TTK Links: Home Page | TTK Moodle | ÕIS
TTK/UAS Repository For Digital Teaching and Learning Resources

Madratsikatete praaktoodangu analüüs ettevõttes Hilding Anders Baltic AS

Laus, Jaana (2017) Madratsikatete praaktoodangu analüüs ettevõttes Hilding Anders Baltic AS. [thesis] [en] Analysis of the Mattress Covers Production Defects in Hilding Anders Baltic AS.

[img]
Preview
PDF - Published Version
Download (3MB) | Preview
[img] Other (lihtlitsents - bdoc) - Other
Download (77kB)

Abstract

Lõputöö eesmärgiks oli analüüsida Hilding Anders Baltic AS pakkimis- ning õmblusosakonnas tehtud mahakandeid ning leida erinevaid lahendusi kuidas vähendada ettevõttes tekkiva praaktoodangu mahtu. Lõputöös kirjeldati ettevõtte Hilding Anders kontserni ning Hilding Anders Baltic AS tegevusvaldondi, visiooni ning juhtimisstruktuuri. Seletati lähemalt lahti tootmis- ja pakkimisosakondade tööülessanded. Järgnevalt toodi välja Hilding Anders Baltic AS Sleep Well kaubamärgi all müüdav toodangu sortiment, millest kõige suurema mahu moodustavad erinevad kušetid, vedru-, kattemadratsid ning kattemadratsite kaitsed. Kolmandas peatükis kirjeldati vigade fikseerimise korda ning anti lühike ülevaade, kes vastutab osakodade siseste ja vahelistel töölõikudel tekkinud praagi likvideerimise ja fikseerimise eest erinevates osakondades. Neljandas peatükis toodi välja kaheksa erinevat mahakandekoodi, mis on kasutusel õmblus- ning pakkimisosakonnas. Praaktoodete raporteerimiseks kasutatakse nendes osakondades koode, mis koosnevad täht C ning numbrikombinatsioonist. Erinevate mahakannete paremaks seletamiseks on töös välja toodud erinevad näited ning illustreerivad pildid. Järgnevalt analüüsiti nelja kuu jooksul tehtud mahakannete mahtu valmiskatete kogutoodangust. Uuringuperioodi alguseks oli 2016 aasta 44. nädal (31.oktoober) ning lõpp 2017 aasta 9. nädal (23. veebruar). Kogu praagihulk sellel ajavahemikul oli 5383 toodet, kokku toodeti 448 297 valmiskatet. Kõige suurem praaktoodangu maht esines esimesel uuringunädalal, milleks oli 1,585% ning 52 nädalal, kus praagi mahuks oli 1,607%. Kõige vähem esines praaki viimasel neljal uuringunädalal, kus praagimahuprotsent jäi vahemikku 0,656% kuni 0,801%. Praagi vähenemise põhjuseks oli põhjaliku kontrolli rakendamine mahakantud toodangule. Kõige rohkem tehti uuringuperioodi jooksul mahakandeid C3 koodiga, mille koguseks oli 2474 tükki. C3 koodiga tähistatakse toodangut, mis on saanud kahjustada tootmise käigus. Üks suurimaid C3 praagitekke põhjuseid oli tingitud tootmises kasutusel olevatest kärudest. 55 Lõputöös uuriti, kui suur on pakkijate osatähtsus praagi tekkimisel. Andmete analüüsil leiti, et erinevad pakkijate paarid kandsid tooteid maha väga erinevates kogustes. Pakkimise osakonna tiimijuhid jagasid tellimused töötajate vahel võrdselt ning seetõttu on alust arvata, et mahakantud toodete suur erinevus on põhjustatud töötajate isiklikest hindamiskriteeriumitest. Vähendamaks kangapraagi ja muude defektide jõudmist õmblusosakonda tuleks teha materjalide defektide tuvastamise koolitusi ka komplekteerijatele. Samuti tuleks paigaldada komplekteerimise alale täiendav laud, kus oleks võimalik laotada laiali nii suuremaid platesid, kui muid väiksemaid detaile, et defekte paremini tuvastada. Pakkimisosakonnas töötava praagiparandaja töö hõlbustamiseks tuleks tema töölauale organiseerida luup, mis võimaldaks kergemini likvideerida erinevaid defekte. Samuti võiks ettevõte soetada laua külge monteeritava puhastusjaama, kus vee ja kemikaalide abil on võimalik paremini tooteid puhastada. Valede koodidega mahakannete hulga vähendamiseks võiks ettevõte kasutusele võtta defektide kataloogi, milles on välja toodud enamesinevate defektide pildid ning võimalikud parandusviisid. C3 praagimahu vähendamiseks on lõputöö autor välja pakkunud viis uut kärudisaini. Lõputöö autor tunneb, et on täitnud endale püstitatud eesmärgi.

