TTK Links: Home Page | TTK Moodle | ÕIS
TTK/UAS Repository For Digital Teaching and Learning Resources

Eesti Päästeameti päästetegevuste sidumine targa infrastruktuuriga

Arroküll, Megel (2018) Eesti Päästeameti päästetegevuste sidumine targa infrastruktuuriga. [thesis] [en] Linking the Estonian Rescue Board's rescue activities with smart infrastructure.

[img] PDF - Published Version
Restricted to Registered users only

Download (5MB)
[img] PDF (lihtlitsents) - Other
Restricted to Registered users only

Download (181kB)

Abstract

Eesti Päästeamet on organisatsioon, mis tegeleb Eestis paiknevate inimeste turvalisuse kujundamisega, ennetades ohte ning lahendades õnnetussündmuseid kiirelt ja professionaalselt. Vastavalt Päästeameti statistikale on aastal 2017 (jaanuar - november) toimunud Tallinnas üle nelja tuhande väljakutse, mis moodustab keskmiselt 400 väljakutset ühe kuu jooksul. Lõputöös esitatud probleemiks on asjaolu, et ei ole teada, millised on tänasel päeval võimalused targa infrastruktuuri kasutamiseks päästetegevustes Tallinnas. Lähtudes probleemile on eesmärgiks leida võimalusi ning luua seoseid aja ja ressursi kokkuhoiuks sidudes omavahel tark infrastruktuur ja päästetegevused. Probleemile ja eesmärgile põhinedes on lõputöös kolm uurimisküsimust: 1. Millised on hetkel Päästeameti päästetegevuste väljakutsete kitsaskohad? 2. Mis on ja kuidas toimib tark infrastruktuur? 3. Kuidas ja kas on võimalik omavahel siduda tarka infrastruktuuri ja päästetegevusi? Lõputöö esimeses osas käsitletakse Päästeameti olemust ja päästetööde protsessi ning autor toob välja hetkelised kitsaskohad päästetegevustes. Teine osa tutvustab Targa infrastruktuuri võimekusi ning kasutusvõimalusi linnaruumis. Lisaks on väljatoodud juba hetkel plaanitavad Päästeameti edasised käigud koostöös Targa infrastruktuuriga. Kolmandas osas on analüüsitavaks valimiks statistika Päästeameti väljakutsete kohta ning autoripoolsete lahenduste leidmine varem mainitud päästetegevuste kitsaskohtadele. Kitsaskohti on töös viis - linnaruumis asuvate kaamerate kasutamise piirangud, liiklusvoog, majadele ligipääs päästeteenuse osutamiseks, infovoog ja selle puudumine ning sündmuse avastamise kiirus. Lahendusi Targa infrastruktuuri ja Päästetegevuse sidumiseks pakkus autor välja kolmel viisil – ühise andmebaasi, valgusfoorisüsteemi ja sensorite kasutamise näol. Antud viiest kitsaskohast on Targa infrastruktuuri võimalustega lahendatavad neli mainitud kitsaskohta. Ühe kitsaskoha, majadele ligipääsu, jaoks tuleb leida lahendus probleemi piirkonnast enesest. Lahendused paigutaks autor eraldi läbi terve päästeprotsessi, et tagada maksimaalne võimalik mõjuala. Autori pakutud lahendusi on võimalik tulevikus edasi arendada ning suunata kasutamiseks ka teistele esmareageerijatele nagu näiteks kiirabi ja politsei. Seega ei ole tegemist vaid ühe valdkonna parandamise ettepanekuga vaid mõjuefekti on võimalik suurendada üle kõikide organisatsioonide ja võimalike kasusaajateni.

Abstract [en]

The Estonian Rescue Board is an organization that deals with the security of people in Estonia, anticipating threats and resolving accidental events quickly and professionally. According to the statistics of the Rescue Board, in 2017 (January-November), more than four thousand rescue operations in Tallinn have taken place, which represents an average of 400 operations in one month. The problem presented in the final thesis is the fact, that it is not known what today are the possibilities for the use of smart infrastructure in rescue operations in Tallinn. Building on the problem, the goal is to find opportunities and build connections with intelligent infrastructure and rescue activities to save time and resources. Based on the problem and the purpose, the thesis paper has three research questions: 1. What are the shortcomings of the rescue service at the moment? 2. What is and how does Smart Infrastructure function? 3. How and whether is it possible to link Smart Infrastructure and rescue activities? The first part of the thesis deals with the nature of the rescue service, and the author presents momentous bottlenecks in rescue activities. The second part introduces the capabilities and utilization of smart infrastructure in urban areas. In addition, it is mentioned what are the future plans, that are already outlined for Rescue service in cooperation with smart infrastructure. In the third part rescue service operations statistics is analysed. Based on this analyse authors solutions, to the bottlenecks found before, are presented. There are five bottlenecks in the thesis – limited usage of cameras already in use in urban areas, traffic flow, access to danger in the high density bulit up areas, information flow and event detection speed. As of solutions, author has proposed three proposals – general database access, traffic system that prefers rescue brigades and usage of sensors in the city. Four of mentioned bottlenecks can be solved with authors solutions, but regarding the access to danger in high density built up areas, can be only solved from the inside of the district. Right now, there is nothing smart infrastructure could do. All of mentioned solutions can be used thoughout the whole rescue process, starting with the “call for help” and ending with brigades arriving to scene. It is also important, that all of the solutions could be also expanded to other emergency services, such as ambulance and police, who could also benefit from smart infrastructure possibilities. This means, that smart infrastructure usage is not just a proposal for improvement in one field, but the impact could be increased to all organizations and potential beneficiaries.

Item Type: thesis
Advisor: Jelizaveta Janno
Subjects: Transport > Logistics > Information systems in logistics
Divisions: Institute of Logistics > Transport and Logistics
Depositing User: Megel Arroküll
Date Deposited: 11 Jun 2018 13:24
Last Modified: 27 Aug 2019 13:16
URI: http://eprints.tktk.ee/id/eprint/3711

Actions (login required)

View Item View Item