TTK Links: Home Page | TTK Moodle | ÕIS
TTK/UAS Repository For Digital Teaching and Learning Resources

Liiklusviha Eesti Liikluses

Tammi, Hendrik (2018) Liiklusviha Eesti Liikluses. [thesis] [en] Road Rage In Estonian Traffic.

[img] PDF - Published Version
Restricted to Registered users only

Download (841kB)
[img] PDF - Supplemental Material
Restricted to Registered users only

Download (245kB)
[img] Other (lihtlitsents - bdoc) - Other
Restricted to Registered users only

Download (76kB)

Abstract

Liikluses tuleb paratamatult ette olukordi, mis võivad sõidukijuhtides vihaemotsiooni esile kutsuda. Tihitipeale pannakse just kaasliiklejatele süüks negatiivseid käitumismalle ning eelarvamused on kerged tekkima, sest raske on ette aimata teiste liiklejate kavatsusi ja tegusid ning näha mida nad tegelikult mõtlevad. On täiesti normaalne, et inimesed vihastavad aeg-ajalt, kuid kõik inimesed ei suuda viha kontrolli all hoida – tekib liiklusviha, mis on tänapäeval levinud ja ohtlik nähtus. Käesoleva uurimistöö eesmärk oli kirjeldada liiklusviha olemust, põhjuseid ja tagajärgi ning seoseid. Lisaks sellele empiirilise uurimuse abil välja selgitada, millistes liiklusvihaga seotud juhtumites liiklejad on osalenud ning millised liiklussituatsioonid kõige rohkem viha tekitavad, lõpuks esitada ka võimalikud lahendused liiklusviha leevendamiseks. Esimeses osas tuli välja, et viha on tavapärane emotsioon, mida kõik inimesed aeg-ajalt kogevad. Ohtlikuks muutub viha siis, kui see väljub kontrolli alt ning kujutab teistele ohtu nii füüsiliselt, verbaalselt kui ka vaimselt. Liikluspildis nimetatakse sellist kontrollimatut viha, mis teistele ohtu kujutab, liiklusraevuks või liiklusvihaks, mille sagedasteks tunnusteks on žestikuleerimine, tulede vilgutamine, solvamine, signaalitamine, harvematel juhtudel ka füüsiline vägivald või rünnak teise liikleja suunas. Liiklusraevu põhjustavaid tegureid on mitmeid, kuid üldistavalt jagatakse need kahte gruppi – liiklusraev tulenevalt olukorrast (ummik, palavus, teisele autole ette trügimine) ning tulenevalt isiksusetüübist (impulsiivsus, agressiivsus). Samuti esineb rooli taga viha tundmisel seoseid mitmete aspektidega, nagu näiteks vanuse ja sooga. Liiklusraevul on aga tõsised tagajärjed, sealhulgas liiklusõnnetused; halb eeskuju teistele liiklejatele; negatiivne mõju inimese tervisele ning rikutud maine, kui vihapurske tõttu meediasse sattuda. Õnneks on aga liiklusviha ja sellega seotud käitumisviiside rahustamiseks ja leevendamiseks leitud erinevaid võimalusi, mida aastatega üha aktiivsemalt kasutama on hakatud. Näiteks erinevad liikluskampaaniad, mis kutsuvad üles viisakamalt ja ohutumalt liiklema, hoidmaks ära liiklusviha ja õnnetuste tekkimist. Lisaks sellele on loodud spetsiaalsed kursused algajatele juhtidele, et õpetada neid nii endas kui ka kaasliiklejates ära tundma agressiivset või impulsiivset käitumist, näiteks liiklusraevu. Teises, töö empiirilises osas koostas autor ka neli hüpoteesi, mis osaliselt ka kinnitust said. Uurimuse poole pealt tuli kõigepealt välja soolised ning piirkondlikud erinevused liiklusviha tundmise ja nägemise sageduse puhul. Selgus, et mehed vihastavad sagedamini teiste liiklejate peale, kui naised, kuid liiklusvihaga seotud juhtumeid olid mõlemad pealt näinud võrdse sagedusega. Piirkonniti tundsid kõige tihedamini viha juhid Ida-Eestist, seejärel Lääne-Eestist ja kõige vähem juhid Kesk-Eestist, kes ka kõige vähem liiklusviha on näinud. Seevastu aga, kõige rohkem on liiklusvihaga seotud juhtumeid pealt näinud juhid Põhja-Eestist. Seejärel selgusid rooli taga ärrituvuse seosed mitme erineva aspektiga nagu sugu, elukoht, haridus, vanus, juhistaaž. Tulemuste kohaselt oli meeste ja naiste rooli taga ärrituvus on üsna võrdne. Elukoha ja hariduse puhul olulisi erinevusi ärritumises ei esinenud, kuid vanuse puhul küll - erinevust oli märgata just vanusegrupi 45+ puhul, nendel oli teiste gruppidega võrreldes märkimisväärselt vähem ärrituvust. Autor esitas ka situatsioonid liikluses, mis juhtides rohkem ja vähem viha esile kutsuvad. Selgus, et kõige rohkem ajas vastajaid vihale situatsioon ,,keegi keerab (kõrvalteelt) Teile otse ette, arvestamata Teie kiirust, kuigi Teie taga pole kedagi tulemas.´´ Kõige vähem vihastatakse kiirust mõõtvast kaamerast mööda sõites. Lisaks eelnevale, võrreldi empiirilises osas ka SVK keskmise vihataseme näitajaid erinevate aspektidega nagu vanus, elukoht, juhistaaž. Selgus, et vanuse puhul statistiliselt olulised erinevused esinesid ainult kahe vanusegrupi vahel, teiste gruppide puhul oli vihatase üsna sarnane. Elukohtade ning juhistaažide keskmise vihataseme võrdlemisel olulisi erinevusi samuti ei esinenud ning järeldus, et vihatase piirkonniti on sarnane ning algajate juhtide ja kogenud juhtide vihatase on sarnane. Uurimuses selgusid ka millistes liiklusvihaga seotud juhtumites liiklejad on osalenud. Selgus, et kõige rohkem on vastajate suunas esinenud tulede vilgutamist, signaalitamist, žestikuleerimist ning karjumist või solvamist. Väike osa vastajatest on olnud isegi rünnaku ning relvaähvarduse ohvriks. Viimaseks, tuli korrelatsioonianalüüsi käigus välja, et mida sagedamini tuntakse viha teiste liiklejate peale, seda sagedamini ollakse pealt näinud ka liiklusvihaga seotuid juhtumeid.