Abstract [en]

The focus of this final paper is to analyse the outcome of waste products from the packaging and sewing department from Hilding Anders Baltic company and find different solutions to reduce the volume of the waste entries. The first chapter describes Hilding Anders International corporation and gives an overview of the activities, vision and management structure of Hilding Anders Baltic. More detailed working tasks of production and packaging departments are comprised. This is followed by production assortment of Hilding Anders Baltic’s Sleepwell collection in which the biggest volume compiles of different couch beds, spring and top mattresses, and the coverages of the top mattresses. In the third chapter the rule of fixations of the drawbacks are described and an overview of who takes responsibilities over segment of working lines in different departments is given. Fourth chapter contains eight different waste entry codes which are in use in the sewing and packaging department. Codes are used to report the waste products in these departments and are composed of the letter C and numeric combination. Several examples and illustrative pictures are shown for better definition of waste entries. This is followed by a four month observation analysis of the waste entry volume from the whole production of the completed top mattresses.The period of the analysis started in the 44th week of 2016 (31st October) and ended in the 9th week of 2017 (23rd February). Whole waste product range was 5383 products in this time lapse, all together 448 297 completed covering mattresses were produced. The biggest amount of waste products occured in the first week and 52th week of observation, resulting accordingly 1,585% and 1,607%. The least waste emerged in the last four weeks of observation where the percent of waste entries remained between the range of 0,656% and 0,801%. The reason of the waste product decrease was the application of a thorough inspectorate. 57 The most waste entries were made of the codes C3 and C2 during the observation period. Code C3 marks the entries that are damaged during the production and code C2 stands for fabric defect. One of the biggest reason of the damage of C3, which compiled of 2474 entires, was the usage of damaged carts. In the final thesis the importance of the packers work were examined. In the analysis of the observation it turned up that different packer pairs defected out products in different amount range. The team leaders of the packaging department divided out work to workers equally and therefore it is fair to tell that the big gap of the waste product amount was arised from the workers’ personal criteria of evaluation. To reduce the fabric waste and other defect going to the sewing department is to set up trainings for bundlers. Moreover, an additional table must be installed in the bundling area where it is easier to lay out smaller and bigger details for better examination. A magnifying glass should be installed on the working table to facilitate the work of the waste product repairer in the packaging department. Also a cleaning device should be assembled to the tables in order to better cleaning of the products with water and chemicals. To reduce the waste entry amount with wrong codes the company should adopt a defect catalogue in which the pictures of the most apparent defects and solutions are shown. The author of the final thesis proposes new cart designs to help to reduce the waste product amount.

Item Type: thesis
Advisor: Dimitri Kindorkin
Subjects: Clothing and Textiles > Quality Management
Divisions: Institute of Clothing and Textiles > Clothing Design and Technology
Depositing User: Jaana Laus
Date Deposited: 09 Jun 2017 12:57
Last Modified: 09 Jun 2017 12:57
URI: http://eprints.tktk.ee/id/eprint/3101

Actions (login required)

View Item View Item