TTK Links: Home Page | TTK Moodle | ÕIS
TTK/UAS Repository For Digital Teaching and Learning Resources

Biolagunevatest jäätmetest kvaliteedinõuetele vastava komposti tootmine ja turundamise võimalused Eestis

Liivik, Marit (2014) Biolagunevatest jäätmetest kvaliteedinõuetele vastava komposti tootmine ja turundamise võimalused Eestis. [thesis] [en] The Manufacturing and Marketing Opportunities of Biowaste Compost According to Quality Standards in Estonia.

[img]
Preview
PDF - Published Version
Download (2MB) | Preview

Abstract

Eestis tegelevad kompostimisega palju erinevaid ettevõtted – prügilad, jäätmekäitlusettevõtted, kohalikud omavalitsused (kalmistud ja jäätmejaamad) ja reoveesettekomposti tootvad vee-ettevõtted. Kõige rohkem kasutatakse Eestis aunkompostimist, kuid on kasutusel ka kott-, reaktor- ja trummelkompostimine. Aunkompostimise eeliseks teiste kompostimistehnoloogiate ees on see, et aunkompostimisel on kõige väiksemad rajamiskulud. Jaemüügis leidavatest kasvusegudest sisaldasid komposti pooled. Kõige rohkem esines hobusesõnnikut ning seejärel broilerisõnnikut. Aianduskauplused müüvad kallimaid ja enamasti komposti sisaldavaid kasvusegusid, ehituskauplused müüvad aga soodsamaid ja enamasti komposti mittesisaldavaid kasvusubstraate. Kasvusegude hindasid ja komposti sisaldust võrreldes seost näha ei ole. Kõige kallim on Matogard Biokompost (0,38 €/liiter), kuid seevastu komposti sisaldav Biolan Aiamaa Must Muld on kõige odavam (0,06 €/liiter). Eesti tarbijad ei ole harjunud jäätmekomposti kasutama, sest selle kvaliteet on kõikuv, kompost ei ole sertifitseeritud ja varasemalt ei olnud kompostile kasutusjuhised ega kvaliteedinõudeid. Kui suudetakse tagada komposti kvaliteet ja see seriftitseerida, siis tuleb suurt rõhku panna ühisele turundusele. Komposti kasutusvõimalused on hobiaias (kodumajapidamised), põllumajanduses ning haljastuses ja maastikukujunduses (haljastusettevõtted). Komposti turundamiseks on kaks varianti: müüa põllumajandusse või kodumajapidamistesse. Kõige suurem probleem turundamisel on komposti kvaliteet, mis erineb eri tootjate vahel, kuid turule tulemiseks peab kindlasti tagama püsiva kvaliteedi. Kvaliteedi tagamisel on igal ettevõttel vastutus, et kompost vastaks nõuetele. Lisaks sellele, peab tootja alati kaasa andma kasutusjuhised. EJKL Kompetentsikeskus on välja andnud kasutusjuhised, mis on saadaval nii voldikutena kui tekstina kolmele erinevale sihtgrupile – hobiaed, põllumajandus ning haljastus ja maastikukujundus. Kui seada eesmärgiks jaemüügis kodumajapidamistesse komposti müümine, siis peaks tarbijale komposti kasutamise lihtsustamiseks komposti pakendama valmissegudena. Kõige otstarbekam on pakendada 45 kuni 60 liitristesse pakenditesse, mis on tarbijate seas kõige eelistatumad. Pakendamisel tekivad lisakulutused pakkeliini soetamisel ja kompostisegude pakendamisel. Pakkimiseks vajalik masin oleks kasulik soetada mitme ettevõtte ühisel panustamisel, sest pakkeliinid on kallid ning ühe ettevõtte kompostitoodang ei pruugi olla piisavalt suur. Sel juhul tasuks kaaluda teisaldatava pakkeliini ostmist. Teiseks variandiks on osta mitme ettevõtte peale lokaalne pakkeliin ning kõik kompostid omavahel kokku segada. Sellisel juhul võib probleemiks osutuda kvaliteedi tagamine, sest kompostide tootmistehnoloogiad ja sisendmaterjalid on erinevad. Kõige suuremates kogustes kasutavad komposti haljastusettevõtted ja põllumajandus. Kui läbi viia sertifitseerimine, siis saab tarbijale kaasa anda tõendi, et kompost ei sisalda ohtlike aineid ega ületa piirväärtuseid. Sertifikaadi saamiseks peab kompost vastama „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõudetele”. See on eriti oluline mahetootjatele, kes on väga valivad väetiste suhtes, mida põllule panevad. Varasemate uuringute põhjal selgub, et kvaliteedinõuete täitmine, mis on esitatud määruses „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded”, ei tohiks Eesti ettevõtetele probleemiks olla. Nende nõuete täitmisel saavad jäätmekäitlusettevõtted, kes biolagunevatest jäätmetest komposti toodavad, jäätmest toote.

