TTK Links: Home Page | TTK Moodle | ÕIS
TTK/UAS Repository For Digital Teaching and Learning Resources

Ettevõtte AS Solbritt finantsanalüüs

Suits, Jane (2020) Ettevõtte AS Solbritt finantsanalüüs. [thesis] [en] Financial analysis of ’AS Solbritt’.

[img] PDF - Published Version
Restricted to Registered users only

Download (1MB)

Abstract

Finantsanalüüs on ettevõtte ja selle tegevuse hindamise võimalus ning selle tarbijateks on omanikud, laenuandjad, enamus töötajatest ja äripartnerid. Ettevõtte juhtkond kasutab finantsanalüüsi investeerimis-, finantseerimis- ja põhitegevusega seotud otsuste langetamiseks, sest see aitab paremini mõista ettevõtte rahanduslikku olukorda ning juhtkonnal võtta vastu olulisi finantsotsuseid ja oskuslikult koostatud finantsanalüüs annab tagasisidet plaanitud investeeringutele, kust tulevad välja nii riskid kui ka selle tasuvus. Samas kui laenuandjatele on olulisim just ettevõtte likviidsus, maksevõime ja riskidega seotud probleemid. Finantsanalüüsi läbiviimiseks kasutatakse kolme põhilist finantsaruannet (raamatupidamisbilanss, kasumiaruanne ja rahavoogude aruanne), kus bilanss kajastab ettevõtte finantsseisundit, kasumiaruanne tulusi ja kulusi ning rahavoogude aruanne raha liikumist. Need kolm finantsaruannet annavad erinevat vaatenurka ettevõtte finantsalasele tegevusele ent samas on nad omavahel seotud ettevõtte rahalise olukorra väljendamisega ja eriti hästi võimaldab finantsaruandes sisalduvasse infosse süüvida suhtarvuanalüüs. Kokkuvõtvalt võib öelda, et põhjalikuks analüüsiks tuleb uurida aastaaruannet tervikuna ja kuigi majandusaasta aruannetest saab ettevõtte kohta väga palju infot, tuleb lisaks sellele koguda infot ka tegevusvaldkonna kohta tervikuna statistikaametist ning analüüsimiseks kasutada vaid värsket infot ja kriitilist mõtlemist. Lõputöö struktuur oli ülesehitatud nii, et esmalt kirjeldas töö autor finantsanalüüsi metoodikat, seejärel finantsanalüüsi sisu ja selle infoallikaid (bilanss, kasumi- ja rahavoogudearuanne) ning kolmandas peatükis anti ülevaade finantsanalüüsi meetoditest: horisontaal- (uurib erinevate aruannete dünaamikat perioodide lõikes), vertikaal- (uurib aruannete sisemise struktuuri muutuste dünaamikat), suhtarvude- (toob esile finantsnäitajate vahelised seosed ning võimaldab teostada võrdlevanalüüsi eri suundades ja eri tasemetel) ja pankrotiohu analüüs (aitab prognoosida, kas ettevõttel on oht sattuda pankrotti) ning hinnati ettevõtte finantsnäitajaid. Lõpetuseks tegi autor omapoolse kokkuvõtte. Lõputöös analüüsis autor AS Solbritt finantsolukorda. Selleks kasutati ettevõtte majandusaasta aruandeid perioodil 2016-2018 ning koostati finantsanalüüs. Lõputöö eesmärgiks oli finantsanalüüsi meetodeid rakendades anda hinnang uuritava ettevõtte tegevusele ning esitada järeldused ja parendusettepanekud ettevõtte juhtkonnale. Hinnates AS Solbritt finantsseisundit, selgus, et uuritava perioodi (2016-2018) viimaseks aastaks on küll ettevõte kahjumist välja tulnud ent tema finantsseisukord on jätkuvalt ebastabiilne (valitseb pankrotioht) ja olukorra parandamiseks on vaja suuremat kasumit läbi müügikäibe kasvu ning käibevarade osakaalu tõusu varades. Ettevõtte koguvarade ja omakapitali puhasrentaabluste tõstmiseks tuleks kaasata täiendavalt võõrkapitali, samas vältides makseraskusi tekitada võivaid investeeringuid. AS Solbritt finantsaruannete horisontaalanalüüsist selgus, et võõrkapitali maht suurenes (kohustised kokku kasvasid 9%), muutusid käibevara (kasvas 63%) ja põhivara (vähenes 22%) mahud ning müügitulu kasv (175%) viis ettevõtte perioodi lõpuks kasumisse (muutus 169%). AS Solbritt finantsaruannete vertikaalanalüüsist selgus, et muutusid nii varade (käibevara osakaal kasvas ja põhivara langes – muutus 22%) kui finantseerimisallikate (lühiajalised kohustised vähenesid ja pikaajalised kasvasid – muutus 6%) struktuurid ning aruandeaasta kasumi osakaal müügitulust (aastaks 2018 oli 8,8%) muutus negatiivsest väärtusest positiivseks. 