TTK Links: Home Page | TTK Moodle | ÕIS
TTK/UAS Repository For Digital Teaching and Learning Resources

Tekstiiljäätmete optimeerimine Toom Tekstiil AS näitel

Kähar, Kirsti (2017) Tekstiiljäätmete optimeerimine Toom Tekstiil AS näitel. [thesis] [en] Optimizing Textile Waste Based on Toom Tekstiil Ltd.

[img] PDF - Published Version
Download (1MB)
[img] Other (lihtlitsents - bdoc) - Other
Download (76kB)

Abstract

Käesolev lõputöö jaotus viieks peatükiks. Esimesed kaks peatükki kirjeldasid kuidas tekstiiljäätmed tekivad ning millist mõju nad keskkonnale avaldavad. Samuti anti ülevaade tekstiiljäätmete ümbertöötlemise võimalustest ning selle käigus saadavatest materjalidest ja nende kasutusvaldkondadest. Kolmandas peatükis tutvustati kodutekstiile tootvat ettevõtet Toom Tekstiil AS-is kellega koostöös valmis töö empiiriline osa. Neljandas peatükis anti ülevaade töö praktilisest osast kus keskendutakse Toom Tekstiil AS-is läbiviidud avalikustatud vaatlejana tehtud vaatlusele. Praktilises osas kirjeldati vatiini, teppimise ja purustuse liinide protsesse, kaaluti tööpäevas tekkinud tööstuslikud tekstiiljäätmed ning kaardistati nende tekkepõhjused. Viiendas peatükis tehti saadud tulemuste põhjal järeldused ning ettepanekud jäätmete vähendamiseks. Töö sisu eesmärk oli uurida ettevõtte tootmisliinidel ehk vatiini, teppimise ja purustuse liinidel tekkivate tekstiiljäätmete tekkepõhjuseid. Suheldes töötajatega ja tootmisjuhtidega ning analüüsides tootmisliine, pakkus autor välja peamistele jäätme tekkepõhjustele võimalikud lahendused. Vaatluse tulemusi analüüsides selgus ,et kõige enam tekib tööstuslikke tekstiiljäätmeid teppimise liinidel. Kahe teppimise liini peale kokku tekkis ühes tööpäevas 792,1 kg tepingu jäätmeid, kogu toodang oli 2064,7 kg. Teppimise liinidel tuvastati 6 tekstiiljäätmete tekkepõhjust: tepitud materjali kantimine (426,6 kg), defektne kangas (118,3 kg), süstiku vahetus (80,6 kg), uus tellimus (57 kg), kanga lõpp (38,6 kg) ja ebaühtlane villak (71 kg). Kõige enam tekkis jäätmeid kandi õmblemisel, defektse kanga ja ebaühtlase villaku tõttu. Kandi õmblemise käigus tekkisid jäätmed, täpsemalt riba jäätmed kuna tepitud teki tooriku servadele tuli õmmelda kantpael, kuid selle tegevuse käigus lõikas masin automaatselt toorikult väikese riba ära. Tööpäevane jäätmete kogus kahe liini peale kokku oli 426,6 kg. Defektse kanga puhul esinesid materjalil kulunud kohad, värvi laigud, tehnilised kortsud või augud. Selleks, et tagada toodete kvaliteet ja nõuetele vastavus tuli defektiga toote osad välja lõigata. Praak kanga tõttu tekkis tööpäevas jäätmeid 118,3 kg. Ebaühtlase villaku puhul tekkisid jäätmed ainult esimesel teppimise liinil ehk Techna 1 masinal. Põhjuseks, kuna liini protsesside hulka kuulub villaku moodustamine, kuid teppimise masinal Techna 2 kasutatakse selleks valmis vatiini. Jäätmed tekivad, kuna sünteetiliste kiudude puhul toimub elektriseerumine mille tõttu kerib villak masina pöörlevate osade vahele ning moodustab ebaühtlase massi. Tööpäevas tekkis selle tõttu 71 kg jäätmeid. Vähendamaks teppimise liinidel tootmise käigus tekkivaid tekstiiljäätmeid tuleks leida parem tehnoloogiline lahendus kandi paela õmblemiseks. Defektse kanga tõttu tekkivaid jäätmeid, saaks vähendada kui leida kvaliteetsem kangatarnija. Ebaühtlase villaku tõttu tekkivaid jäätmeid saaks vähendada, kui lisada rohkem emulsiooni, et ära hoida elektriseerumist või hakata kasutama valmis vatiini. Vatiiniliinil tekkis tööpäevas 767,1 kg jäätmeid ning puhastoodang oli 9166 kg. Liinil tuvastati 7 tekstiiljäätmete tekkepõhjust: ebaühtalsed servad (504,5 kg), kiusegu vahetus (72 kg), uus vahetus (47 kg), masina jahutamine (41 kg), erimõõdus tellimused (40,8 kg), sobimatu komponendi sisaldus (40 kg) ja näidiste tegemine (21 kg). Kõige enam tekkis tekstiiljäätmeid ebaühtlaste servade, kiusegu vahetuse ja uue vahetuse tõttu. Ebaühtlased servad tekivad kui loorid ei lange teineteise peale kohakuti ning esteetilistel põhjustel tuleb need ära lõigata. Tööpäevas tekkis selliseid riba jäätmeid 504,5 kg. Kiusegu vahetusel tekkis jäätmeid 72 kg ning nad tekkisid kui mindi ühelt tellimuselt üle teisele ehk kui kiu koostis või värv erinesid täielikult eelnevalt töös olnust. Uue vahetuse tõttu tekkisid jäätmed kuna masin tuli selleks ajaks seisatada kuid ,,ahjus’’ olevad kiud sulasid omavahel liiga tugevasti kokku, mille tõttu tekkis ebakvaliteetne vatiin. Tööpäevas tekkis vahetuste vahetuse tõttu 47 kg jäätmeid. Vähendamaks vatiini tootmisel tekkivaid tekstiiljäätmeid tulekas vatiini masinale paigaldada looride suunajad, et nad langeks teineteise peale kohakuti ning ebaühtlaste servade teke oleks minimaalne. Kiusegu vahetuse tõttu tekkivaid jäätmeid saaks vähendada, kui planeerida sama kiukoostisega tellimused ühte tööpäeva. Uue vahetuse tulek tuleks muuta sujuvaks, ehk tootmine jätkuks samal ajal kui uued inimesed end toodanguga kurssi viivad. Rakendades eelpool mainitud meetmeid võiks jäätmete teke väheneda vatiiniliinil 623,5 kg päevas. Purustusliinil tekkis tekstiiljäätmete (tepingu ja vatiini jäätmed) ümbertöötlemisel kiutolmu 287 kg. Hetkel ladestatakse jääde prügilasse, kuid igakuiselt on selle tõttu ettevõtte kulud 208€. Üheks ettepanekuks oleks leida kiujäätmetele turg, et neid kasutada energia saamise eesmärgil.

