TTK Links: Home Page | TTK Moodle | ÕIS
TTK/UAS Repository For Digital Teaching and Learning Resources

Jäätmekäitlus Eesti väikesaartel

Põld, Aet (2014) Jäätmekäitlus Eesti väikesaartel. [thesis] [en] Waste Management on Small Islands of Estonia.

[img]
Preview
PDF - Published Version
Download (798kB) | Preview

Abstract

Loodusressursside jätkusuutlikus kasutamises on oluline koht tõhusal jäätmekäitlusel. Selle juures on soovituslik järgida jäätmehierarhiat. Jäätmehierarhia jagab jäätmekäitluse viieks astmeks, millest esimene on jäätmete vältimine ja viimane ladestamine. Oluline on, et jäätmete hulk igas järgnevas astmes oleks väiksem eelmisest. Jäätmehierarhia printsiipide juurutamisel on oluline koht seadusandlusel. Põhimõtete rakendamine on seejuures oluliselt keerukam ja kulukam väikesaartel. Eestis reguleerib jäätmekäitlust põhiliselt jäätmeseadus. Väikesaarte jäätmekäitlust puudutab ka väikesaarte seadus. Täpsem korraldus on siiski jäetud kohalike omavalitsuste pädevusse. Eestis on üle 1500 väikesaare, millest küll kõik ei ole külastatavad. Veel väiksemal osal on püsiasustus. Kuid ka püsiasustuseta väikesaartel võib külastajate hulk olla navigatsiooniperioodil suur ja sellega kaasneb jäätmete teke saarel. Naissaar on püsiasustuseta, kuid sellel on üle 30 suvila ja seda külastab suviti kuni 15 000 külastajat. Jäätmekäitlust korraldab valla palgal olev jäätmejaama operaator. Operaator võtab jäätmeid vastu ja korraldab äraveo kinnistutelt. Kasutada on tal seejuures saarel asuv jäätmejaam. Jäätmetekitajale on jäätmete äraandmine tasuta. Navigatsiooniperioodil korraldab operaator kord kuus jäätmete veo mandrile. Jäätmeid transporditakse kottides ja mandrile tellitakse vastu konteiner. Saart valitsevale Viimsi vallale tähendab see pea 1000 eurolist igakuist kulu. Tallinna haldusalasse kuuluval Aegna saarel on sama suur külastatavus. Üldjoontes on jäätmekäitlus korraldatud analoogselt. Sealse jäätmejaama operaator on aga leitud hanke korras, mille käigus on välja kujunenud ka jäätmete äraandjale kehtiv hinnakiri. Tallinna linnale on kulud tänu sellele pea poole väiksemad, kui Naissaare kulud Viimsi vallale. Viimsi vallas asuval Prangli saarel on püsiasustus ligi 100 elanikuga. Erinevalt eelpool kirjeldatud saartest, kuulub Prangli saar korraldatud jäätmeveo piirkonda. Sealset jäätmejaama opereerib nagu Naissaarelgi valla palgal olev heakorratööline. Jäätmejaama opereerimise kulutused on võrreldavad Naissaare omadega. Pranglilt on võimalik jäätmeid mandrile tuua korraldatud jäätmeveoga ühise laevaga. See tähendab märgatavad kokkuhoidu vallale. Veidi väiksema püsiasustusega on Saare maakonda kuuluv Ruhnu saar 70 püsielanikuga. Osaliselt on saar hõlmatud korraldatud jäätmeveo piirkonda. Olmejäätmeid tekib Ruhnul märgatavalt vähem, kui võrreldaval Prangli saarel. Jäätmejaama haldamise aastased kulud vallale aga on väga suured. Jäätmed veetakse liinilaevaga Saaremaale. Soome Kemiösaari saarestik koosneb peasaarest ja väikesaartest. Sealne jäätmekäitlus on rahastatud jäätmemaksust. Peasaare jäätmekäitlus on võrreldav meie korraldatud jäätmeveoga. Kinnistuomanikud maksavad igakuist maksu, mille eest veab hankega leitud jäätmevedaja jäätmed nende kinnistu konteinerist. Kui kinnistul konteiner puudub, loetakse see jäätmejaama kasutajaks. Igakuine maks annab õiguse tuua jäätmejaama piiratud koguse jäätmeid. Väikesaartel on kehtestatud aastamaks, mis on kinnistupõhine ja oleneb elanike arvust ja kompostimise määrast. Jäätmed tuleb tuua piirkondlikesse kogumiskonteineritesse, kust need transporditakse mandrile. Väikesaartelt, millel puudub sillaühendus mandriga, veetakse jäätmed ära spetsiaalse alusega. Soome ja Eesti väikesaarte jäätmekäitluse korralduse vahel on oluline põhimõtteline erinevus. Soomes kehtib tänu jäätmemaksule "saastaja maksab" printsiip. Eesti väikesaarte jäätmekäitluse kulud katab aga peamiselt vald. Arvestades omavalitsuste piiratud eelarveid ei ole see mõistlik lahendus. Samuti ei ole see õigeim lahendus, sest saastetekitaja ei kanna käitluse kulusid ja seega ei täideta Euroopa Liidu jäätmedirektiivi. Jäätmemaksu kehtestamist praegune Eesti seadusandlus aga ei võimalda, kuid see võiks olla üheks lahenduseks jäätmekäitluse rahastamise probleemile. Teisalt tekitaks jäätmemaks aga põhjendatud küsimusi väikesaarte kinnistuomanikes olukorras, kus väga olulisteks jäätmetekitajateks on väikesaartel turistid. Seega tuleks leida lahendus, kus ka väikesaarte turistide puhul kehtiks "saastaja maksab" põhimõte. Turistidelt jäätmemaksu kogumiseks tundub hetkel parima lahendusena liinilaeva või sadamatasu hinnale jäätmemaksu lisamine, mis laekuks omavalituse tuludesse. Piletihinnale lisatav jäätmemaks ei mõjutaks turistide kulutusi olulisel määral, kuid see võimaldaks omavalituste väljaminekuid märgatavalt vähendada.