2018. aasta likviidsussuhtarvude põhjal on ettevõte hea lühiajalise maksevõimega (puhaskäibekapital 1 704 458€, lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 3 ja likviidsuskordaja 1,4). Kuna 2016-2017 olid ettevõtte lühiajalise likviidsuse näitajad mitterahuldavad, tuleks jätkuvalt püüelda suurendada efektiivsust ja karmistada maksetingimusi. Madal maksevalmiduse kordaja (0,1 korda) on tingitud arveldus- ja käibelaenude kasutamisest ja kuna suurem osa kohustistest ei nõua kiiret tasumist, on ettevõttel likviidset vara piisavalt. Analüüsides pikaajalist maksejõulisust (finantsvõimendust) aastatel 2016-2018, selgus, et nii võlakordaja, kapitaliseerituse kordaja, kui ka soliidsuskordaja olid küll soovituslikus vahemikus (suure enamuse investeeritud kapitalist moodustab võõrkapital), ent ettevõtte olukorra parandamiseks tuleks võõrkapitali sõltuvust vähendada ja omanike panuse osakaalu tõsta. Aastal 2018 polnud ettevõttel raskusi intresside tasumisega (intressikulude kattekordaja 4,5) ja kuigi maksejõulisuse kordaja oli rahuldav (10%), peaks majandusüksuse finantsseisundi parandamiseks tõstma kasumit või vähendama kohustisi. AS Solbritt varade likviidsus näitab küll paranemist ent pole piisavalt hea (varade liiga vähene kasutamine müügitulu saavutamiseks) ja olukorra parandamiseks tuleks ettevõttel likvideerida mittevajalikud põhivarad ja reinvesteerida nende müügist saadud raha. Efektiivsuse näitajate (debitoorse võlgnevuse käibekordaja, lühiajaliste kohustiste käibekordaja) tõstmiseks tuleks ettevõtte maksekäitumist parandada. Varude käibekordaja ja – käibevälte parandamiseks tuleks varude jääki optimaliseerida ja nii talitlus- kui finantseerimistsükli lühendamiseks tuleks klientidelt raha kiiremini kätte saada ja tarnijate maksetähtaegu pikendada. Varade käibekordaja tõstmiseks tuleks müügitulu kasvatada, debitoorse võlgnevuse käibekordaja parandamiseks tuleks rohkem analüüsida klientide maksekäitumisi ja ennetada ebatõenäoliselt laekuvate arvete teket. Lühiajaliste kohustiste käibekordaja tulemuse parandamiseks tuleks tarnijate lepingud ja maksetähtajad ülevaadata. Kokkuvõtvalt on AS Solbritt varade juhtimine on aastatega (2016-2018) paranenud ja seda tänu põhivarade efektiivsemale kasutamisele (põhivarade käibekordaja tõusis rohkem kui kolm korda). AS Solbritt koguvara puhasrentaablus (ROA) ja investeeringute rentaablus (ROI) kinnitavad mõlemad ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust ja omakapitali tasuvus (ROE) viitab, et ettevõte toodab omanikele tulu. Müügikäibe ärirentaabluse (8,8%) ja müügikäibe puhasrentaabluse (6,8%) madalate näitajate tõstmiseks tuleks kasvatada kasumit (näiteks üldkulude vähendamisega). Müügitulu suurendamine, püsikulude vähendamine, marginaali tõstmine ja varude käibekordaja kasvatamine (varude kasutamiskiiruse tõus) aitavad samuti ettevõtte tasuvust parandada. Kokkuvõttes mõjutas keeruline majanduslik olukord aastatel 2016-2017 oluliselt ettevõtte müügitulu, kasumit ja teisi finantsnäitajaid, ent aastast 2018 langus peatus ja ettevõtte finantsseisund paranes ning pankrotioht vähenes. Autoripoolne ettepanek AS Solbritt juhtkonnale oleks – kasumi kasv (tagada tulude kasvu ennaktempo võrreldes kulude tõusuga), suurendada ettevõtte rentaablust (tulusust), saavutada müügitulu stabiilsus, suurendada kapitali (müükide kasv), säilitada range tähelepanu maksete laekumise osas (kiirendada ostjate raha laekumise aega) ja tõhustada finantsriskide juhtimist. Nii lõputööks püstitatud eesmärk kui ka eesmärgi täitmiseks püstitatud uurimisülesanded said kõik teostatud. Põhiliste finantsalaste käsitluste mõistmine aitab anda panust ettevõtte püüdlustesse püsida konkurentsivõimeline ja toota kasumit ning finantsanalüüs annab infot, kas me ikka teeme neid asju, mis tõeliselt väärtust loovad ning kas protsessid on piisavalt hästi juhitud ja vara parimal moel tööle pandud.

