TTK Links: Home Page | TTK Moodle | ÕIS
TTK/UAS Repository For Digital Teaching and Learning Resources

Hilding Anders Balticu juurdelõikusosakonna töö efektiivsuse analüüs

Jago-Jaagu, Mirjam (2019) Hilding Anders Balticu juurdelõikusosakonna töö efektiivsuse analüüs. [thesis] [en] Analysis of the Efficiency Based on Hilding Anders Baltic Cutting Department.

[img]
Preview
PDF - Published Version
Download (1MB) | Preview
[img] Other (lihtlitsents - bdoc) - Other
Download (125kB)

Abstract

Antud lõputöö eesmärgiks oli analüüsida, kuidas töö efektiivsus on muutunud Hilding Anders Balticu juurdelõikusosakonna väikeseeria liinis peale ühekihilise juurdelõikusmasina ja kangalao roboti kasutuselevõttu. Lõputöö annab ülevaate tööaja efektiivsuse muutustest ning materjali kasutamise efektiivsusest. Uuringutest saadud tulemuste põhjal on autor välja pakkunud parendustegevusi. Saadud tulemused on ühtlasi suunatud ka teistele tootmisettevõtetele, kes tegelevad või plaanivad tegelema hakata robotiseerimise ja automatiseerimisega. Töö teoreetilises osas on uuritud automatiseerimist ning sellega kaasnevaid etappe, nagu näiteks protsesside muutumine kui ka tootlikkuse suurendamine. Samuti on uuritud, kuidas automatiseerimine alguse sai. Näiteks selgub töö esimeses osas, et automatiseerimise ja robotiseerimise põhimõte oli nii tootlikkuse suurendamine, kui ka inimeste vabastamine rutiinsest, füüsilisest ja ohtlikutest töödest. Lisaks annab teoreetiline osa ülevaate efektiivsusest. Töö teises osas tutvustatakse ettevõtet Hilding Anders Balticut. Samuti antakse põhjalik ülevaade, kuidas töötab juurdelõikusosakond ning tuuakse välja, kuidas on protsessid muutunud enne ja pärast kangalao roboti kasutuselevõttu. Töö empiirilises osas on välja toodud tööaja efektiivsuse ning materjali efektiivse kasutamise analüüs ning tulemused. Uuringu läbiviimise meetodiks kasutas autor kvantitatiivset analüüsi, kus kasutati ettevõtte erinevatest süsteemidest saadud teavet. Uuringu jaoks kasutati andmeid, mis olid seotud tööajaga ja materjalikuluga. Tööaja efektiivsuse analüüsis võrreldi kahe töötaja andmeid enne ja pärast kangalao roboti kasutuselevõttu. Materjalikulu efektiivsuse analüüsis võrreldi materjali kasutust suure- ja väikeseeria liini vahel. Tööaja efektiivsuse analüüsist selgus, et kahe töötaja tööaja efektiivsus on tõusnud peale kangalao roboti kasutuselevõttu keskmiselt 8,50%. Esimesel töötajal tõusis efektiivsus keskmiselt 13,31% ning teisel töötajal 3,68%. Lisaks selgus, et mõlema töötaja efektiivsus ei olnud ükski päev peale kangalao roboti kasutuselevõttu üle 50%. Madala efektiivsus protsendi tõttu arvutas autor esimese töötaja andmete põhjal välja keskmise koefitsiendi, millega tuleks praegused standardajad korrutada. Keskmine koefitsient on 2,8. Materjalikulu efektiivsuse analüüsi käigus tuli välja, et väikeseeria liin kasutab materjali rohkem kui ette nähtud ning suureseeria liin kasutab materjali vähem kui ette nähtud. Üheks põhjuseks, miks väikeseeria liin rohkem kulutab on seetõttu, et süsteemis on valed andmed. Süsteemi kohaselt lõigatakse kõik tellimiskogused, mis on väiksem kui viis tükki, väikeseeria liinis. Sellegipoolest pole hetkel võimalik lõigata väikeseeria liinis tepitud materjale. Objektiivse hinnangu saamiseks muutis autor andmed reaalsusele vastavaks. Uuringu käigus selgus, et süsteemi ja tegelike andmete vahe on peaaegu kahekordne. Väikeseeria liin kulutas 391,72 meetrit kangast rohkem kui ette oli nähtud. Väikeseeria ülekulu põhjuseks on detailide paigutus kangal, mis on seotud ebastandardsete tellimuskogustega. Lähtudes analüüsi tulemuste põhjal oli autoril võimalik välja pakkuda ettepanekuid parendustegevuste näol. Ettepanekud esitati seoses standardaegade muutmisega, tootmisplaani jälgimisega, tellimuskoguste standardiseerimisega ning töötajate koolitamisega. Esitatud ettepanekute põhjal oleks ettevõttel võimalik hinnata reaalset planeerimist ning tööaegade kasutamist. Lisaks säästaks ettevõte materjali ning protsessid muutuksid standarsdemaks. Töös püstitati kaks hüpoteesi, millest üks sai tõestatud: juurdelõikusliini tööefektiivsus on tõusnud võrreldes varasema lahendusega keskmisel 8,50%. Teiseks hüpoteesiks oli, et ühekihilisel juurdelõikusmasinal on võimalik efektiivsemalt lõigata kangast kui mitmekihilise juurdelõikusmasinal. Seega saab öelda, et teine hüpotees ei saanud kinnitust, kuna väikeseeria liin kulutab ühe toote kohta materjali rohkem, kui suureseeria liin. Toetudes uuringu tulemustele, võib autor väita, et lõputöö eesmärgi saab lugeda täidetuks andes ettevõttele objektiivse pildi, kuidas on muutunud efektiivsus peale robotiseerimist. Autor pakkus uuringu tulemuste põhjal välja parendustegevused, mille abil on ettevõttel võimalik edasi liikuda.

