TTK Links: Home Page | TTK Moodle | ÕIS
TTK/UAS Repository For Digital Teaching and Learning Resources

Meeste päevasärkide tootmisprotsessi parendamine Maidiga OÜ-s

Kööts, Pillemari (2019) Meeste päevasärkide tootmisprotsessi parendamine Maidiga OÜ-s. [thesis] [en] The Improvement of the Production Process of Men’s Shirts in Maidiga OÜ.

[img] PDF - Published Version
Restricted to Registered users only

Download (2MB)

Abstract

Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli tootmisefektiivsuse parendamine kahes erinevas osakonnas – õmblusliinis ja näidismudelite rühmas. Lõputöö käigus selgitati välja mõlema osakonna kitsaskohad, tehti erinevaid vaatlusi ja ajauuringuid ning tulemuste analüüsimisel tehti ettevõttele ettepanekuid töökorralduse parendamiseks. Tööaja erinevateks osadeks selekteerimine on väga oluline, sest see kergendab tööaja mõõtmistulemuste käsitlemist ja otstarbelist kasutust. Maidiga’s pole õmblejatele määratletud kindlat päevakonstanti ega ettevalmistusaega. Tulenevalt tööpäeva vaatluse tulemustest võiks liiniõmblejatele ettevalmistusajaks määratleda 15 minutit ning päevakonstandiks 10 minutit. Aegade määratlemine on oluline, sest igapäevaselt peab õmbleja tegelema sarnaste korduvate tegevustega, mis ei edenda toote valmimist, kuid on toote teostamise juures vältimatu. See põhjendabki ära vajaduse antud ajad määratleda, vastasel juhul teeks õmbleja antud tegevusi justkui omast vabast ajast, sest õmbleja töötasu sünnib ainult õmmeldud tükkidest. Lisaks annaks määratletud tööaja osad tootmisjuhile võimaluse efektiivsemalt planeerida tellimuste valmimise aega. Tööpäeva vaatluste tulemusena selgus, et hetkel kasutuselolev taastusaeg, milleks on 20 minutit, on õmblejate jaoks liiga lühike. Ükski neljast õmblejast ei tulnud 20-minutilise taastusajaga toime. Kuna õmblejad on sunnitud päevast päeva olema pikaajalises sundasendis, võiks õmblejate taastusaega tõsta minimaalselt 5 minutit, kuid ideaalis võiks taastusaja viia 30-minutile. Taastusaeg on õmbleja jaoks äärmiselt oluline, sest vähene taastusaeg võib endaga kaasa tuua kiiret väsimist ja ülepinge tekkimist. Vältimaks ülepinge tekkimist on oluline töölistel tööpäeva jooksul võimelda, mis aitab lihastel lõõgastuda. Vaatluste käigus selgus, et väga vähesed õmblejad harrastavad pausidel töövõimlemist. Võimlemise kasulikkusest peaks õmblejaid rohkem teadlikustama ja neid julgustama erinevaid harjutusi tegema. 20-minutilise taastusaja sisse võib keeruline olla töövõimlemist sobitada, kuid kui ettevõte tõstaks taastusaega 10-ne minuti võrra, oleks õmblejatel hea võimalus töövõimlemist tehes rohkem tähelepanu pöörata oma tervisele ja enesetundele. Hetkel on mõlema osakonna õmblejad tükitöölised ning näidismudelite õmblejad saavad lisaks fikseeritud boonust. Juhtkond võiks tasustussüsteemi õmbleja jaoks motiveerivamaks muuta, mille tagajärjel võiks kasvada ka õmblejate