TTK Links: Home Page | TTK Moodle | ÕIS
TTK/UAS Repository For Digital Teaching and Learning Resources

Ülemiste City liikuvussüsteemi arengu ideekavand

Punane, Erik; Tammus, Thomas (2018) Ülemiste City liikuvussüsteemi arengu ideekavand. [thesis] [en] Design Concept for the Development of the Ülemiste City Mobility System.

[img] PDF - Published Version
Restricted to Registered users only

Download (6MB)
[img] Archive (ZIP) (lihtlitsents) - Other
Restricted to Registered users only

Download (1MB)

Abstract

Ülemiste City liikuvussüsteemi probleemid saavad alguse kogu Tallinna linna autode arvu kasvust. Inimestele meeldib auto ning selle konkurentsieelised võrreldes ühistranspordi ja kergliiklusega on märgatavalt paremad. Autotransport on mugav ning võimaldab liikuda inimestel praktiliselt uksest ukseni. Ühistranspordi kasutamisel tuleb varuda aega ka jalgsikäiguks, kuna liinivõrk ei ole nii paindlik, kui autoga liigeldes ning tihtipeale ei leidu bussis ka piisavalt istekohti, mis tähendab, et inimene peab terve liikumisteekonna seisma. Samuti ei ole Tallinnas soodustatud ka kergliiklus, sest kergliiklusteede võrgustik on katkendlik ning ei võimalda inimestel ilma sõiduteed ületamata liikuda punktist A punkti B. Lähtuvalt aga autokasutuse aina kasvavast osakaalust Tallinnas teiste liikumisviiside suhtes tekib linnaliikluses aina enam probleeme. Põhilised probleemid on ummikud ning parkimiskohtade puudus. Suurimad probleemid on tekkimas just nimelt autorite poolt uuritud piirkonnas Ülemiste Citys. Selleks, et ühistransport ja kergliiklus autoga konkurentsivõimelisemaks muuta tuleb parandada nende infrastruktuuri ja optimeerida nende liinivõrku. Samuti on ka Ülemiste City kui ärilinnaku probleemiks suur autokasutajate hulk ning seejuures pidev töötajate arvu kasv. Praegusele 6500 töötajale oodatakse prognooside kohaselt aastaks 2025 juurde ca 15 000 töötajat, kellest ligikaudu 60% tuleb tööle autoga. 40% töötajatest tuleb tööle, kas ühistranspordiga, kergliiklust kasutades või kasutades mitut liikumisviisi ühe teekonna jooksul ning antud protsendid võivad lähtuvalt linnaosast märgatavalt erineda. Sellise tendentsi põhjuseks on peamiselt sobivate ühistranspordiühenduste ja kergliiklusvõrgustiku puudumine. Ühistranspordi- ja kergliiklusvõrgustiku arendamine võimaldab vähendada autokasutajate arvu ning suunta autokasutajaid valima alternatiivseid liikumisviise. Peamised piirkonnad, kus ühistranspordivõrgustikku parandada ja kuhu lisaliine lisada on Rae vald, Nõmme linnaosa, Haabersti linnaosa, Kristiine linnaosa ja Viimsi vald. Antud piirkondade ühistranspordikasutajate arv oli keskmiselt 30-40% väiksem kui nimetamata jäänud Tallinna linnaosades. Ülemiste Cityt läbiva liinivõrgu parandamiseks on headeks lahendusteks Rail Balticu ühisterminali rajamine Ülemiste City vahetus-lähenduses ning Ülemiste City bussipesa loomine linnakus. Antud lahendused võimaldaksid lisada ÜC-sse liikuma lisa ühistranspordiliine kõikidest Tallinna piirkondadest. Lisaks bussi- ja trammiliinidele parandab RB ühisterminali rajamine ka rongiühendust ÜC ja nii kogu Eesti kui ka erinevate Tallinna piirkondade (Nõmme, Kesklinn, Kristiine) näol. RB rajamisega väheneksid sõiduajad märgatavalt ning Tallinna ja Tartu ühendamine võtaks teoreetiliselt vähem aega kui Lasnamäelt autoga Põhja-Tallinnasse liikumine tipptunnil. Lisaks loob antud projekt otseühenduse Paldiski ja Keila linnade ning Nõmme linnaosa ja ÜC vahel kelle elanikud ka igapäevaselt raudteetransporti kasutavad. Antud projekt tooks endaga kaasa ka kergliiklusteede rajamise raudtee alt Euroopa väljaku ning Suur-Sõjamäe