TTK Links: Home Page | TTK Moodle | ÕIS
TTK/UAS Repository For Digital Teaching and Learning Resources

Tartu ja Tartumaa 10–14aastaste laste hinnangud oma finantskirjaoskusele

Peterson, Heilika (2020) Tartu ja Tartumaa 10–14aastaste laste hinnangud oma finantskirjaoskusele. [thesis] [en] Assessments of Tartu and Tartu County children aged 10 to 14 to their financial literacy.

[img] PDF - Published Version
Restricted to Registered users only

Download (618kB)

Abstract

Lõputöö koostati teemal Tartu ja Tartumaa 10–14aastaste laste hinnangud oma finantskirjaoskusele. Lõputöö eesmärk oli anda ülevaade finantskirjaoskuse olemusest, selgitada välja Tartu ja Tartumaa laste finantskirjaoskuse tase nende hinnangul, analüüsida erinevaid finantskirjaoskuse õppimise alternatiive ning uurida, millises mahus üldhariduskoolides finantskirjaoskust õpetatakse. Valdkonna probleem on Eesti noorte liiga vähene finantsharidus. Uuring viidi läbi 25. november – 5. detsember 2019. Andmete kogumise meetodiks oli valitud struktureeritud elektrooniline ankeetküsitlus ja teemaintervjuud. Uuringus osales küsimustikule vastates 289 last ja 15 kooli direktorit, kelle vastuseid on töös analüüsitud. Välja jäid kolme lapse vastused, mis ei sisaldanud vastuseid esitatud küsimustele. Autor annab töös ülevaate finantskirjaoskuse olemusest, selgitab välja Tartu ja Tartumaa 10–14aastaste laste hinnangud oma finantskirjaoskuse taseme kohta, analüüsib erinevaid finantskirjaoskuse omandamise võimalusi ja uurib, millises mahus Tartu ja Tartumaa üldhariduskoolides finantsharidust õpetatakse. Finantskirjaoskuse alternatiive on suhteliselt palju, seega on seda informatsiooni piisavalt. Igaüks peab lihtsalt enda jaoks sobivamad meetodid ja õpetamis-, õppimisstiilid välja valima – kas valida raamatud, internet või muud kohad, on igaühe enda otsustada. Tihti jääb aga inimestel kooli ja/või töö kõrvalt aega väheks, et omal käel midagi õppida. Finantskirjaoskuse teema on muutunud majanduslangusest alates iga aastaga järjest aktuaalsemaks. Üle maailma tehakse sel teemal üha rohkem uuringuid ja olulisim avastus, milleni enamik uuringuid jõuab, on see, et finantsharidust peaks hakkama õpetama juba võimalikult väikestele lastele. Finantskirjaoskus kõige lihtsamalt lahti seletades on eraisikuna teadlikult ning oskuslikult toimetades enda ja oma pere majandusliku heaolu tagamine, oskus endaga majanduslikult hakkama saada ning teadmine, milliseid otsuseid selleks on vaja teha. See sisaldab näiteks oskust koostada pere-eelarvet, et osata oma raha majandada ja oskuslikult kasutada, teadmisi investeerimise põhitõdedest ning säästvat ja vastutustundlikku hoiakut raha suhtes. Finantskirjaoskus on oluline, et inimesed saaksid saavutada endale ja oma perele kindlustunde ja vältida makseraskusi. Oodatav tulemus peaks olema eluaegne majanduslik kindlus/heaolu. Finantskirjaoskus on eelkõige kõige olulisem inimesele endale, aga kui inimesed on hea finantskirjaoskusega, siis kajastub see ka riigi tasandil ja riigi majandus toimib sel juhul väga hästi ja stabiilselt. Riigil peaks olema suur huvi selles valdkonnas oma elanike harimiseks. Ka Eestis on hakatud viimastel aastatel finantskirjaoskusele rohkem tähelepanu pöörama, sest peale viimast majandussurutist kaotasid Eestis väga paljud inimesed oma töö ning selle tulemusel ka oma kodud, kuna inimestel polnud piisavalt finantskirjaoskust. Lastele on tänaseks loodud tasulisi huviringe, kus nad saavad finantshariduse vallas mängulisi koolitusi. Tasuline tähendab aga, et kahjuks pole see kõigile võrdselt kättesaadav ja kaotavad taas jälle väiksema sissetulekuga pered. Kuna lapsed on meie tulevik, siis on oluline, et lapsed oskaksid targalt majandada. Finantskirjaoskuse üldine tase Eestis aga ei ole kuigi heal tasemel. Finantskirjaoskuse õppe kättesaadavus on suhteline. Kui raha on, siis on võimalusi piisavalt, aga kui raha