efektiivsus. Tööpäeva pildistamist tehes oli näha, et näidismudeli õmblejal tuleb tööpäeva jooksul ette väga palju masinavahetusi, tihti peab õmbleja viima ka õmblusprotsessi käigus detaile triikimisse või nööbi panekusse, millega kaasneb suur ajakulu. Ajakulu tekkis, kui õmbleja pidi ootama, kui nööbi panija lõpetaks oma poolelioleva töö ning seejärel tegeleks näidismudeli õmbleja detailiga. Tuli ette ka olukordi, kui õmbleja pidi ootama mõne õmblusmasina vabanemist. Kõik ebavajalikud ootamised on õmbleja jaoks asjatu ajakulu, mis ei sõltu temast, aga mõjub tema palgale. Ettepanekuna võiks näidismudelite õmblejate palgad viia üle tunnitöö palgale. Tunnitöö oleks õmblejate suhtes ausam. Boonusena võiksid õmblejad palgalisa teenida õmmeldud partiide pealt. Liiniõmblejatele võiks samuti mõjuda motiveerivalt rahalised boonused. Igakuiselt võiks tsehhis olla määratud tootmisjõudluse protsent, mille saavutamisel õmblejad palgalisa teenivad. Rahalised boonused on kindlasti õmblejate jaoks motiveerivad ning aitaks kaasa ettevõtte tootmisprotsessi efektiivuse kasvule. Antud lõputöös tehtud vaatlustega tuli välja, et ettevõttes kasutuselolevad standardajad on mõne operatsiooni jaoks liiga lühikesed ning mõnele operatsioonile on määratud ülemäära kõrge aeg. Kasutuselolevad standardajad on määratletud ligi 20 aastat tagasi Soomes kindlate parameetrite alusel. Kuna standardaegade väljatöötamist pole Maidiga’s tehtud, vaid on kasutatud Soomes väljatöötaud aegu, võiks tehnoloog normaalajauuringute käigus või mõnes konkreetses arvutiprogrammis välja töötada uued standardajad. Standardaegade ülemõõtmine ja aegade täpsustamine aitaks tootmisjuhil paremini planeerida ja paika panna tootmisplaan. Saavutamaks kõrget jõudlustaset, peavad lisaks suurepärastele oskustele olema ka õiged tööliigutused. Üleliigsed liigutused vähendavad õmbleja intensiivsust ning samuti raskendavad standardajast kinnipidamist. Normaalajauuringuid tehes oli näha, et mõningad õmblejad teevad operatsioone teostades väga palju üleliigseid liigutusi, mis põhjustavad ka suure operatsiooni teostamise aja. Igal õmblejal kujunevad oma kindlad liigutused, kuidas teatud operatsioone talle meelepäraselt sooritada. Tihti võib tekkida olukord, kus õmbleja ei pane ise tähelegi, et ta midagi ebaloogiliselt teeb, sest ta on sellega juba ära harjunud. Vahest võib ainult detailide asukoha muutmine kaasa tuua väga suure ajalise muutuse. Meister võiks rohkem õmblejate tööliigutustele tähelepanu pöörata, anda õmblejatele tagasiside ja öelda, mis on hästi ning mida võiks muuta. Väikesed muutused nagu tööliigutustele tähelepanu pööramine ja paremaks muutmine, võivad tootmisprotsessis kaasa tuua palju positiivseid muutusi. Lõputöö autor avaldab tänu oma juhendajale, ettevõtte Maidiga OÜ tootmisjuhile S. Juudasele ning Tallinna Tehnikakõrgkooli poolsele juhendajale A. Tšistovale ja konsultandile M. Beilmannile.