ja Peterburi tee-vaheliste ühenduste näol. Suur-Sõjamäe ja Peterburi tee-vahelised ühendused jääksid läbitavaks nii autodele kui ka kergliiklejatele, kuid need soodustaksid Ülemiste City liikuvussüsteemi sidumist naaberlinnaosadega ning suunaksid autovoolu suurematest ristmikest eemale. Autokasutamine ei ole küll halb, kuid auto kasutamine hõlmab linnatänavatelt suure pindala. Autorite poolt läbiviidud vaatluste ja intervjuude käigus selgus, et nii Tallinna kui ka Ülemiste City autostumise peamiseks põhjuseks on see, et autodes istub peamiselt üks inimene. Kui tõsta näiteks tänaval liikuvast neljast autost inimesed kokku ühte autosse oleks meil tänavatel 75% vähem autosid. Autorite poolt uuritud võimalusest luua Ülemiste Citysse linnakupõhine sõidujagamise platvorm olid ligi 40% autojuhtidest nõus kolleegi autosse istuma juhul kui ta liigub tema soovitud marsruudil. See tähendab, et Ülemiste Citysse suunduvatest autodest oleks võimalik ligi kaks neljandikku autodest vähendada. Kuigi transpordiliikide jaotumuse osakaal võib jääda samaks, võib suureneda erinevate transpordiliikide kasutajate hulk trastiliselt, mis omakorda toob kaasa ka suurenenud autode voolu Ülemiste Citysse. Kui juba praegu ummistuvad ÜC sisetänavad, parklad ning Ülemiste liiklussõlm autodega, siis tulevikus on olukord veelgi keerulisem. Olukorra leevendamiseks ning liikluse voolavamaks muutmiseks tuleb luua ühendavaid sõlmi ümbritsevate piirkondadega. Uuteks sõlmedeks võivad olla väiksemad läbikäigud eelnevalt mainitud Suur-Sõjamäe ja Peterburi tee-vaheliste ühenduste näol või suuremad magistraalid Tallinna väikse ringtee näol. Nii väiksed kui suured infrastruktuuri arendused võimaldavad vähendada Ülemiste liiklussõlme ummistumist märgatavalt. Samuti parandab liikuse voolavust ka intelligentsete transpordisüsteemide lisamine linnakusse. Intelligentsed transpordisüsteemid kujutavad endast liiklejat abistavaid lahendusi, mis vähendavad liiklemisel tekkivaid inimlikke eksimusi ja muudavad transpordivahendite liikumise linnakus sujuvamaks. Üheks tähtsaimaks lahenduseks on parkimiskohtade loenduri sidumine kasutaja mobiiliga näidates kasutajale täpselt ära parklas vabana seisva koha. Loodav liikuvussüsteemi arengu ideekavand on kasulik nii Ülemiste Cityle, Tallinna linnale, ÜC piirkonnas tegutsevatele ettevõtetele kui ka kõigile linnaelanikele. Ülemiste City saab liikuvussüsteemi ideekavandist ideid kogu linnaku jätkusuutlikuks arendamiseks ja laiendamiseks, et ka tulevikus ÜC-s töötavad 20 000 inimest jõuaksid linnakusse ja linnakust välja ilma suuremate probleemideta. Samuti on loodud ideekavandist abi Tallinna linna arengul, kuna ÜC areng peab käima paralleelselt kogu linna arenguga. ÜC iseärasuste lahendamine on üks Tallinna linna suurimaid valupunkte, mille transpordialased lahendused nõuavad konkreetseid ja põhjendatuid ideid. Töö autorid usuvad, et loodud ideekavand pakub Tallinna linnale Ülemiste Cityga seotud liikuvussüsteemi arendamisel arvestatavaid lahendeid. Antud lahendite rakendamisel on sellest kasu linnaelanikel, kes võidavad aega igapäevasel liikumisel kodust-tööle ja töölt-koju ning seda kõikide liikumisviiside abil alustades kergliiklusest ning lõpetades ühistranspordiga. Samamoodi võidavad voolavast liikuvussüsteemist ka ettevõtjad, kuna hästi ligipääsetav linnak ning turvaline elukeskkond meelitavad sinna rohkem inimesi. Antud töö nõrkuseks on ideede mõnetine pinnapealsus, mistõttu soovitame uutele uurijatele antud uurimistöös välja toodud lahendustega süvitsi edasi minna ning uurida iga idee ja nendega seotud tegurite mõju veelgi põhjalikumalt.