Abstract [en]

The title of the present diploma thesis is ,,Optimizing Textile Waste Based on Toom Tekstiil Ltd.’’ In Estonia there are 715 textile and clothing industries, but only one company that recycles technical textile waste. During that, approximately 5000 tons of textile waste, most of the cases are sent to landfills, are burnt or utilizied every year. Todays textile and clothing industries describes best excessive consumption that has a negative impact to our environment. Unfortunately most of the industries haven’t found sustainable solution to reduce textile waste. Landfill space is decreasing and waste management prices are rising. Textile companies should find a way to optimize or to utilize their textile waste because textiles are nearly 100 percent recyclable. The aim of the thesis is to explore the causes of technical textile waste and make suggestions how to optimize them. To reach the objective of the thesis, the author has set the following tasks: - To provide an overview of textile waste causes and their environmental impact; - To provide and overview of different processes of recycling textile waste and their area of usage; - To carry out an empirical study in Toom Tekstiil Ltd; - To describe production lines processes, weight generated textile waste and explore the causes of textile waste; - To analyze collected data and make suggestions. Analyzing the results of the empirical study showed that most of the waste comes from quilting lines (Techna 1 and Techna 2) 792,1 kg. Main reasons why waste appears were: binding quilted blankets (426,6 kg ), defective fabric (118,3 kg), shuttle exchange (80,6 kg), new order (57 kg), end of fabric roll (38,6 kg) and uneven fleece (71 kg). On thermowadding line the total of textile waste was 767,1 kg. Main reasons why waste appears: uneven edges (504,5 kg), fiber exchange (72 kg), new shift (47 kg), cooling the machine (41 kg), special size orders (40,8 kg), content of metal (40 kg ) and making prototypes (21 kg). On textile recycling line the total of fiber waste was 287 kg. It is a process where textile waste is recycled into fiber and during the process there appears some fiber waste. The author suggests to make changes in quilting line and find a new technology for binding blankets. On thermowadding line the company should insert deflectors to the machine so that there wouldn’t be uneven edges. On textile recycling line they should find a buyer who would use the fiber waste for energy. These suggestions would decrease approximately 1219 kg textile waste per day.

Item Type: thesis
Advisor: Diana Tuulik
Subjects: Clothing and Textiles > Quality Management
Divisions: Institute of Clothing and Textiles > Resource Management in the Clothing and Textiles Industry
Depositing User: Kirsti Kähar
Date Deposited: 12 Jun 2017 07:06
Last Modified: 22 Jun 2017 05:28
URI: http://eprints.tktk.ee/id/eprint/3197

Actions (login required)

View Item View Item