TTK Links: Home Page | TTK Moodle | ÕIS
TTK/UAS Repository For Digital Teaching and Learning Resources

Tekstiiljäätmete käitlemine Eestis

Lotamõis, Laura-Ly (2018) Tekstiiljäätmete käitlemine Eestis. [thesis] [en] Textile Waste Management in Estonia.

[img] PDF - Published Version
Restricted to Registered users only

Download (1MB)
[img] Other (lihtlitsents - bdoc) - Other
Restricted to Registered users only

Download (674kB)

Abstract

Käesoleva uurimistöö teemaks on tekstiiljäätmete käitlemine Eestis. Tekstiiljäätmete hulk on aina kasvamas nii Eestis kui ka ülejäänud maailmas, kuid tarbijate mõtteviis olukorra lahendamist ei soosi. Suureks probleemiks on tekstiiljäätmeid puudutava keskkondliku teadlikkuse ebapiisavus nii tarbijate kui ettevõtjate seas. Antud töö eesmärgiks on koostada ülevaade tekstiiljäätmetega tegutsevatest ettevõtetest Eestis. Eesmärgi saavutamiseks tutvuti teoreetiliste materjalidega, teostati intervjuud erinevate tekstiiljäätmeid käitlevate ettevõtete esindajatega, külastati tekstiilmaterjalide ümbertöötlustehast Viljandis ning osaleti Eesti Jäätmekäitlejate Liidu tekstiiljäätmete teemalisel infopäeval. Uurimistöö on jaotatud neljaks peatükiks, millest kaks esimest loovad tööle teoreetilise raamistiku ning kaks viimast kirjeldavad intervjuude abil läbi viidud empiirilist uuringut. Teoreetilistes peatükkides on tutvustatud tekstiiljäätmete olemust, liigitust, tekkepõhjuseid, mõju keskkonnale ja lahti seletatud kõik tekstiiljäätmete käitlemise etapid. Kolmandas peatükis on välja toodud kõik otseselt tekstiiljäätmetega kokku puutuvad ettevõtted Eestis, nende lühitutvustus ja tegevuse kirjeldus. Ettevõtted on jaotatud nende põhilise tegevusvaldkonna järgi. Töö viimases ehk neljandas peatükis on intervjuudest selgunud tekstiiljäätmete käitlemist puudutavad põhitugevused ja –probleemid Eestis ning võimalikud lahendused nendele. Töö alguses püstitati järgnevad hüpoteesid:  Eestis on vähe tekstiiljäätmeid käitlevaid ettevõtteid;  teadlikkus tekstiiljäätmete käitlemise kohta on Eestis pigem halvasti arenenud ning olukorra arenemiseks oleks vaja muudatusi. Empiirilise uuringuna tehtud intervjuudest ja nendele järgnevast analüüsist selgus, et mõlemad hüpoteesid leidsid kinnitust. Keskendudes ainult otseselt tekstiiljäätmetega kokku puutuvatele ettevõtetele, selgus, et Eestis on alla kahekümne ettevõtte, kes tegeleb tekstiiljäätmete käitlemisega. Arvestades asjaolu, et paljud nendest ei tee seda oma põhitegevusena, võib väita, et Eestis on vähe tekstiiljäätmeid käitlevaid ettevõtteid. Samuti leidis enamik intervjueeritavaid, et tekstiiljäätmete 62 käitlemise ja keskkonnaalane teadlikkus on Eestis ebapiisav ja olukord vajaks arenemiseks muudatusi. Positiivsete näitajatena selgus intervjuudest keskkonnateadlikkuse kasvamine viimaste aastakümnete jooksul, esimese tekstiiljäätmete ümbertöötlustehase loomine Eestisse, erinevate keskkonnaprojektidele mõeldud riiklikud toetused ning Eesti riigi jäätmekava 2014-2020 koostamine. Peamiste probleemidena Eesti tekstiiljäätmete käitlemises tulid välja riikliku jäätmekäitlussüsteemi ning tarbijate keskkonnateadlikkuse puudulikkus. Eestis toimub jäätmete sorteeritult kogumine, kuid kodumajapidamistest pärit tekstiiljäätmeid käideldakse olmeprügi osana. See aga raskendab tekstiilmaterjalide uuesti ringlusse saatmist, sest ümbertöötlemiseks on vajalik puhaste ja sorteeritud jäätmete olemasolu. Puudulik sorteerimissüsteem aga muudab omakorda tarbijateadlikkuse edendamise keeruliseks, muutes tekstiiljäätmete sorteerimise soovijatele ebamugavamaks. Jäätmekäitluses osalejate jaoks on suurimateks probleemideks