Abstract [en]

The subject of this thesis is the preparation of a financial analysis for production company AS Solbritt, and the chosen topic is relevant because effective financial analysis helps to make the right decisions regarding the future of the company. The researched problem is the fact that it is difficult to make the right financial and management decisions without a thorough and consistent analysis of the financial and management situation. The aim of this thesis is to analyse the financial situation of AS Solbritt by applying financial analysis methods in order to evaluate the sustainability of the company's activities. In order to fulfil the aim of the thesis, the author has set the following research tasks: 1) describe the statements used in financial analysis based on specialised publications; 2) prepare an overview of the methods used in financial analysis; 3) analyze financial indicators of years 2016 to 2018; 4) draw conclusions on the operational efficiency of the company and make proposals for improving the financial situation. The strategy of empirical research is quantitative. The manner in which conclusions are drawn in the thesis is deductive, taking into account the conclusions of theories. Based on the data collected, the author carries out a comparative analysis based on the theoretical framework outlined above. To ensure better readability, the theoretical and analytical parts of the thesis are presented alternately. When evaluating the financial situation of AS Solbritt, it became clear that the company broke even in the last year of the review period (2016–2018), but its financial situation is still fragile (risk of bankruptcy) and improving the situation requires higher profits through increased sales and an increase in the share of current assets in assets. In order to increase the company's return on assets and return on equity, additional borrowed capital should be involved, while avoiding investments that could create solvency issues. The author's proposal to the management of AS Solbritt would be to increase profits (to ensure revenue growth ahead of cost increase), increase the profit margin (profitability) of the company, achieve stable revenue, increase capital (increase in sales), maintain strict focus on accounts receivable (speed up the time it takes consumers to pay) and improve financial risk management.

Item Type: thesis
Advisor: Kati Nõuakas
Subjects: Economy and Management > Economic Analysis
Divisions: Service Economy Institute > Business management
Depositing User: Jane Suits
Date Deposited: 10 Jan 2020 08:35
Last Modified: 31 Jan 2020 07:55
URI: http://eprints.tktk.ee/id/eprint/4729

Actions (login required)

View Item View Item