Abstract [en]

The purpose of this thesis was to improve the production effectivity in two departments - in the sewing line and sample model groups. In the process of this thesis the shortcomings of both departments were established, various observations and time surveys were made and after analysing the results suggestions were made to the company to improve job management. Dividing the working time into separate parts is extremely important because it eases handling of the results of working time measuring and purposeful use. In Maidiga the seamstresses don’t have a certain day constant nor preparation time. Based on the observations of a typical working day of the line seamstresses the preparation time can be determined to be 15 minutes and day constant to be 10 minutes. Specifying the times is important because on a daily basis a seamstress must repeat similar activities which do not improve the product there and then however is inevitable in regards to the end product. This explains the need to measure the working time, otherwise the seamstresses would do these activities from their own spare time as the fee is based on the sewed pieces. In addition defining the working time sections would give the production manager the opportunity to plan order completion time. After observing the working day it was clear that the currently established recovery time which is 20 minutes is too short for the seamstresses. Not even one seamstress out of four could cope with a 20 minute recovery. Due to the fact that seamstresses are working in a forced position day after day the rest time should be increased by minimum of 5 minutes, ideally it should be 30 minutes. Recovery time is extremely important as insufficient rest can cause exhaustion and tension. In order to avoid tension it is necessary to exercise during the working day. Exercising helps the muscles to relax. During the observations it became clear that very few seamstresses exercise during their breaks. Seamstresses should be informed about the benefits of exercising and be encouraged to be active. It could be complicated to fit in some exercises to a 20 minute break. However if the company could increase the recovery time by 10 minutes it would be a great opportunity for the seamstresses to pay attention to their health and wellbeing by doing some beneficiary exercises. At the moment the seamstresses of both departments get paid commission and the seamstresses of the sample models receive in addition a fixed bonus. The management could change the pay system so it would motivate the seamstresses. This could result in improving the effectiveness of the seamstresses. After taking pictures of the working day it was obvious that sample model seamstresses have a lot of swapping of machines during the day. Often they have to take the piece they are working on to get it ironed or go to fix buttons. This results in time expenditure. Time expenditure also occurred when seamstress had to wait while the person fixing the buttons had finished with any unfinished tasks. There were occasions where a seamstress had to wait for a sewing machine to become unoccupied. All these unnecessary setbacks that cannot be controlled by the seamstress is wasted time for them however it affects their pay. As a suggestion the sample model seamstresses could be offered an hourly pay. An hourly rate would be fairer. As a bonus the seamstresses could earn extra on the sewed batches. The bonuses could also motivate the line seamstresses. On a monthly bases there could be a production capacity percentage as a target, achieving these targets could get the seamstresses some extra income. These bonuses would motivate the workers and would assist in the growth of the manufacturing process. With the observations made during this thesis it became obvious that some of currently used standard times are too short for some operations and also to other operations the provided time is too long. These standard times were introduced approximately 20 years ago in Finland based on certain parameters. Due to the standard time issuing wasn’t made direct with Maidiga a process engineer could develop some new standard times during a survey or by using a computer program. Revaluating the standard times and making them more precise would assist the production manager to plan the workload better and to introduce a manufacturing plan. In order to achieve a high performance level one must have in addition to great skills also the correct work moves. Unnecessary moves reduce the intensity of the seamstress and also make it more difficult to keep to the standard times. During the normal time study it was clear that some seamstresses make too many excessive moves during operations that cause all together a greater operation time. Every seamstress will develop their own movements how certain operations are conducted. Often there are situations where the seamstress will not notice that some movements are not logical as the have got used to it. Sometimes moving the location of details can cause a change in timings. Master could pay more attention to the movements of the seamstresses, give them feedback and inform what is acceptable and what could be improved. Small changes like these can bring a lot of positive changes into the production processes. The author of this thesis is grateful to its instructor, the production manager of Maidiga OÜ S. Juudas and the Tallinn University of Applied Sciences instructor A. Tšistovale and consultant M. Beilmannile.

Item Type: thesis
Advisor: Sirje Juudas
Co-advisor: Anu Tšistova
Subjects: Clothing and Textiles > Technology and Textile Science
Clothing and Textiles > Field Studies
Divisions: Institute of Clothing and Textiles > Clothing Design and Technology
Depositing User: Pillemari Kööts
Date Deposited: 05 Jun 2019 10:34
Last Modified: 26 Aug 2019 08:41
URI: http://eprints.tktk.ee/id/eprint/4499

Actions (login required)

View Item View Item