pole, siis pole ka võimalusi. Asendamatu abimees rahatarkuse omandamiseks on internet. Lõputööd koostades selgus, et põhikoolis peaks olema finantsteadmised põimitud uue õppekava kohaselt erinevatesse õppeainetesse, sest kõigile üldhariduskoolide õpetajatele valmistati aastal 2013 erinevates ainetundides lihtsamaks finantsteemade käsitlemiseks vanuseastmetele vastavad abistavad õppematerjalid. Kas ja kui suures mahus keegi neid aga reaalselt kasutab, pole teada. Uuringut läbi viies selgus telefoni teel 15 kooli direktorit küsitledes ilmnes, et kümnes koolis ehk kahes kolmandikus ei tegeleta üldse finantskirjaoskuse õpetamisega, kahes koolis käsitletakse finantskirjaoskust inimeseõpetuse tunnis, ühes koolis mingil määral nii inimese- kui ka ühiskonnaõpetuse tunni raames ja ühes koolis on olemas majandusõpetuse tund teisele kooliastmele ning lisaks õpetatakse ka matemaatika tunnis näiteks käibemaksu arvutamist, aga direktor tõdes, et selliseid teemasid võetakse liiga pinnapealselt ning lapsed unustavad need teadmised ruttu. Ühe kooli direktor ütles, et neil oli olnud kaks aastat kasutusel Junior Achievement Eesti SA programm 7 SAMMU, aga õpetajate ühisel otsusel loobuti sellest programmist, kuna õpetajate arvates on teised õppeained tähtsamad. Uuringu tulemuste pinnalt saab teha ettepanekuid kasutada laste puhul individuaalset lähenemist rahatarkuse õpetamisel. Rahatarkuse õpetamisprotsessis, eelkõige laste puhul, on oluline individuaalne lähenemine. Rahatarkuse õpetamise esimene prioriteet ei ole teadlikkus erinevatest finantsteenustest, vaid lapse oskus iseennast, oma võimekust ja võimalusi analüüsida. Üks peamisi järeldusi, mida eelmises peatükis kirjeldatud tulemuste põhjal teha saab, on noorte finantskirjaoskuse madal tase, kuigi nad ise usuvad, et neil on see vähemalt normaalsel tasemel Põhitõed raha kohta peaks lapsed saama esialgu kodust, vanematelt ning alustama peaks rahatarkuse andmisega juba eelkoolieas. Samas pole vanemate teadmised kiita. Elanike finantskirjaoskuse suurendamine on oluline, samas keeruline ja edu saavutamine on aeglane. Mida selgemaid sõnumeid kasutada, seda enam inimesed asjade üle mõtlema hakkavad. Autor soovitab pöörata suuremat tähelepanu finantskirjaoskuse õpetamise vajalikkusele põhikoolides. Ka lasteaiad peaksid hakkama õpetajaid koolitama, et nad oleksid võimelised kasutama olemasolevaid abivahendeid, et siduda finantskirjaoskuse õpe juba lasteaia õppekavaga. Lisaks oleks vaja koostööd haridussektoriga erinevatel tasanditel. Hetkel saab selliseid asju õppida internetist lehekülgedelt, mis on võtnud oma eesmärgiks inimestele selliseid teemasid selgeks teha või õpetada vanematele, kuidas lastele rahaküsimusi selgitada. See ei ole aga piisav, sest paljud vanemad ei oska majandada ja nii tekib ebavõrdsus. Need lapsed, kelle vanemad on finantskirjaoskuse poolest arukamad, on eelisseisus. Iga laps peaks saama nii alg- kui ka põhiharidusega koos põhiteadmised selle kohta, kuidas oma raha hallata. Kui õpetada maast-madalast rahaga toimetulemist, väheneks selgelt võlgnevuste hulk. Kokkuvõtvalt tuleb nentida, et uuringu tulemusena selgus, et finantsharidus on hetkel tahaplaanile jäetud, ehkki tegemist on otseses mõttes eluks vajaliku oskusega. Kõik lapsed peaksid õppima koolis, kuidas maksta makse, mis on üldse maksud, kuidas leida tööd, kuidas eelarvestada, kuidas oma rahaga majandada, mis on laenud, kuidas teha mõistlikke rahalisi otsuseid. Finantsharidus peaks olema üks prioriteete ning see peaks olema osa alghariduse ja põhikooli õppekavas, nii et kõik lapsed saaksid formaalhariduses võrdselt majandusõpet, mille raames õpetatakse eelarvestamist, raha säästmist, vastutustundlikku rahaga toimetulemist. Finantsharidust ei tohi õpetamata jätta. Eesti lapsed peavad saama veel tugevama hariduse kui praegune on - hariduse, mis annab reaalselt eluks vajalikke praktilisi oskuseid.

