TTK Links: Home Page | TTK Moodle | ÕIS
TTK/UAS Repository For Digital Teaching and Learning Resources

Kokkuleppevedude mõju reisijateveole Tallinnas

Ershova, Natalia (2018) Kokkuleppevedude mõju reisijateveole Tallinnas. [thesis] [en] The Impact of Ride-Sourcing on Passenger Transportation in Tallinn.

[img] PDF - Published Version
Restricted to Registered users only

Download (584kB)
[img] PDF (lihtlitsents) - Other
Restricted to Registered users only

Download (247kB)

Abstract

Sõidujagamine ja kokkuleppeveod on mõlemad uudsed transpordiviisid, mille erinevus avaldub rohkem autojuhi vaatenurgast. Erinevalt sõidujagamisest ei ole kokkuleppevedudel reisi sooritamine seotud autojuhi isiklike eesmärkidega vaid autojuht teeb kokkuleppevedusid tulu teenimise eesmärgil. Nii sõidujagamine kui kokkuleppeveod on osaks jagamismajandusest ning nad kasutavad mobiilirakendusi, mille abil on võimalik reisijal endale vedaja tellida ning hiljem kas reisi eest tasuda. Kokkuleppevedude pakkumine annab mitmesugust kasu nii autojuhtidele, reisijatele kui kogu ühiskonnale laiemalt. Kokkuleppevedude pakkumine võimaldab inimestel, kellel on auto ja vaba aega, kasutada enda autot lisasissetuleku teenimiseks. Reisijate jaoks on kokkuleppeveod uueks ja alternatiivseks transpordiviisiks, mille olemasolu suurendab nende valikuvõimalusi, lisaks võivad kokkuleppeveod olla kiiremaks, mugavamaks ja soodsamaks lahenduseks võrreldes teiste transpordiliikidega. Sotsiaalsest vaatenurgast peetakse kokkuleppevedude eeliseks liikluses osalevate sõidukite arvu ja sellega seosese liiklusummikute, keskkonna saastamise ja liiklusõnnetuste vähenemist. Samuti võivad kokkuleppeveod vähendada joobes sõidukijuhtimist. Varasemate uuringute tulemused on näidanud, et kokkuleppeveod mõjutavad ühistranspordist eelkõige taksoveondust. Kokkuleppevedudel võib olla taksode ees mitmeid eeliseid nagu soodsam hind, lühemad ooteajad, mugavam tellimine, parem klienditeenindus, mille tulemusena võivad osad reisijad hakata kasutama kokkuleppevedusid taksode asemel. Kokkuleppeveod võivad suurendada ka pakkumist reisijateveo turul, sest sellega suureneb juhtide arv. Samuti on mõningatel juhtudel võimalik, et kokkuleppeveod suurendavad nõudlust muude ühistranspordi liikide suhtes peale takso. Tallinnas tegutseb kolme kokkuleppevedusid vahendavat ettevõtet, mis on alustanud kokkuleppevedude pakkumisega 2015.a. Töös viidi läbi Tallinna reisijate küsitluse, millele vastas 456 inimest. Samuti viidi töös läbi intervjuud kolme reisijateveo ettevõtte esindajaga. Uuringu tulemusena selgus, et kokkuleppevedusid kasutatakse peamiselt sõitmaks õhtusel või öisel ajal meelelahutusasutusse või peole ning selleks, et sõita reisimise eesmärgil lennujaama või sadamasse. Samadel eesmärkidel kasutatakse ka taksot ehk kokkuleppeveod ja taksoveondus on oma kasutusotstarbel poolest sarnased. Teisi ühistranspordiliike nagu buss või tramm kasutatakse ülejäänud reisimise eesmärkidel ning need sarnanevad oma kasutusotstarbe poolest sõiduautoga. Uuringu tulemusena selgus, et Tallinna reisijate jaoks on palju ligikaudu võrdväärseid tegureid, mis mõjutavad transpordiliigi valikut. Kuigi keskmiste hinnangute järgi osutusid kõige olulisemateks kiirus, kasutamise lihtsus ja ooteaeg, siis paljud tegurid on nendega peaaegu võrdse tähtsusega. Töö tulemused näitavad, et kokkuleppeveod omavad eeliseid nii taksovedude kui teiste ühistranspordi liikide ees. Kokkuleppevedusid peetakse teiste transpordiliikidega võrreldes kiiremaks ja mugavamaks. Tramm, bussi ja trolliliiklus on Tallinnas tasuta ning sellega kokkuleppeveod ei suuda hinna poolest konkureerida. Samas on kokkuleppeveod võrreldes taksovedudega soodsamad. Kui võrrelda kokkuleppevedusid ja taksovedusid, siis töö kõikide transpordiliigi valikut mõjutavate näitajate osas osutusi kokkuleppeveod taksovedudega võrreldes reisijate poolt rohkem eelistatuks. Küsitluse tulemuste järgi on umbes 70% vastanutest kokkulepevedusid vähemalt korra proovinud ning enamus nendest on omakorda hakanud kokkuleppevedusid kasutama. Kokkuleppevedusid kasutavad peamiselt alla 45-aastased inimesed, naiste seas on kasutajaid rohkem kui meeste seas. Isikliku auto omamine ei ole kokkuleppevedude kasutamisega seotud. Kokkuleppevedude kasutamine on seotud ka elukoha kaugusega lähimast ühistranspordipeatusest, kui elatakse peatusele väga lähedal siis kasutatakse kokkuleppevedusid vähem. Töö tulemused näitavad, et pärast kokkuleppevedude turule tulekut on Tallinna reisijad hakanud vähem taksovedusid kasutama. Väiksemas ulatuses on vähenenud teiste ühistranspordi liikide kasutamine. Kokkuleppevedude mõju isikliku auto kasutamisele ja jalgrattaga sõitmisele on olnud tagasihoidlik. Leidub ka reisijaid, kes on hakanud pärast kokkuleppevedude turule tulekut teisi ühistranspordiliike nagu tramm või buss rohkem kasutama. Töö tulemused näitavad, et kuna osa reisijaid on hakanud taksovedude asemel kasutama kokkuleppevedusid, siis on see vähendanud nõudlust taksovedude suhtes. Selle tulemusena on osa taksovedajaid oma tegevuse lõpetanud, samuti on osa juhte läinud taksojuhtidest kokkuleppevedude juhtideks. Taksoettevõtted on kokkuleppevedude turule tulekule reageerinud koostööga taksovedusid vahendavate platvormidega, mis võimaldab vedude elektroonilist tellimist. Kokkuleppevedude turule tuleks on esile kutsunud ka taksovedajate protestiaktsioone. Töö tulemuste kohaselt ei ole muude ühistranspordi liikidega tegelevad ettevõtted teinud oma tegevuses kokkuleppevedude tõttu muudatusi. Teised ühistranspordiliigid ei tunneta end kokkuleppevedude poolt pakutava konkurentsi poolt ohustatuna. Kokkuleppevedude tulevaste mõjude osas viitavad töö tulemused sellele, et ilmselt kokkuleppevedude eelistamine reisijate poolt jätkub. Kokkuleppevedude platvormid tegelevad sellega, et oma teenust veelgi paremaks ja mugavamaks muuta. Tulemuseks võib olla taksovedude nõudluse edasine vähenemine ja nende asendamine kokkuleppevedudega. Taksovedajad peavad ilmselt tegema pingutusi teenuse kvaliteedi tõstmise osas, et oma turupositsiooni säilitada.

