TTK Links: Home Page | TTK Moodle | ÕIS
TTK/UAS Repository For Digital Teaching and Learning Resources

Rongiliikluse läbilaskevõime ja reisijate liikumistingimuste parandamine Balti jaamas

Mikker, Risto (2018) Rongiliikluse läbilaskevõime ja reisijate liikumistingimuste parandamine Balti jaamas. [thesis] [en] Improving the Throughput Capacity of Train Traffic and the Movement Conditions of Passengers at Balti Jaam Station.

[img] PDF - Published Version
Restricted to Registered users only

Download (3MB)
[img] Other (lihtlitsents - bdoc) - Other
Restricted to Registered users only

Download (88kB)

Abstract

Käesolevas töös käsitleti Balti jaama tänast olukorda läbilaskevõime, reisijate liikumistingimuste ja Moskva rongi teenindamise võtmes. Kõige teravam probleem jaamas on ammendunud läbilaskevõime ehk puudu on piisaval arvul vabu vastuvõtu-ärasaateteid. Töö käigus ilmnes, et rongireisijate arv on jõudsalt kasvanud hetkest kui Eestis hakkasid sõitma uued Stadler Flirt tüüpi reisirongid. Nelja aasta jooksul (2014-2017) on reisijate arv kasvanud 5,8 miljonilt 7,3 miljoni reisijani aastas. Balti jaama kasutas 2017 aastal ca 2,6 miljonit reisijat ehk rohkem kui 1/3 kogu reisiveooperaator Elroni aastasest reisijate arvust. Aastal 2009, kui jaama raudteede ja ooteplatvormide omanik, AS Eesti Raudtee sai positiivse rahastamisotsuse Euroopa Ühtekuuluvusfondilt, otsustati uued rööbasteed ning eurokõrgusega ooteplatvormid rajada vanade ooteplatvormidega samadesse asukohtadesse. Seega jäi jaamas kehtima põhimõte: tee-platvorm-tee ehk kus iga tee vahel on ooteplatvorm. Uute platvormide kavandamise ajal arvestati tolle hetke reisirongiliikluse tihendusega, mistõttu ei arvestatud järjest kasvavat reisijate arvu uute rongide tulekul. Samuti polnud sel ajal Tallinna linna piires tasuta sõidu võimalust tallinlastele, mistõttu mille arv on nelja aastaga pea kahekordistunud. Selleks, et suurenud nõudlusega toime tulla, on Elron lisanud täiendavaid väljumisi, kuid Balti jaama olukord on püsinud sama. Puudu olevate vastuvõtu-ärasaateteede probleemiga toime tulemiseks on täna kasutusel mitmeid võtteid. Näiteks toimuvad mõned väljumised ühelt ja samalt teelt ehk üksteise eest või on Elron sunnitud tegema lisareise Pääskülla ja tagasi. Ebaloogiline teede numeratsioon ning sõiduplaanis väljumisteede mittekuvamine teeb jaamas õige rongi leidmise veelgi keerulisemaks. Lisaks vabade teede ja seisuaja nappusele, on Balti jaam väga haavatav igasuguste erakorraliste olukordade suhtes nagu näiteks ühe rongi hilinemine, mis võib tuua kaasa mitmete teiste rongide hilinemise mitte ainult Balti jaamas, vaid kogu Eesti rongiliikluses. Plaanitavate uute lisarongide ostu korral süveneb probleem veelgi. Teiseks murekohaks on Balti jaama pikad, ebamugavad ja ohtlikud liikumisteed. Ümberistumisooviga reisijal või ronge teenindaval personalil on rongide vahel liikumisel vaja läbida pikki vahemaid. Platvormidele viivad käiguteed on kitsad, trepid on ebatasased ning kaldtee liiga järsk. Selle tõttu kannatavad enim puudega inimesed, vanurid ning lapsevankriga emad. Kolmandana toodi välja ebaratsionaalne meetod teenindada Moskva rongi selleks spetsiaalselt jaamas hoitava manöövriveduriga. Kui AS Eesti Raudtee plaanib lähitulevikus seoses Lääne-Harju raudteeliinide liiklusjuhtimissüsteemi moderniseerimisega Balti jaama laiendamist kahe uue vastuvõtu-ärasaatetee ja kahe ooteplatvormi võrra, tooks see teatava leevenduse vastuvõtu-ärasaate teede puudusele. Taristuettevõtte plaan on