Abstract [en]

Heilika Peterson (2020). "Assessments of Tartu and Tartu County children aged 10 to 14 to their financial literacy". Tallinn University of Technology. Business Administration program. Thesis. Mõdriku, 59 pages, 49 different sources, 40 in Estonian, 9 in English. 1 table, 25 figures. The subject of this thesis is a topical issue in society, because a lot of people have problems managing their money wisely. Financial literacy, or money wisdom, should be taught to people at the earliest possible age, preferably from kindergarten, because financial literacy improves the economic well-being of the population and society. The aim of this thesis is to find out the financial literacy level of the children in Tartu and Tartu County, to analyse different alternatives to learning financial literacy and to study the extent to which financial literacy is taught in general education schools. To accomplish this goal, the following research tasks have been set: 1) giving an overview of the nature of financial literacy; 2) finding out how children aged 10–14 in Tartu and Tartu County assess the level of their financial literacy; 3) analysing different ways of acquiring financial literacy; 4) investigating the extent to which financial education is taught in general education schools in Tartu and Tartu County. Analysing the results of the survey shows that more than half of children do not know what money wisdom or financial literacy means. More than three quarters of the respondents said they have not been taught financial literacy at school or are unaware that it is being taught. The responses to the focused interview revealed that ten schools, or two thirds of primary schools, do not teach financial literacy at all. There are a relatively high number of alternatives to financial literacy, so there is enough information available. Everyone just has to choose the most appropriate learning styles and methods for teaching - whether to choose books, the internet or other sources is up to each individual. Often, however, people have little time besides school and/or work to learn something on their own. This thesis consists of three chapters. Chapter one deals with the nature of financial literacy, the general level of financial literacy, and children's financial literacy, based on theoretical sources. The second chapter deals with the methodology of the empirical research. The third chapter describes the purpose and tasks of the empirical study, the data collection methodology, the data analysis methodology and the study sample, and analyses the results of the research, draws conclusions and makes recommendations.

Item Type: thesis
Advisor: Diana Tandru
Subjects: Economy and Management > Economic Analysis
Divisions: Service Economy Institute > Business management
Depositing User: Heilika Peterson
Date Deposited: 31 Jan 2020 10:35
Last Modified: 31 Jan 2020 10:35
URI: http://eprints.tktk.ee/id/eprint/4768

Actions (login required)

View Item View Item