Abstract [en]

The research was driven by the desire of the Ülemiste City (also ÜC) to create a city-based mobility system development plan that takes into account the growing population of the city and would offer potential solutions for making the mobility-system in the Ülemiste City more flowing. The novelty of this topic is based on the fact that no previous studies have been carried out to describe the mobility system of the Ülemiste City. Previously, studies have been made about the main traffic areas of the Ülemiste City staff and on the optimality of the public transport network, but they are not interconnected into the integrated whole. The existing mobility system of the Ülemiste City does not support the sustainable development of a rapidly growing city. The number of people working in the ÜC has soared in recent years, and Tallinn mobility system has not been able to go along with the rapid development of the ÜC. The authors consider this factor to be the main problem of the ÜC mobility system. The objective of the study is to develop a dynamic mobility system design concept. The design concept provides both the city of Tallinn and the ÜC developers with ideas on how to solve the problems and bottlenecks of the mobility system arising in a fast-growing city. This research describes the nature of the mobility system, its parties and various ways of moving for cars, public transport and light traffic. Besides, it highlighted the advantages and disadvantages of different forms of mobility and compared these factors with each other. To better understand and describe the current situation in the Ülemiste City, the authors reviewed the different types of city districts and determined which type of city district the Ülemiste City belongs to. After learning the initial data, the authors characterized the current situation in the external and internal mobility systems of the Ülemiste City. To identify and evaluate it, the authors surveyed the city, the data of which were combined with the joint development programs of Tallinn and the Ülemiste City. In addition, the authors conducted a survey in the most popular residence areas, which helped estimate the mobility habits of the ÜC staff. The study highlighted the main points of departure for travelling to the ÜC, and the main ways to travel to reach the destination. The mapping of mobility habits was the basis for creating the end-product, which is a sound design concept with various transport solutions. The problems of the Ülemiste City mobility system stem from the increase in the number of cars in Tallinn. People like the car, and its competitive advantages over public transport and light traffic are noticeable. Road transport is convenient and allows people to move from door to door. When using public transport, time has to be spent on walking as the line network is not as flexible as when driving by car, and often there are not enough seats on a bus, which means that a person has to stand during the entire ride. On the other hand, light traffic in Tallinn is not promoted as the network of light traffic routes is interrupted and does not allow people to move from point A to point B without crossing the road. However, due to the increasing proportion of the car use in Tallinn, other forms of mobility are becoming more and more problematic in urban traffic. The major problems include congestion and the lack of parking spaces. The gravest problems are emerging in the explored region of the Ülemiste City. In order to make the public transport and light traffic more competitive compared to the car, it is necessary to improve their infrastructure and optimize their line network. Furthermore, the problem of the Ülemiste City as a business district is a large number of car users, and there is a continuous growth in the number of employees. The current 6,500 employees are expected to grow by about 15,000 employees by the year 2025, of which approximately 60% will drive to work by car. 40% of employees come to work either by public transport, using light traffic or using multiple mobility routes within one journey, and these percentages may vary considerably depending on the city district. This tendency is mainly due to the lack of the suitable public transport links and the lack of a light traffic network. The development of the public transport and light traffic network will reduce the number of car users and direct car users for alternative modes of transportation. The key areas where the public transport network is to be improved and where additional lines should be introduced are Rae municipality, Nõmme district, Haabersti district, Kristiine district and Viimsi rural municipality. The number of users of the public transport in these areas was on average 30-40% lower than in Tallinn districts not mentioned above. In order to improve the route network through the Ülemiste City, comprehensive solutions include the construction of a Rail Baltic Common Terminal in the