ebapiisav valdkonnasiseste kontaktide loomise võimalused, ümbertöötlemise kallidus ja tehnoloogiline keerulisus. Hetkel on Eestis üsna keeruline tekstiiljäätmete tekitajatel ja kasutajatel üksteist leida, sest olemasolev andmebaas väga hästi ei toimi. Samuti on olemasolevad ümbertöötlemisprotsessid üsna keerulised ning nõudlikud, mistõttu ei ole töödeldud materjalid tihti võimelised konkureerima hinna poolest toormaterjalidega. Ringmajanduse arengut takistavaid tegureid tuli välja ka seadusandluses. Põhilisteks antud valdkonnas esinevateks probleemideks on ranged nõuded tekstiiljäätmete korduskasutuseks ettevalmistajatele või edasi müüjatele. Kuna ka korralikud tootmisjärgsed materjalijäägid loetakse seaduse raames jäätmeteks, on nende edasimüüjatel vajalik jäätmeloa olemasolu. Jäätmeloa taotlemine on aga üsna keerukas ja rahaliselt kulukas protsess. Uurimistöö empiirilise osa andmeid analüüsides selgus, et tekstiilmaterjalide käitlemise arendamiseks Eestis oleks vajalik võtta ette muudatusi erinevatel valdkonna tasanditel. Olukorra parandamine on väga keerukas protsess, kuid on mitmeid võimalikke lahendusi, mida selle jaoks kasutada võiks. 63 Võimalikud lahendused tekstiilmaterjalide jäätmekäitluse arendamiseks Eestis:  tarbijateadlikkuse tõstmine läbi erinevate kampaaniate, teabepäevade ja projektide;  riikliku tekstiiljäätmeid kaardistava baasanalüüsi teostamine ja jäätmekäitlussüsteemi parandamine;  jäätmetekitajate ja –kasutajate andmebaasi korrigeerimine;  seaduses kasutatud sõnastuste korrigeerimine ringmajandusele sobivamaks. Tarbijate teadlikkus tekstiilitööstuse ja –jäätmete olemusest ja keskkondlikest mõjudest on üks alustalasid kogu valdkonna toimimiseks. Mida teadlikumad on inimesed esinevatest probleemidest, seda suurema tõenäosusega soovivad nad aidata kaasa ka nende lahendamisele. Teadlikkuse tõstmiseks oleks võimalus korraldada rõivatööstuse probleeme tutvustavaid ja käitumisjuhiseid andvaid üritusi ja kampaaniaid. Kindlasti tuleks rõhutada kvaliteettoodete eelistamist kiirmoele ja tutvustada erinevaid jäätmete utiliseerimise meetodeid. Tekstiiljäätmete ringse liikumise arendamiseks oleks esimese sammuna vajalik riikliku baasanalüüsi teostamine, mille põhjal tuleks kaardistada tekstiilmaterjalide jäätmete tekkemahud ja liikumisvood. Hetkel tehakse seda küll tööstuslike tekstiiljäätmete puhul, kuid tarbijajärgsed on senini tähelepanuta. Baasanalüüsi tegemiseks oleks samuti vajalik tekstiilmaterjalide sorteerimine olmeprügist eraldi, et saada teada täpsed kogused ja puhtad jäätmed. Analüüsist saadud info põhjal oleks võimalik otsustada, missugustesse jäätmekäitlusvaldkondadesse on mõistlik Eestis investeerida ja missugused siin ei toimiks. Ringmajanduse arendamiseks tekstiilivaldkonnas oleks vajalik ka Reet Ausi poolt loodud jäätmetekitajate ja –kasutajate andmebaasi korrigeerimine. See aitaks tekstiiljäätmete taaskasutajatel leida kontakte materjalijääkide leidmiseks ning samal ajal tootjatel oma materjalidest lahti saamisel. Hetkel antud andmebaas ei toimi eeldatavasti ebapiisava tootmisettevõtete huvi tõttu. Viimase lahendusena tekstiiljäätmete käitlemise olukorra parandamiseks oleks pisimuudatuste tegemine seadustes. Jäätmete definitsiooni parandamine seaduses lihtsustaks korduskasutusega tegelevate ettevõtete tööd ning tõstaks nende huvi valdkonnaga tegeleda. Samuti aitaks materjalide ringsele liikumisele kaasa erinevad toetused ümbertöödeldud materjalide konkureerimiseks turul toormaterjalidega. Nimetatud toetusi saaks teha näiteks toormaterjalide lisamaksustamisega või ümbertöödeldud materjalide koostist kirjeldava protsendi vähendamine.