Abstract [en]

The heading of this thesis is “Waste management on small islands of Estonia”. Effective waste management is important part of sustainable use of natural resources. It is recommended to go by principles of waste hierarchy. Waste hierarchy divides waste management into five phases, first being waste avoidance and last being waste deposition. It is important that the amount of waste in each subsequent phase is smaller than in successive. Legislation has a great role in implementing the principles of waste hierarchy. The implementation is a lot more complex and expensive on small islands. The waste management in Estonia is mainly regulated by waste law. Small islands law has some further effect on waste management on small islands. Details of implementation are left to the competence of local authority though. There are over 1500 small islands in Estonia, although not all of them are reachable. Even smaller number of them has permanent settlement. However even islands without permanent settlement can have a large number of visitors during the navigation period and the generation of waste that goes with it. Naissaar is without permanent settlement, but there are over 30 cottages there and it is visited by more than 15,000 tourists. Waste handling is managed by parish paid waste station operator. Operator accepts waste and manages the disposal from properties. He or she can make use of waste station on the island. Handing over the waste is free for waste producer. During navigation period the operator organizes transport of waste to mainland once a month. Waste is transported in bags and a container is ordered on mainland. This means almost 1,000 euros worth of outgoings for Viimsi parish that is ruling the island. Aegna Island that belongs to the administrative field of Tallinn has similar number of visitors. In general the waste handling is managed in an analogous way. The operator of waste station there is hired in procurement however. Waste handing tariffs are also established in the process. The costs for city of Tallinn are therefore almost half as big as costs of Naissaar for parish of Viimsi. Prangli Island in Viimsi parish has a permanent settlement of 100 inhabitants. Differing from previously described islands, it belongs to the zone of organized waste removal. The waste station operator there is parish paid as on Naissaar. The costs of operating the waste station are comparable to those of Naissaar. In the other hand, the waste from Prangli can be transported to mainland on the same vessel with the waste from organized waste removal. This means noticeable saving for the parish. A little bit smaller permanent settlement with 70 inhabitants is on Ruhnu Island belonging to the Saare County. The island is partly covered by the organized waste removal zone. Noticeable less municipal waste is produced on Ruhnu than on comparable Prangli Island. Nonetheless the annual outgoings for the parish from operating the waste station are very big. The waste is transported to Saaremaa on a ferry. Kemiösaari islands in Finland are made up of a large main island and numerous small islands. The waste handling there is financed from waste tax. The waste handling on the main island is comparable to our organized waste removal. Property owners pay monthly tax, for which the waste transporter set by procurement takes waste from containers on their properties. When there is no container on the property, the property owner is considered to be user of waste station. The monthly tax enables property owner to bring a limited amount of waste to waste station. An annual property based tax is imposed on small islands. The tax is based on the number of residents and the rate of compost. The waste must be brought to regional waste containers whence it is transported to mainland. A special vessel is used to transport the waste from small islands that don't have bridge connection to mainland. There is an important principal difference between the waste handling on Finnish and Estonian small islands. The principle of "polluter pays" applies in Finland thanks to the waste tax, whereas in Estonia the parish covers most of the expenses of waste handling. Taking into consideration the limited budgets of municipalities it is not the most reasonable solution. Furthermore the solution is not fair as the polluter does not cover the expenses of waste handling and the directive of European Union is not implemented. Current legislation in Estonia does not permit implementing waste tax despite the fact that such tax could be a solution to the problem of financing waste handling. On the other hand the waste tax would raise justified questions in small island inhabitants in a situation where dominant waste producers on small islands are tourists. Therefore a solution should be sought which would also apply the "polluter pays" principle on small island tourists. Currently the best solution for collecting waste tax from island visitors seems to be appending it to the ferry fare or groundage. The tax would be received by the municipality. It would increase visitors’ outgoings insignificantly but would enable municipalities decrease theirs noticeably.

Item Type: thesis
Advisor: Monica Vilms
Subjects: Technoecology > Technology and Waste Management
Divisions: Faculty of Architecture and Environmental Engineering (until 2017) > Environmental Technology and Management
Depositing User: Aet Põld
Date Deposited: 19 Jun 2014 07:51
Last Modified: 19 Jun 2014 07:51
URI: http://eprints.tktk.ee/id/eprint/413

Actions (login required)

View Item View Item