TTK Links: Home Page | TTK Moodle | ÕIS
TTK/UAS Repository For Digital Teaching and Learning Resources

Logistikajuhi tegevused logistikapersonali juhtimisel

Auväärt, Silvia (2014) Logistikajuhi tegevused logistikapersonali juhtimisel. [thesis] [en] The Activities of Logistics Manager in Leading Logistics Personnel.

[img] PDF - Published Version
Restricted to Registered users only

Download (1MB)

Abstract

Antud lõputöö eesmärgiks on välja selgitada, kui teadlikud on logistikajuhid enda ülesannetest logistikapersonali juhtimisel ning kui palju nendest ülesannetest nad igapäevaselt täidavad. Vastavalt logistiku kutsestandardi seitsmendale tasemele, mis on logistikajuhi tase, on logistikavaldkonna personali arendamine üks logistikajuhi tegevusalasid. Sealhulgas on logistikajuhtide vastutusalaks logistikapersonali motiveerimine, arendamine ja karjääriplaneerimine. Logistikajuht osaleb ka logistikatöötajate valikuprotsessis ning valib sobivad töötajad vastavalt ettevõtte vajadusele, korraldab töötajatele koolitusi ning juhendab ning nõustab logistikavaldkonna töötajaid. Nagu vastustest selgus, on motiveerimine üks kõige keerukamaid ülesandeid, mida logistikajuhid ise välja tõid alluvatega töötamise juures. Nagu eelnevalt juba mainitud, toovad motiveeritud töötajad palju paremaid tulemusi, kui vähese motivatsiooniga töötajad. Lisaks võib ühe inimese madal motivatsioon mõjuda ka teistele töötajatele ja demotiveerida teisi. Nii ongi logistikajuhtide peamiseks kohustuseks vältida töötajate motivatsiooni langust arendades välja korralikud motivatsioonisüsteemid. Nagu küsitlusest selgus, eelistavad enamik ettevõtteid motiveerida töötajaid tulemuspõhise boonusega. Tegelikult ei ole raha kõige parem motivaator, sest tavaliselt tekitab motivatsiooni tuua häid tulemusi ainult lühikesel perioodil. Palju paremini motiveerivad töötajaid mitterahalised vahendid, nagu mugav töökeskkond, toredad kolleegid, arenemisvõimalused, ettevõttesisesed boonused (näiteks tasuta lõuna), energiline ja eeskuju näitav juht ning muu. Põhinedes kutsestandardile saab öelda, et logistikajuhid tegelevad töötajate motiveerimisega, kuid suures osas on välja arendamata korralik motiveerimissüsteem. 11. küsimuse juures selgus, et kuigi suur osa logistikajuhte peab oma alluvate erialaseid teadmisi väga heaks, tõid pooled vastajad välja, et töötajatel küll on erialased teadmised, kuid need vajaksid teatud valdkondades täiendamist või ei osata oma teadmisi piisavalt hästi. Samuti selgus, et kõige enam vajaksid töötajad logistikajuhtide meelest täiendavaid teadmisi infotehnoloogia ja varude juhtimise vallas. Logistikajuhi vastutusalaks on arendada oma töötajate erialast kompetetentsust täiendkoolituste korraldamise või läbiviimise kaudu. Analüüsist võib järeldada, et üldiselt on töötajatel piisavalt erialaseid teadmisi, et igapäevase tööga hakkama saada, kuid pooltel juhtudel on töötajatel siiski teatud valdkondades täiendavaid koolitusi vaja. Üldjuhul näevad logistikajuhid üsna üheselt, kui suur osakaal töötajatest peaks omama erialast haridus, jäädes 60 – 70 % vahele. Samas on üllatava, et nad ei näe vajadust, et kõikidel töötajatel oleks erialane haridus. Väga suurel määral erinevad ettevõtetes erialaselt haritud töötajate osakaalud: kolmes ettevõttes on 70% või enamal töötajatest erialane haridus, samas kui seitsmes ettevõttes on alla poole logistikapersonalist erialaselt haritud, enamasti 20% ringis. Logistiku seitsmes tase eeldab, et antud taseme töötaja on ettevõttes tippjuht, kellel on magistrikraad või sama tasemega kõrgharidus ja kellel on erialast töökogemust vähemalt kolm aastat. Väga üllatuslikult tuli välja, et lausa neljal vastajal ei ole kõrgharidust, seega vastavalt kutsestandardile ei tohiks neid nimetada logistikajuhtideks. Neljal vastajal on muul erialal omandatud kõrgharidus, kuid ainult üks nendest on käinud täiendkoolitustel, ülejäänud on omandanud erialased teadmised töö käigus. Ühel vastajal on bakalaureuse kraad logistikast ning ainult ühel vastajal magistri tasemel kõrgharidus logistikast, vastates seega logistikajuhi kutsestandardi kriteeriumitele. Sellest võib järeldada, et paljud ettevõtted ei jälgi rangelt kutsestandardeid, kuna on suur puudus logistikajuhtidest. Tihti tõusevad ettevõtete logistikajuhtideks inimesed, kellel küll puudub erialane haridus, kuid läbi töökogemuse on omandanud piisavalt teadmisi ja oskusi, et logistikajuhi igapäevatööga hakkama saada. Üks logistikajuhi põhilisi ülesandeid personaliga seoses on hoolitseda selle eest, et ettevõttes oleks piisavalt kompetentset logistikapersonali. Seetõttu peaks logistikajuht osalema ka uute logistikavaldkondade töötajate värbamisprotsessis, valima välja sobivad töötajad, hinnates nende kompetentse ning koostama neile ametijuhended. Nagu vastustest selgub, on kõikides ettevõtetes töötajatel ametijuhendid, lisaks veel kolmes ettevõttes räägitakse töötajate kohustused ning vastusalad suuliselt üle vastavalt vajadusele. Seetõttu on töötajate arusaam oma tööülesannetest päris hea. Iga juhi ülesannte hulka kuulub alluvate juhendamine, nõustamine ning abistamine. Need samad kohustused on ka igal logistikajuhil. Vastustest selgus, et töötajad vajavad oma töös abistamist ainult eriolukordades või kui tunnevad, et vajalik tegevus ei ole nende volituste piirides. Ainult ühes ettevõttes vajavad üksikud töötajad igapäevast juhendamist. Seetõttu on arusaadav ka, et enamik logistikajuhte panustavad alluvate juhendamisele igapäevaselt üsna vähe aega, alla poole tunni. Üks logistikajuht kulutab igapäevaselt umbes tund oma tööajast alluvate juhendamisele ning ühel juhul kulutab logistikajuht lausa pool oma tööajast alluvate juhendamisele. Kõige enam vajavad abistamis ja juhendamist varude juhtimise seotud töötajad ning laotöötajad. Üldiselt võib väita, et logistikajuhid tegelevad äärmiselt vähe töötajate juhendamise ja nõustamisega. Võimalik, et töötajad on piisavalt kogenud ega vajagi rohkem juhendamist ja saavad oma tööga hakkama. Kokkuvõtvalt võib väita, et üldiselt vastavad logistikajuhtide tegevused kutsestandardis ette nähtud tegevustele, kuigi töötajate motivatsiooni- ning arengusüsteeme annaks parandada. Samas aga ei vasta enamus logistikajuhte oma kompetentsuse poolest kutsestandardile ja ka päris suur osa töötajates ei oma erialast haridust. Antud analüüsi ja tulemusi saaks kasutada, et läbi viia laiaulatuslikum uuring parandamaks logistikatöötajate kompetentsusnõudeid. Antud uuringust saaks teha sügavamaid järeldusi, kui lisada valimi hulka kõik kriteeriumitele vastavate tootmisettevõtete logistikajuhid Eestis, sest praegune analüüs keskendus ainult Harjumaa ettevõtetele ning nende põhjal ei saa teha üldisi järeldusi logistikajuhtide olukorrale Eestis.