ehitada Reisijate tänava poole täiendavalt kaks uut reisirongide vastuvõtu-ärasaate teed, kus äärmine platvorm on ruumi puudusel teistest lühem (100 meetrine). Selle idee realiseerumisel saab hõivatud kogu Balti jaama laiendamiseks sobilik maa-ala ning hiljem pole enam ruumi laieneda. Kaks uue tee hargnemiskohta plaanitav pööre riströöpa margiga 1/9 pole täna jaamadele kehtivate nõuetega kooskõlas. Samuti uute teede ringkõverad ooteplatvormide ääres pole standardi EVS 867:2011/A1:201 järgi üldjuhul lubatud. Seega on täna plaanitud kujul jaama laiendamine küsitav. Teisi selles lõputöös toodud probleemidele AS Eesti Raudtee kava lahendusi ei paku. Käesolevas töös on pakutud välja komplekslahendus, mille elluviimisel lahendatakse kõik eelpool nimetatud murekohad. See plaan eeldab 2/3 praeguste ooteplatvormide ja teede ümberehitust Balti jaamas. Uute vastuvõtu-ärasaateteede rajamist peab alustama alates 1. teest põhimõttel: kaks teed-platvorm-kaks teed platvorm. Nõnda talitades on võimalik paigutada peaaegu sama suurusega maa-alale senise viie tee asemel seitse teed. Kusjuures on võimalik tagada vajalikud minimaalsed nõued: pöörmed mitte järsemad kui riströöpa margiga 1/11 ja ringkõveriku raadius ooteplatvormi ääres minimaalselt 600 m. Samas säilib vaba maa-ala ehk võimalus laiendada jaama täiendavalt veel ühe tee võrra. Täiendavad teid võib vaja minna näiteks siis kui Elron ostab lisaronge. Inimeste liikumisvõimaluste ohutuks, kiireks ja mugavaks muutmisel pakutakse välja idee rajada ooteplatvormide alla käigutunnel. Lisaks ligipääsule tunneli otstest, pääseb tunnelisse kõikidelt ooteplatvormidelt. See teeb teekonna oluliselt lühemaks, inimesed on kaitsumad ebameeldivate ilmastikutingimuste osas ning see on suurepärane lahendus ühest rongist teise ümberistuvale reisijale või ronge teenindavale personalile. Käigutunneli pikendamisel Toompuiestee alt läbi teisele poole tänavat saab sellest hetkel puuduolev ühenduslüli Vanalinna ja Telliskivi kvartali vahel. Lisaks pääseb mugavalt Balti jaama ühistranspordi peatustesse. Liftide abiga on võimalik ka puudega inimesel, vanuril või lapsevankriga kodanikul pääseda hõlpsasti ja mugavalt oma soovitud sihtkohta. Kolmanda probleemi ehk Moskva rongi teenindamise osas annab väljapakutud siire praeguste teede nr 1 ja 6 vahel hea võimaluse teha Moskva rongi manöövritööd ära reisiveduriga senise spetsiaalse manöövriveduri asemel. Lõputöös ülesloetletud ettepanekute realiseerumisel on võimalik lahendada kolm suurt probleemi: vabade vastuvõtu-ärasaateteede puudus, reisijate liikumistingimuste kehv olukord ning Moskva rongi teenindamine spetsiaalselt jaamas hoitava manöövriveduriga.Tänaseid Balti jaama probleeme tuleb vaadelda koos mistõttu moodustavad parandusettepanekud ühtse terviku. Näiteks ei saa rajada siiret Moskva rongi reisiveduri tarbeks kui pole eelnevalt ehitatud ringi ooteplatvorme. Samadel põhjustel ei saa rajada käigutunnelit ooteplatvormide ehitusest eraldi. Kõiki neid lahendusideid tuleb vaadelda komplekselt. Taoliselt laiema pildi nägemist on Eestis vähevõitu, mistõttu käesolev lõputöö püüab seda auku väikese panusega täita. Lõputöösse on lisatud ligikaudne ümberehituse majandusarvutus ning on toodud analoogsete lahenduste osas positiivseid näited meie lähinaabritelt, kust tasub võtta malli. Sedasi on võimalik Balti jaamast kui ühest meie vabariigi ja pealinna esindusväravast sadama ja lennujaama kõrval, kujundada positiivse kuvandiga transpordisõlme nii välisturistide kui kohalike inimeste seas.