Abstract [en]

In traffic, inevitably, there are situations that can cause anger among drivers. The drivers oftenly blame others for negatiive behaviour and prejudices are easy to come because it is difficult to foresee the intentions and actions of other road users and see what they actually think. It is complately normal, that people get angry time to time, but not everybody can manage anger – road rage appears and it is a widespread and dangerous phenomenon in modern society. The aim of the present study was to describe the nature of the road rage, causes, consequences and references. In addition, to find out which road rage related traffic incidents drivers have participated and which traffic situations makes them angry the most, finally provide possible solutions to relieve road rage. In the first part, it came out that anger is a common emotion that everyone experiences from time to time. Anger is dangerous when it gets out of control and represents a threat to others physically, verbally or mentally. In traffic situation, this kind of uncontrolled anger that represents threat to other drivers is called road rage, frequent signs include gesticulation, flashing headlights, insulting, horn honking, and in rare cases, physical violence or assault towards another road user. There are several factors causing anger behind the wheel, but generally they are divided into two groups - traffic due to the situation (traffic-jam, heat, cutting other driver off) and due to the type of personality (impulsiveness, aggressiveness). Also, road rage is related with many other aspects, such as age and gender. Road rage have serious consequences, including road accidents; bad example to other drivers; negative impact on human health and damaged reputation if driver behaviour appears in media becouse of the anger outburst. Fortunately, there are various ways found out to calm down and mitigate road rage and other behaviours related to it and over the years it have been started to be used more and more. For example, there are different traffic campaigns that invite people to drive more courteously and safer way, to avoid road rage and traffic accidents. In addition, special courses have been created for novice drivers to teach them to recognize aggressive or impulsive behavior, such as road rage, in themselves and in other drivers. In the second part, the empirical part of the study, author composed four hypotheses, which was partly confirmed. In the first place, the results of the study revealed the gender and regional differences about the frequency of feeling and seeing road rage. It turned out that men get angry at other drivers more frequently than women, but both had seen road rage related incidents equally. By regioon, the anger was felt most frequently by drivers living in Eastern-Estonia, then West-Estonia and the least, drivers from Central-Estonia, who also saw the least road rage incidents. On the other hand, drivers from Northern-Estonia have seen most road rage incidents. Then, connections between irritability behind the wheel and many other aspects like gender, residence, education, age, the age of driving licenses, appeared. According to the results, the irritability behind the wheel was fairly equal among men and women. There was no significant difference between residence and education, but the differnece appeared with age - this difference was noticeable in the age group 45+, they had significantly less irritation compared to other groups. The author also presented situations in traffic which makes drivers more and less angry. It turned out that people get most angry on the situation ,,someone turns (from side road) right in front of You, without taking into account Your speed, although nobody is driving behind You." Drivers get less angry when they are passing speed cameras. In addition, in the empirical part, SVK average level of anger was compared with various aspects, such as age, place of residence, the age of driving licence. It turned out that with age, statistically important differences appeared between two age groups, while other groups were quite similar by their average level of anger. While comparing residence and age of driving licence and their average level of anger, there were also no significant differences between groups and it came out, that avergae level of anger by residence is quite smiliar, also novice drivers and experienced drivers are similar by their average level of anger. The study also revealed which road rage related situatuons drivers have participated. It turned out that respondents had mostly faced with headlight flashing, horn honking, gesticulating and screaming or insulting. A small proportion of the respondents have even been victims of assault or armed conflict. Finally, in the course of the correlation analysis, it came out that the more people get angry on other drivers, the more they have seen road rage incidents.

Item Type: thesis
Advisor: Inna Gorislavskaja
Subjects: Humanities > Psychology
Studies related
Transport > Traffic management
Divisions: Institute of Engineering > Automotive Engineering
Depositing User: Hendrik Tammi
Date Deposited: 11 Jun 2018 10:16
Last Modified: 30 Aug 2019 07:42
URI: http://eprints.tktk.ee/id/eprint/3574

Actions (login required)

View Item View Item