Abstract [en]

The title of the following graduation thesis is “Textile Waste Management in Estonia”. Textile waste is one of the biggest problems in modern fashion world. Growing amounts of apparel and textile products are also constantly increasing the volume of waste. People are not aware anymore how much they consume and how harmful is all the waste they are leaving behind. Most garments that people do not need anymore, end up in landfills or incineration. Both of these final settlements are more or less harmful to the environment around us and our health. There are many technologies in development for finding effective ways to recycle or reuse textile waste, but for now there are still many issues to work on. There has been many researches about recycling and reusing textile waste in Estonia but the field that does not have a proper overview is the overall of textile waste management in Estonia. The main purpose of current graduation thesis is to form an overview of the Estonian companies working in the field of textile waste management. Based on the overview and gathered information, the author has given the evaluation of the situation of textile waste management in Estonia. In order to reach the goal of the thesis, the author has researched the theoretical materials of textile waste and waste management, such as scientific articles from the internet, different legal acts and published literature. To gain better perspective to current situation in Estonia, the author also arranged interviews with specialists from different textile waste management companies, visited the Estonia’s only industrial textile waste recycling factory and took part of a textile waste information day arranged by the Estonian Waste Management Union. The outcome of this thesis is relevant for developing circular textile waste management in Estonia, which means decreasing the waste by reusing it in new production. The current thesis can be used as a base for different projects for developing textile waste management, to raise awareness about textile waste, to connect different companies in the field and to learn about current situation in general. 65 All the necessary data gathered for the research consists of the knowledge and opinions of the specialists in the field, therefore the research method used for this thesis was qualitative method. For the empirical part, semi-structured interviews were used, which means the topics and questions were chosen beforehand but the interviews took place in a conversational manner. The graduation thesis consists of four main chapters - two first create the theoretical grounds for the research and the two last describe the empirical part which is based on the results of the interviews. In the theoretical part of the research one can find the definition of textile waste, its division, main causes of the occurrence and its effects on the environment. In the second chapter, there are all the definitions of different parts of textile waste management. The third chapter forms an overview of all the companies which actively work with textile waste in Estonia. The chapter explains their history, a short description of the company itself and its main work field. The last chapter focuses on all the conclusions about the analysis of current situation of textile waste management in Estonia. Different positive and negative factors are brought out, explained and possible solutions for the problems are offered out. This study showed that the main solutions for improving the current situation should be:  raising the environmental awareness of the consumers by different campaigns and projects;  setting up a improved public waste managing system in Estonia which separates textile waste from general household waste;  improving the already existing „wastemapping“ database which helps textile waste producers connect with textile waste users;  making legal acts of Estonia more circular economy friendly than they are at the moment. It was concluded that the current situation with textile waste in Estonia has strongly improved during the last decade but a lot of improvement should still be made. Developing actions should be taken on different levels of waste management.

Item Type: thesis
Advisor: Evelin Vaab
Subjects: Clothing and Textiles > Technology and Textile Science > Textile Science
Clothing and Textiles > Technology and Textile Science > Sewing Process Analysis and Standardization
Clothing and Textiles > Technology and Textile Science > Production of Textile Materials
Divisions: Institute of Clothing and Textiles > Resource Management in the Clothing and Textiles Industry
Depositing User: Laura-Ly Lotamõis
Date Deposited: 06 Jun 2018 12:55
Last Modified: 27 Aug 2019 09:29
URI: http://eprints.tktk.ee/id/eprint/3709

Actions (login required)

View Item View Item