Abstract [en]

Author chose the topic „The marketing and manufacturing opportunities of biowaste compost according to quality standards in Estonia“, because European directive requires that companies can’t dump so much biodegradable waste into landfills as they used to. Therefore Estonian recycling companies must decide, how to sell and market manufactured compost. Estonian companies, who produce compost of biodegradable waste, have 25,000 tons of compost in warehouses and they are capable of producing 11,000 tons of compost a year. However, putting the compost on the market has been a very difficult task – households are used to buy soil mixtures produced in Finland, Poland and Germany. This raises the question – why? The purpose of this study is to find out what kind of composts are sold in Estonia and analyze the usage and marketing possibilities of biodegradable waste compost. The most common composting technology is Comp-Any. Ag-Bag composting, Envicont composting and in-vessel composting technologies are also used. The advantage of Comp-Any technology is that establishment costs are the lowest. Market research show that half of the soil mixtures in retail sale contained compost. Gardening stores sell soil mixtures which are more expensive and contain mostly compost, but construction stores sell substrates which are cheaper and usually don’t contain compost. There seems to be no connection comparing the prices of soil mixtures and the content of compost in products. The biggest problem in compost marketing in Estonia is maintaining quality, which varies between different manufacturers. When entering the market, a stable quality must be ensured by the manufacturers. Every company must assure the quality of the compost. In addition, according to the type of the user (home-gardening, agriculture, gardening and landscaping) the manufacturer must give the user guidelines which are developed by the Estonian Waste Recycling Competence Center. Instructions for the usage of composts are available in leaflets and texts for different users. If the certification is carried out, the consumer can be sure that the compost does not contain any hazardous substances. To get the certificate, the compost should meet to the requirements for producing the compost of good quality. Previous studies show that the quality requirements that are set out in regulation „Requirements for quality compost production” should not be a problem for most Estonian waste recycling companies. To reach the goal of selling compost for households at retail level, the compost must be packed and mixed with additional substances. The most practical way of packing is to 45-60 liter bags, which are the most preferred among customers. Manufacturing companies should take into account additional costs for buying a packaging line and packing compost. It would be beneficial if compost manufacturing companies purchase packaging lines together, because they are expensive and one company’s output might not be enough. In this case, purchasing a portable packaging line is an option. It is also possible to buy a local packaging line and mix all composts together. In this case the quality assurance might be a problem, because the input and technologies of companies are very different.

Item Type: thesis
Advisor: Margit Rüütelmann
Subjects: Technoecology > Technology and Waste Management > Waste Treatment Equipment and Waste Processing
Divisions: Institute of Circular Economy and Technology > Environmental Technology and Management
Depositing User: Marit Liivik
Date Deposited: 19 Jun 2014 07:46
Last Modified: 19 Jun 2014 07:47
URI: http://eprints.tktk.ee/id/eprint/546

Actions (login required)

View Item View Item