TTK Links: Home Page | TTK Moodle | ÕIS
TTK/UAS Repository For Digital Teaching and Learning Resources

Liiklusohutuse suurendamine Eesti teedel

Elias, Elise (2017) Liiklusohutuse suurendamine Eesti teedel. [thesis] [en] Increasing Safety on the Estonia Roads.

[img]
Preview
PDF - Published Version
Download (2MB) | Preview
[img] Other (lihtlitsents - bdoc) - Other
Download (19kB)
[img] Other (retsensioon - bdoc) - Other
Restricted to repository personnel only

Download (16kB)

Abstract

Käesolevas töös on välja toodud suurimad ehituslikud ning kultuurilised probleemid Eesti liikluses. Probleemide leidmiseks on autor toetunud igapäevasele liikluse vaatlusele ning uurimusele, samuti Statistikaameti arvutuslikele näitajatele. Võimalike lahendustena on arvestatud riigi poolt suurema finantseerimisvõimalusega teedeehitusse ning –hooldusesse. Esimeses peatükis on käsitletud kergliiklejaid kui kõige nõrgemaid liikluses osalejaid ning asulasiseseid ohte kõigile liiklejatele. Ülekäiguradadel toimunud õnnetuste vältimiseks on võimalik paigaldada erinevaid valguslahendusi, mis annavad lähenevast teeületajast sõidukijuhile märku. Samuti valgustataks ulatuslikumalt, võimaldades pimedas juba eemalt jalakäijat näha ning tõmbavad juhi tähelepanu nimetatud kohale. Kergliiklejate parimaks eraldamiseks sõiduteelt tuleb koondada kõik kergliiklejad neile rajatud teele ning keelustada jalgratturite teel sõitmine asulates. Asulate ümbruses tuleks võimalusel rajada asulaväliste teede lähedusse kergliiklejatele eraldi tee, hoides neid eraldi suurel kiirusel liikuvatest sõidukitest. Ristmikel tuleb jälgida eelkõige liiklejate avatud vaatevälja ning mitte liialdada liiklusmärkidega, mis võib juhte segadusse ajada. Kohati on lihtsus kõige ohutum, kuna nii pööratakse ümbritsevale suuremat tähelepanu. Kiiruspiirangutest kinni pidamiseks on välja toodud võimalused, mis mõjutavad juhte visuaalselt. Samuti erinevate tõkendite seadmine kohtadesse, kus on probleeme hoonetesse või rajatistesse sõitmisega. Teemärgistus on olulisel kohal halva nähtavuse korral tee trajektoori paremaks jälgimiseks ning oma sõidureas püsimiseks. Samuti automaatse juhtimissüsteemiga sõidukitele peavad teele märgitud jooned olema selgesti teest eristatavad. Teele tekkivatest defektidest mõjutavad enim otseselt liiklusohutust roopad ning löökauagud. Kuna tee korrashoiu eest vastutab eelkõige tee omanik, tuleb kontrollida ning jälgida tee seisukorda ega tohi lasta langeda sellel väga halba seisukorda. Teele sattuvad loomad tekitavad igal aastal suurt kahju nii sõidukitele kui ka õnnetusse sattunud inimeste tervisele. Kohtades, kus metsloomade rajad 63 ristuvad sõiduteedega, on paigaldatud teavitav märk võimaliku looma eest. Eelkõige tuleks kaotada loomadel võimalus teele sattuda, piirates tee ääri ning metsasid aedade ning piiretega. Teeületuseks tuleks rajada loomadele tunneleid, ökodukte või sildadealuseid tunneleid. Kõikjal ei ole võimalik takistada loomade teele sattumist, mistõttu oleks lahenduseks seade, mis suudab looma ta kehatemperatuuri alusel ära tuvastada ning sellest juhile märku anda. Asulavälistel teedel tuleks vastavalt liiklussagedusele läbi viia mõningad muutused. Üheks muutuseks oleks laiemad teepeenrad, kus kergliiklejatele eraldi tee puudumisel saaksid jalgratturid ning jalakäijad ohutult liigelda. Samuti hädapeatunud sõidukid ei takistaks teisi