoveepuhasti; ennetava vahendina tuleb kiirendada fosfaatide keelustamist pesu- ja nõudepesuvahendites, et vähendada väikepuhastite fosforikoormust, sest alla 300 inimekvivalendiga puhastitele ei laiene fosfori ärastamise nõue. Lisaks on keemiline fosfori ärastamine väga kallis.

Abstract [en]

The aim of these thesis was to analyse the project results financed by the Environmental Investment Centre regarding reconstruction and establishment of small wastewater treatment plants (WWTP). The thesis revealed, how many small wastewater treatment plants (WWTP) funded by the water management program did not fulfill projects objectives. Results may had been affected by the quality of data: when information was collected, some data in the annual report of water usage was obsolete. Added to that, information gained from different sources are difficult to compile due to difficult data export. Henceforth, time spent on synchronizing data should be reduced by arranging united marking. Linking project results with different inputs (technology used in WWTP-s, accomplished tasks) revealed, that the technological solution used in WWTP-s may have had a significant affect on project results. Targets set on project were achieved more likely, when individual solution WWTP-s were utilized. Thesis also covered the shift in pollutant concentration in WWTP-s outflow. The rise of pollutant concentration shows, that the pollution load has increased. It can be said, that the growth of pollutant load has nothing to do with WWTP not meeting the given requirements. 40% of WWTP operators replied to inquiry where questions covered the utilization of WWTP-s. The inquiry revealed, that generally WWTP operators had participated in two training programs regarding wastewater management and only 50% of operators had a required specific competence and education. The avarage working experience in the field among WWTP operators was 4,2 years. The practical observation carried out in Karinu WWTP displayed that the main reason for the WWTP not functioning properly was the absence of an operator in a year 2008-2012. In addition, installed WWTP was according to producers specifications unable to fulfill project requirements. To avoid situations like previously mentioned, purchaser competencies should be enhanced and a person with an engineering background has to be involved to purchase process. Based on collected data, the disparity in wastewater condition is a result of: insufficient maintenance, incompetence of an operator, inadequate technological solution, inconsistent flow and mistakes in design. As a result, proposals were givent to increase WWTP efficiency: encourage the usage of individual solution WWTP-s; ensure safe maintenance of WWTP and instructions in Estonian; compatible technology has to be used; to ensure continuous flow of wastewater in smaller areas, some has to be directed to larger WWTP-s; the technological solution should have the utmost of importance when selecting a WWTP solution;Increase WWTP’s operator competence by qualification control and/or by establishing mandatory training rate; encourage the usage of complete systems: construction of sewer systems, measurement of pollution load and finally the design of WWTP-s; preventive measures should be employed inorder to avoid the usage of phospates in washing chemicals.

Item Type: thesis
Advisor: Veiko Kaufmann
Subjects: Technoecology
Divisions: Institute of Circular Economy and Technology > Environmental Technology and Management
Depositing User: Krisli Natka
Date Deposited: 19 Jun 2014 07:49
Last Modified: 19 Jun 2014 07:49
URI: http://eprints.tktk.ee/id/eprint/548

Actions (login required)

View Item View Item