Abstract [en]

The Impact of Ride-Sourcing on Passenger Transportation in Tallinn Ride-sourcing is transportation based on the agreement between the driver and passengers. Ride sourcing is different from public transport (bus, tram, trolley, taxi). Ride sourcing may be an alternative to using a private car or public transportation. Thus, ride sourcing may have an impact on public transportation market, and it may decrease the demand for other types of transportation services and the revenues for transportation companies. There is a problem which it is not known precisely, how the ride-sourcing will affect passenger transportation in Tallinn. The topic is acute, as ride-sourcing is gaining popularity and people have positive attitudes towards it. The thesis aims to find out the impact of ride-sourcing on a taxi, bus, tram, trolley and electric train transportation in Tallinn. Two research methods were achieving that aim. There was conducted a questionnaire survey among Tallinn passengers, which investigated how people use ride-sourcing and how it has changed the usage of public transportation. There were conducted three interviews with the representatives of public transport and ride sourcing companies to find out the possible impacts of ride-sourcing in Tallinn. According to the results of the survey, it can be stated that ride-sourcing is mainly used during nighttime and for travelling to airport or seaport. Ride-sourcing is used for similar trips to taxi service. Other public transportation such as tram or bus is used for different purposes, and therefore they do not compete directly with ride-sourcing. It was found that there are many factors with relatively equal importance, which affect the choice of mode of transportation. Speed, ease of use and waiting times are the most critical factors. Ride-sourcing has many advantages over the other methods of transportation. Still, it cannot compete on price by tram, bus and trolley as they are free in Tallinn, but ride-sourcing is cheaper than taxi service. Ride-sourcing has advantages over taxi service in all factors. Most of the participants of the survey have at least tried once ride-sourcing and most of those, who have worked it, have started to use it. People under 45 years and females are more frequent users of ride-sourcing. Using ride sourcing is related to the location of residence, but not owning a private car. The results of the survey show that once ride-sourcing become available, people have started to use less taxi service. The usage of other public transportation modes has decreased less. The effect of using a private car or a bicycle has been modest. It was found that as some passengers have started to use ride-sourcing instead of taxi service, it has decreased the demand for taxi service. Some taxi companies have gone out of business, some taxi drivers have become ride-sourcing drivers. Taxi companies have reacted with co-operation with ride-sourcing platforms, which allow electronic orders for rides. There have also been protesting meetings of taxi drivers. Other public transportation companies have not done any changes in their services as they do not feel competition for ride-sourcing. It is likely that the growth of ride-sourcing will continue in the future as there is a customer preference towards ride-sourcing. Ride-sourcing platforms are improving their services to satisfy customer need better. It may lead to the continuous decline in demand for taxi services.

Item Type: thesis
Advisor: Jelizaveta Janno
Subjects: Transport > Passenger transport
Divisions: Institute of Logistics > Transport and Logistics
Depositing User: Natalia Shipulina
Date Deposited: 12 Jun 2018 06:11
Last Modified: 27 Aug 2019 08:34
URI: http://eprints.tktk.ee/id/eprint/3769

Actions (login required)

View Item View Item