Abstract [en]

This Thesis discusses the current situation of Balti Jaam Station in terms of railway capacity, passenger movement conditions and the serving of Moscow train. The most pressing problem in the station is the depleted railway capacity i.e. the shortage of a sufficient number of vacant station tracks. In the course of preparing the Thesis, it was found that the number of train passengers has quickly grown since the moment that the new Stadler Flirt type passenger trains started running in Estonia. Over the course of our years (2014-2017), the number of passengers has grown from 5.8 million to 7.3 million per year. Ca. 2.6 million passengers used Balti Jaam Station in 2017; this is more than 1/3 of the entire annual number of passengers of Elron, a passenger carriage operator. In 2009 when the owner of the station’s tracks and passenger platforms (AS Eesti Raudtee) received a positive funding decision from European Cohesion Fund, it was decided that the new tracks and European-height passenger platforms would be established in the same places as the old passenger platforms. Thus, the station continued with the old principle of “a track – a platform – a track” i.e. a passenger platform between each track. When planning the new platforms, the passenger train traffic frequency of that time was taken as a basis but the planners could not foresee the continually growing future number of passengers that the coming of new trains would entail. Also, public transport within Tallinn was not yet free of charge for residents, while this type of traffic has almost doubled in four years. Elron has added more trips to cope with the increased demand but the situation at Balti Jaam Station has remained the same. Today, there are several techniques in use to cope with the problem of shortage of vacant tracks. For example, some trips leave from one and the same track i.e. in front of each other, or Elron is forced to make additional trips to Pääsküla and back. The illogical numeration of tracks and the omission of track numbers in the schedule of trains make it even more difficult to find the right train at the station. In addition to the shortage of vacant tracks and the equal shortage of standstill time, Baltic Jaam Station is very vulnerable to all kinds of emergencies like e.g. a single train being late, which may cause several other trains to be late not only at Baltic Jaam Station but in the train traffic of the entire Estonia. With yet another planned purchase of new trains, the problem will be aggravated even more. Another point of worry is the long, inconvenient and hazardous movement routes at Balti Jaam Station. Passengers transferring from one train to another and staff serving the trains need to pass long distances from one train to another. The routes leading to passenger platforms are narrow, the stairs are uneven and the ramp is too steep. The people suffering the most from that are the disabled, the elderly and the stroller-pushing mothers. There third problem highlighted was the irrational method of serving Moscow train with a special manoeuvring locomotive kept at the station. AS Eesti Raudtee plans to extend Balti Jaam Station by two new station tracks and two passenger platforms due to modernising the traffic control system of Western Harju County railway lines in near future; it would alleviate the shortage of station tracks somewhat. The infrastructure undertaking’s plan is to construct two new station tracks for passenger trains at the side of Reisijate street, where the side-most platform would be shorter than the others (100 metres) due to lack of space. With the implementation of this idea, the entire land area suitable for extending Balti Jaam Station would be used up and there will be nowhere to extend the station later. The type 1/9 turnout planned for the branching point of the two new tracks does not comply with the requirements currently in force for stations. Also, the circular curves of the new tracks are generally not permitted pursuant to the standard EVS 867:2011/A1:201. Therefore, it is questionable to extend the station in the currently planned way. The plan of AS Eesti Raudtee does not provide any solutions to the other problems highlighted in the Thesis. As an alternative, the Thesis proposes a complex solution, the implementation of which would solve all the problems listed above. The plan requires the reconstruction of 2/3 of the current passenger platforms and tracks at Balti Jaam Station. The construction of new station tracks must be started from track 1, pursuant to the following principle: “two tracks – a platform – two tracks”. This way, the land area of almost the same size would house seven tracks instead of the current five, whereas the necessary requirements would be met: turnouts being not sharper than type 1/11 and circular curve radii beside passenger platforms being at least 600 m. At the same time, vacant land area will be preserved i.e. there will be a possibility to extend the station by two more tracks. These additional tracks may be necessary if e.g. Elron purchases additional trains. To make the movement opportunities of people safe, quick and convenient, the Thesis proposes the idea of establishing a pedestrian tunnel under the passenger platforms. In addition to access from the tunnel’s ends, the tunnel would have access from all passenger platforms. This would make the movement routes significantly shorter, people would be protected against adverse weather conditions, and it would be an excellent solution for passengers transferring from one train to another and for staff serving different trains. By extending the pedestrian tunnel under Toompuiestee street to the other side of the street, it would become the currently missing link between the Old Town and Telliskivi quarter. Additionally, it would present a convenient way to the public transport stops of Balti Jaam Station. With elevators, the disabled, the elderly and the stroller-pushing citizens would have an easy and convenient way to reach their destinations. To solve the third problem i.e. the serving of Moscow train, the proposed crossover between tracks No. 1 and 6 would provide a good opportunity to perform Moscow train’s manoeuvring operations with a passenger locomotive instead of the current special manoeuvring locomotive. The implementation of the suggestions provided in the Thesis would make it possible to solve three major problems: the shortage of vacant station tracks, the poor situation of the movement conditions of passengers, and the serving of Moscow train with a special manoeuvring locomotive kept at the station. The current problems of Balti Jaam Station must be seen as a set, which is why the improvement suggestions also make up an integral whole. For example, the crossover for Moscow train’s passenger locomotive cannot be established before reconstructing the passenger platforms. For the same reasons, the pedestrian tunnel cannot be established separately from the reconstruction of passenger platforms. All those solution ideas must be seen as a complex. There is currently little thinking of that manner i.e. seeing the big picture in Estonia, which is why this Thesis tries to fill that gap with a small contribution. The Thesis includes an approximate economic calculation of the reconstructions and lists positive examples of similar solutions from our neighbouring countries, which should be seen as role models. This way, it is possible to make Balti Jaam Station as one of the representative gateways of our country and our capital next to the seaport and the airport into a transportation node with a positive image among both foreign tourists and local people.

Item Type: thesis
Advisor: Rita Ojala
Co-advisor: Kees Vanamölder
Subjects: Transport > Rail transport > Railway engineering > Railway design
Transport > Rail transport > Railway engineering > Railway station economics
Transport > Rail transport > Rail traffic
Divisions: Institute of Logistics > Railway Engineering
Depositing User: Risto Mikker
Date Deposited: 12 Jun 2018 07:59
Last Modified: 27 Aug 2019 13:18
URI: http://eprints.tktk.ee/id/eprint/3688

Actions (login required)

View Item View Item