Abstract [en]

The aim of this thesis was to analyze how the efficiency of the work has changed in the small series line of the Hilding Anders Baltic Cutting Department after the introduction of a single-layer cutting machine and a robot storage system for fabric. The thesis provides an overview of changes in the efficiency of working time and the efficiency of the use of the material. Based on the results of the research, the author has proposed improvements. The results are also targeted at other manufacturing companies that are engaged in or plan to engage in robotisation and automation. In the theoretical part of the thesis, automation and the accompanying phases, such as process change and productivity, have been studied. In addition, the theoretical part gives an overview of the effectiveness. The second part of the thesis introduces Hilding Anders Baltic. It also provides a comprehensive overview of how the cutting department works. In the empirical part of the thesis the author analyzes efficiency of the working time and the effective use of the material. Data related to working time and material costs were used to conduct the study . The work time efficiency analysis compared the data of two employees before and after the introduction of the robot storage system. The material cost-effectiveness analysis compared the use of the material between the large and small series. The analysis of the efficiency of working hours revealed that the efficiency of working time of two employees has increased after the introduction of the robot storage system on average by 8.50% . In addition, it turned out that after the introduction of the robot storage system the efficiency of both employees did not exceed 50%. Due to the low efficiency percentage, the author calculated an average coefficient based on the data of the first employee, which should multiply the current standard values . During the material cost-effectiveness analysis, it emerged that a small series line uses more material than is intended and the large line line uses less material than expected. One reason why a small series line spends more is because the system has the wrong data. According to the system, all order quantities that are less than five pieces are cut in a small line. However, it is currently not possible to cut the quilted materials in a small series. In order to get an objective assessment, the author made the data correspond to reality. The study showed that the difference between the system and the actual data is almost double. Another reason for the overload is the arrangement of the details on the fabric associated with non-standard order quantities. Based on the results of the analysis, the author was able to suggest improvements. Proposals were submitted in connection with the revision of standard times, monitoring of the production plan, standardization of order quantities, motivation and training of employees. On the basis of the proposals presented, the company would be able to evaluate the actual planning and the use of working hours. In addition, the company would save material and processes become more standardized. Based on the results of the study, the author can state that the goal of the thesis can be considered fulfilled by giving the company an objective picture of how effectiveness after robotisation has changed. Based on the results of the survey, there are improvements proposed to help the company move forward.

Item Type: thesis
Advisor: Lea Murumaa
Co-advisor: Anneli Reinok
Subjects: Clothing and Textiles > Technology and Textile Science > Production of Textile Materials
Divisions: Institute of Clothing and Textiles > Resource Management in the Clothing and Textiles Industry
Depositing User: Mirjam Jago-Jaagu
Date Deposited: 06 Jun 2019 08:40
Last Modified: 06 Jun 2019 08:40
URI: http://eprints.tktk.ee/id/eprint/4469

Actions (login required)

View Item View Item