TTK Links: Home Page | TTK Moodle | ÕIS
TTK/UAS Repository For Digital Teaching and Learning Resources

Annuspuhasti tehnoloogiline tsüklite dimensioneerimine Suurupi reoveepuhasti näitel

Kirs, Ketre (2014) Annuspuhasti tehnoloogiline tsüklite dimensioneerimine Suurupi reoveepuhasti näitel. [thesis] [en] Technological Dimensioning of the Treatment Cycles of Sequencing Batch Reactor Based on Suurupi Wastewater Treatment Plant.

[img]
Preview
PDF - Published Version
Download (933kB) | Preview

Abstract

Piirkondades, kus elanike arv muutub sesoonselt kasutatakse reoveepuhastusel annuspuhasti tehnoloogiat, mis võimaldab puhastada muutuvate koguste ja kontsentratsiooniga reovett. Antud tehniline lahendus toimib nagu läbivoolul põhinev puhasti kuid setitamine ning aktiivmuda protsess toimuvad ühes mahutis. Annuspuhasti tsüklid jagunevad faasideks, mis võimaldab efektiivselt vähendada reovees leiduvate toitainete (lämmastik, fosfor) sisaldust. "Annuspuhasti tehnoloogiline tsüklite dimensioneerimine Suurupi reoveepuhasti näitel" koostamisel on lähtutud Suurupisse rajatavast reoveepuhasti tehnoloogilisest protsessist. Töös on antud ülevaade annuspuhastites kasutatavatest puhastustehnoloogiatest ja seadmetest. Enim on keskendatud annuspuhasti tsüklite väljatöötamisele ning seega on bioloogilise puhastuse teemat käsitletud detailsemalt. Antud töö eesmärgiks on projekteeritud annuspuhasti tsüklite väljatöötamine, lähtudes puhastusefektiivsusest ning vastavalt tulemustele anda soovitusi puhasti tehnoloogia käivitamiseks. Tsüklite kontrollimiseks on tehtud laboratoorsed katsetused, mille eesmärgiks oli leida efektiivsem puhastustsükkel ning vastavalt sellele anda opereerimissoovitusi. Katsetuste käigus kontrolliti projekteeritud ja autori poolt pakutud puhastustsüklite efektiivsust. Autori poolt välja pakutud tsüklite aluseks oli Le`Chatelier printsiip, kus toimus enam nitrifikatsiooni ja denitrifikatsiooni faase kui projekteeritud tsükli puhul. Katsetes kasutati Suurupi piirkonna reovett ning Tallinna reoveepuhastusjaama aktiivmuda. Tsüklite efektiivsuse määramiseks on võetud reoveeproovid katsetuste algul ning lõpus. Katsete tulemusena selgus, et autori poolt pakutud puhastustsükkel on üldfosfori, üldlämmastiku ning BHT ärastamise seisukohalt efektiivsem kui projekteerija poolt pakutud tsükkel. See võimaldaks opereerimistingimustes kokku hoida fosfori ärastamiseks vajamineva kemikaali erikulult ning suublasse juhitava heitvee koostises oleva üldlämmastiku ja BHT eest maksvatelt saastetasudelt. Katsetuste tulemused näitavad ka, et protsessiks vajaminev BHT hulk puudus, andes tõestust katsete piirkonna kanalisastsioonisüsteemi infiltratsioonist. Puhasti reaalsel käikuvõtmisel tuleb sellega arvestada ning leida võimalus infiltratsiooni vähendamiseks. Denitrifikatsiooniks vajamineva BHT kogust on võimalik tagada ka täitmise faasidega.

Abstract [en]

In the areas, where the number of residents depends on seasons, wastewater treatment uses sequencing batch reactor technology that enables to treat wastewater of varying volumes and concentrations. This technical solution functions in the same way as a plug flow technology, but sedimentation and active sludge process are carried out in the same tank. The cycles of a sequencing batch reactor are divided into phases enabling an efficient reduction in the content of nutrients (Nitrogen, Phosphorus) in wastewater. This thesis „Technological dimensioning of the treatment cycles of sequencing batch reactor at the example of Suurupi Wastewater Treatment Plant“ is based on the technological process of the wastewater treatment plant being built in Suurupi. The aim of this thesis is to develop the cycles of a sequencing batch reactor depending on the treatment efficiency and to provide suggestions for the commissioning of the treatment plant technology. To test the cycles, laboratory trials were made with the aim to find an effective treatment cycle. During the trials the efficiency of the designed treatment cycles proposed by the author was tested. The cycles proposed by the author were following the Le`Chatelier’s principle, where there are more nitrification and de-nitrification phases than in a designed cycle. The trials use wastewater from Suurupi area and activated sludge from Tallinn Wastewater Treatment Plant. To determine the effect of cycles, wastewater samples were taken in the beginning and end of the trials. The trials showed that the treatment cycle proposed by the author is more effective for the removal of total phosphorus, total nitrogen and BOD than the cycle proposed by the designer. In the operating conditions, this would enable saving on the unit cost of the chemical needed for the removal of phosphorus and on the pollution tax payable for the total nitrogen and BOD in the effluent discharged to the receiving body of water. One can conclude from the outcome of the trials that infiltration takes place in the area of trials, which is also referred to by the low concentration of BOD. Whilst operating the treatment plant in reality an opportunity should be found to reduce infiltration. The volume of BOD needed for denitrification can be guaranteed also by adding additional filling phases.

Item Type: thesis
Advisor: Erki Lember
Subjects: Technoecology > Technology and Waste Management > Drinking and Waste Water Processing and Networks
Divisions: Institute of Circular Economy and Technology > Environmental Technology and Management
Depositing User: Ketre Kirs
Date Deposited: 19 Jun 2014 07:43
Last Modified: 19 Jun 2014 07:43
URI: http://eprints.tktk.ee/id/eprint/542

Actions (login required)

View Item View Item