liiklejaid. Peatunud sõidukite vähendamiseks tee äärest oleks lahenduseks peatumisplatsid. Paljud kraavid on teede ääres järsud ning sügavad, need võiks asendada laugete kraavi nõlvadega või rajada kraavid teest kaugemale. Suure liiklussagedusega maanteedele tuleks rajada sujuvamaks ning ohtumaks liiklemiseks teatud vahemaa tagant möödasõidurajad, mis võimaldaks aeglasemate sõidukite taha tekkinud kolonnil nendest ohutult mööda sõita. Ohutumaks liiklemiseks tuleks Eestis ulatuslikumalt kasutusele võtta uuenenud tehnoloogiat. Kiirusepiirangute kooskõlastamiseks ilmastikuoludega on parim lahendus võtta kasutusele elektroonilised liiklusmärgid koos infotablooga, mis teavitab juhte ilmastikutingimustest. Kiirust kontrollitakse ka kiiruskaameratega, mis tulevikus võiksid täita lisaks kiiruse kontrollimisele ka teisi kontrollivaid funktsioone nagu isikutuvastus ja turvavarustuse kontroll. Kiiruskaamerad võiksid senise kiiruse mõõtmise asemel mõõta sõiduki puhul ära kahe kaamera vahelise läbitud vahemaa keskmise kiiruse, mis takistaks sõidukitel ületada kiirust kaamerate vahelistel lõikudel. Samuti asendada senine tänavavalgustussüsteem uuenenud LED-tehnoloogial põhineva valgustusega, varustades neid võimalusel anduritega, hoides ühtlasi kokku ka elektrienergialt. Raudteeülesõidukohtades tuleks takistada igasugune tahtlik ja tahtmatu raudtee ületamine rongi lähenedes, paigaldades ülestõusvad tõkendid. Madalama liiklussagedusega ülesõidukohad tuleks kõik varustada vähemalt fooride ning tõkkepuudega. Talihooldusel aitavad kiiremaks teeseisundi taastamiseks suuresti kaasa teekaamerad ning teeilmajaamad, mis annavad varakult teada tekkivast libedusest. Kiiremaks libeduse kaotamiseks saaks tööle rakendada korraga rohkem teehooldusmasinaid, mis teevad libedusetõrjet ning lükkavad lund. Libeduse tõrjeks oleks parim lahendus kasutada FAST tehnoloogia seadmeid, mis pritsib juba enne libeduse tekkimist teele sulatusainet, hoides ära libedusest põhjustatud ohu liiklejatele. Liikluskultuuri muutmiseks viiakse läbi liiklusohutuse teemalisi koolitusi. Teavitustöös tuleks enim kaasata liiklusõnnetustes osalenud ning kannatada saanud inimesi, kes jagaksid oma nägumusi ning juhtunut. Samuti tuleb koolitustel inimesi teavitada alarmsõidukite eesõiguse olulisusest ning seada tahtlikule takistajale ka karmimad karistused. Liikluskultuuri paranemiseks tuleks teha ka lihtsaid muutusi nagu ristmikule viivatele kõigile teedele STOP märgi seadmine, luues eesõiguse esimesena märgini jõudnud inimesele. Liiklusvoo sujuvamaks muutmiseks tuleks lisada teadetetahvleid sõltuvalt asukohast erinevate kirjadega. Ristmikele näiteks: “Ära ummista ristmikku”, teistel lõikudel, kus asulas on lubatud kiirus 70 km/h ning asulavälisel teel seada kiri: “Aeglasem liiklus hoiab paremale”. Kõikidele pööretele asulavälistel teedel tuleks rajada kiirendus-, aeglustus ning tagasipöörderajad, et pöörde sooritajad ei takistaks ega mõjutaks teisi liiklejaid ega nende sõidukiirust. Pööretel asulasisestel teedel tuleks lubada madalama liiklussagedusega ristmikel parempööre ka punase fooritulega, kohustusega anda teed kõigile teistele liiklejatele. Kõik välja toodud probleemid on osaks igapäevaselt liikluses erinevatel aastaaegadel. Pakutud lahendusi on võimalik Eestis rakendada, mõjutades oluliselt paremaks liiklemistingimusi ning parendades ka ajapikku liikluskultuuri.