Abstract [en]

The theme of my thesis is „Logistics manager activities leading logistics personnel“. I chose this topic, because of the intrest I have towards human resource management. For me it was intresting to have an overviw how logistics managers, who are usually top managers in comapnies, lead their personnel, what are the main activities the need to do and what are they actually doing. This kind of logistics managers analyze based on their activities haven´t been done much before in Estonia and as there are huge demand for logistics managers in the market, it is very necessary to determine what should be logistics managers activities. To get to know that, I sent anonymous questionnaire to 20 logistics manager and ten of them answered. The questions have several answer options, so the logistics managers could choose the most suitable. Overall the questionnaire contained 31 questions with optional answers and three open questions. In this work I analysed the answers based on theoretical part and activities for leading logistics personnel that are brought out in logistics managers profession standard. In conclusion, all logistics managers fill their tasks of leading logistics personnel that are mentioned in Estonian logistics managers profession standards, but those are definately not the priority activities. The results brought out, that the logistics managers spend relatively small amount of time counseling and helping the workers. Also they haven´t been focusing much for working out the motivation system, that according to the profession standard is one of the their HR activities. Suprisingly what came out, was that, according to profession standard, only one logistics manager out of ten was suitable as logistics manager. According to the profession standard, the logistics manager is top manager in the company and therefore should have master degree and at least three years of working experience in logistics field. Four out of ten logistics managers didn´t have any kind of higer degree and most of them got their logistical and managerial knowledge only through working experience. The intresting part was, that in the same time logistics managers expected that over half of their logistics personnel should have logistics knowledge gain through professional education. Overall, the study showed, that there are still some gaps in the logistics managers activities, that can be improved. As the number of participants was quite small, it can´t be made some serious conclusions based on that thesis. But in the future there should be more studies like this to help improve professions standars and help logistics managers understand their activities as top manager.

Item Type: thesis
Advisor: Ain Tulvi
Subjects: Economy and Management > Enterprise Logistics
Economy and Management > Strategic Management
Divisions: Institute of Logistics > Transport and Logistics
Depositing User: Silvia Auväärt
Date Deposited: 20 Jun 2014 07:40
Last Modified: 20 Jun 2014 07:40
URI: http://eprints.tktk.ee/id/eprint/459

Actions (login required)

View Item View Item