vicinity of the Ülemiste City and the creation of the Ülemiste City Bus Nest in the city. These solutions would allow the addition of the public transport links to the ÜC to move from all regions of Tallinn. Apart from the bus and tram lines, the construction of a joint terminal will also improve the train connection to the ÜC and all of Estonia as well as to different regions of Tallinn (Nõmme, Kesklinn, Kristiine). The construction of the RB would reduce the driving time significantly, and the connection of Tallinn and Tartu would, in theory, result in taking less time than a drive in the rush hour from Lasnamäe to Põhja-Tallinn. Moreover, the project creates direct connection between the towns of Paldiski and Keila, and the Nõmme district and the city center, whose inhabitants also use the rail transport daily. The project would also lead to the construction of light traffic routes from under the railway and links between the European square and Suur-Sõjamäe and Peterburi road. The connections between Suur-Sõjamäe and Peterburi road routes would be passable for both cars and light traffic, anyway they would facilitate the connection of the Ülemiste City mobility system with neighboring parts of the city and direct the road flow away from the larger junctions. Generally, the car use is not bad, but the car use covers a large area of the city streets. During the surveys and interviews carried out by the authors, it became clear that the principle reason for the car stranglehold both in Tallinn and Ülemiste City was that usually one person only travels by car. If, for example, we could put people from four cars into one car then we would have 75% fewer cars in our streets. In the case of the opportunity reviewed by the authors and aimed at the creation of a city-based ride-sharing platform in the Ülemiste City, about 40% of drivers agreed to share a ride in a colleague’s car if he/she is moving along the desired route. This means that the number of cars going to the Ülemiste City could be reduced by 40%. If the ÜC internal streets are already congested, car parks and Ülemiste traffic junctions choke with cars, then the situation will be even more difficult in the future. To mitigate the situation and make traffic faster-flowing, you need to create interconnecting nodes with surrounding areas. New modes may include smaller passages in the form of the above-mentioned connections between Suur-Sõjamäe and Peterburi road, or larger trunk roads in the form of a smaller ring road around Tallinn. Both small and large infrastructure developments make it possible to reduce the congestion of Ülemiste traffic junction significally. Further, it improves the flow of traffic by including intelligent transport systems in the ÜC. Intelligent transport systems represent the road-side solutions that help traffic participants, by decreasing human mistakes in traffic and streamlining the flow of vehicles. One of the most important resolutions is to tie the parking space counter to the user mobile device, accurately indicating to the user a vacant parking space. The well-developed mobility system design concept is beneficial for the Ülemiste City, city of Tallinn, companies operating in the ÜC area and all urban residents. In the Ülemiste City, the mobility system design scheme will provide ideas for the sustainable development and expansion of the entire city, so that in the future, 20,000 people working in the ÜC will get to and out of the city without significant problems. The design concept will also help the development of the city of Tallinn, as the development of the ÜC must proceed in parallel with the development of the whole city. Solving the specifics of the ÜC is one of the most momentous bottlenecks in the city of Tallinn, whose transport solutions require specific and justified ideas. The authors of the thesis believe that the created design concept will offer workable solutions to the development of the mobility system related to the Ülemiste City in Tallinn. The city residents will benefit from the implementation of these solutions as they will gain time in day-to-day travel from home to work and from work to home, through all forms of mobility, from light traffic to public transport. Likewise, entrepreneurs will benefit from the smooth flow of mobility, since a well-accessible ÜC and a secure living environment attract more people. The weakness of this work is the somewhat superficiality of ideas, therefore, authors recommend that the new researchers investigate the solutions presented in this thesis more profoundly and continue to study the impact of each idea and the related factors more thoroughly.

Item Type: thesis
Advisor: Jelizaveta Janno
Subjects: Transport > Traffic management
Divisions: Institute of Logistics > Transport and Logistics
Depositing User: Thomas Tammus
Date Deposited: 12 Jun 2018 06:30
Last Modified: 27 Aug 2019 13:15
URI: http://eprints.tktk.ee/id/eprint/3694

Actions (login required)

View Item View Item