Abstract [en]

This thesis shows the biggest structural and cultural problems in Estonian traffic. To find these issues the author has relied on observation and study, as well has the Statistical Office data. A possible solution is increased funding for road construction and repair by the state. The first chapter discusses light traffic and pedestrians as the most vulnerable traffic participants and rural traffic threats to all road users. To avoid road crossing accidents, a variety of light based solutions can be used that alert drivers of approaching pedestrians. These also illuminate more, allowing drivers to see the pedestrian from a greater distance and pull the drivers attention. The best practice of traffic separation is to establish separate roads for motorized vehicles and light traffic and to prohibit cyclists from the highways. At junctions it's important to take into account the field of view of the drivers and not to overbear drivers with traffic signs, because it might get confusing for them. At times, the simplest approach is the safest, because the road is being paid more attention than the surroundings. The right-hand turn should be allowed even with the red traffic light in low-traffic municipal areas, giving way to other traffic. To enforce speed limits, there are options that affect the drivers visually, as well as placing barriers on problematic traffic areas. Road markings are important in poor visibility for better monitoring of the road and for staying in your lane. For automatic steering aid systems, the markings must be clearly distinguished. The road defects that affect the road safety the most are ruts and potholes. The owner of the road is responsible for the maintenance of the road and must monitor the condition and not to let it degrade. Animals on the road are a major threat to traffic and can cause major damage to vehicles and to the people in them. In the places where the wildlife trails intersect with carriageways, a warning sign must be installed. In roads with high speed traffic, fences should be installed to limit the threat of crossing animals. Tunnels, eco-ducts and bridges should be built to allow animals to cross the road. Since it's not possible to restrict access to the road everywhere, a device can be used that monitors the outside and detects body heat and signals the driver. According to the volume of traffic, non-municipal roads should see some changes. One change could be wider road shoulders where in the absence of a separate path, the pedestrians and cyclists could travel safely. It would also allow vehicles to stop safely, without disrupting the traffic. All the turn of rural roads should have acceleration, deceleration and return paths, so the drivers wouldn't impede traffic. The dykes on the side of the road are to steep, they should be replaces with shallower sloped ditches or be moved further. High-traffic roads should be more streamlines, overtaking lanes should be used in intervals, allowing the faster moving vehicles to pass the slower ones. For safer traffic in Estonia, safer and newer technology should be used. For notifying drivers about weather and speed restrictions, electronic signs should be used. Vehicle speed is being measured with speed cameras, which in the future could also detect safety equipment and facial recognition. Speed cameras could also measure the speed of vehicle between two cameras in order to prevent speeding between sections. Streetlights could be fitted with LED technology which would save on energy but could also be fitted with different sensors. Railroad crossings should be fitted with self rising barriers that could prevent drivers from crossing when a train is near. Low traffic areas should be equipped with barrier poles and traffic lights. For winter roadworks are road cameras and road weather stations a great help and can warn early about slippery conditions. Earlier detection could help deploying more road maintenance equipment and getting the job done faster. To eliminate slippery conditions, the best practice would be FAST technology that sprays ice melting agent on the road before the ice sets in and prevents accidents from icy conditions. To change the road culture, training is being carried out. People that have been in accidents should reach out with their message and vision. Drivers should be informed about the importance of emergency vehicles and stricter penalties should be enforced for drivers who block them. Even simple solutions, like installing stop signs on intersections, giving the right to move to the driver reaching it first, could better the road culture. For streamlining traffic, different notice boards could be used, such as "Do not clog the intersection" and in areas where the speed limit exceeds 70km/h, signs like "Slower traffic keep right." All the problems above are a part of daily traffic at different seasons. The proposed solutions can be implemented in Estonia and would significantly better the road contitions and gradually the road culture.

Item Type: thesis
Advisor: Meelis Toome
Subjects: Construction > Road Construction
Divisions: Institute of Construction > Road Construction
Depositing User: Elise Elias
Date Deposited: 19 Jun 2017 06:09
Last Modified: 19 Jun 2017 06:10
URI: http://eprints.tktk.ee/id/eprint/3313

Actions (login required)

View Item View Item