TTK Links: Home Page | TTK Moodle | ÕIS
TTK/UAS Repository For Digital Teaching and Learning Resources

Meeste pintsakute ja naiste jakkide tootmisprotsessi parendamine

Läänsoo, Ilona (2017) Meeste pintsakute ja naiste jakkide tootmisprotsessi parendamine. [thesis] [en] Improvement of the Production Process of Men’s Blazers and Women’s Jackets.

[img] PDF - Published Version
Restricted to repository personnel only until 1 June 2027.

Download (1MB)
[img] Other (lihtlitsents - bdoc) - Other
Restricted to repository personnel only until 1 June 2027.

Download (76kB)

Abstract

Autor andis töös ülevaate ettevõttes Baltika Tailor OÜ toimuvast ja tegi ettepanekuid, kuidas lahendada probleeme ja selle abil parendada tootmisprotsessi Lõputöös on uuringud tehtud pintsakuliini kahe esimese sektsiooni põhjal- Pintsak 1 ja Pintsak 2. Vaatluse alla on võetud meeste pintsak „Asoft 5”- 207 toodet ja naiste jakk „Pabou”-300 toodet. Töökäigus on välja toodud toodete töötlemisjärjekord, protsessitüüp, tööjaotus, graafiline analüüs, balansseerimine ja päevavaatlused. Kuna ettevõtte sooviks oli tootmisprotsessi parendamine, sai algselt koostatud koondoperatsioonide tabel, mille eesmärgiks oli välja tuua töötajate ala- või ülekoormatus. Pintsakute liinis olevad tooted on tihti väga erineva keerukusega ja töötlemise ajad väga erinevad. Tööjaotus koostati selle järgi, nagu on see ettevõttes. Tööjaotamisel oli arvestatud ka töötajate efektiivsust. Ettevõttes on enamus töötajatest 100 % ja rohkema efektiivsusega. Eelbalansseerimine sai koostatud selleks, et operaatorite töö sisu sobituks paremini nende oskustega ning tagaksrütmilisema töö liikumise. Seejärel tehti reaalne liini balansseerimine, mis andis ülevaate liinis toimuvast. Selleks, et tööd saaks jaotada võimalikult paindlikult, on vajalikud tööliste erinevad oskused. Hetkel on küll töötajatel palju erinevaid oskusi, kuid kardetakse töötamist spetsmasinatel ja automaatidel, sest seal on vastutus suurem. Seega julgustaks töötajaid juurde õppima uusi keerulisemaid operatsioone sektsioonisiseselt, siis ontööjuhil ka lihtsam liini balansseerida.Omalt poolt soovitaks ettevõttele luua ka uus R-kategooria, mille eesmärgiks oleks õpetada juurde operatsioone ka liini teistest sektsioonidest.Uue kategooriaga tuleks arvestada ka tükitöö hinde tõstmisel. Lisaks sai balansseerimisel välja uuritud, milline töösse laskmise viis on kõige mõistlikum. Sellega sai ettevõtte kinnitust, et praegune tootmisse suunamine - paralleelselt meeste pintsak ja naiste jakk - on kõige õigem. Paraku alati pole võimalik seda teha. Võimalusel võiks lasta sel juhul paralleelselt töösse kaks naiste jakki - üks keerukam ja kõrvale kergem naiste jakk. Lõputöö käigus tehti töötajatele päevavaatlust, mis koostati kahele õmblejale ja ühele tööjuhile. Õmblejate päevavaatlusest selgus, et töötajad on väga erineva tööaja kasutusega. Päevavaatlus viidi läbi kahele sarnase operatsiooniga õmblejale. Mõlemad töölised õmblevad taskuid - üks põhimaterjalist taskuid ja teine voodritaskuid. Uuringu käigus oli näha, et töötajad tulevad tööle erinevatel aegadel, kuid see ei sea takistusi tootmisel. Töötaja teab, et peab suutma tagada järgnevale töötajalepiisava pooltoodangu varu järgmiseks päevaks. Kindlasti soovitaks töötajatele, kes ei käi ettenähtud pausidel, teha kindlasti pause, kuna peale väikest puhkust on töötaja efektiivsem. Samuti võiks töötajatele rohkem meelde tuletada, et nad teeks ka väikesi paariminutilisi võimlemis- ja venitusharjutusi. Tööjuhi päevavaatlusel oli koheselt näha, et tal on palju tööd. Sel päeval, kui vaatlus läbi viidi, tuli ette praagi tagastust.Praagi eemaldamiseks kulus tööjuhil antud vaatluse ajal liialt aega. Parem oleks, kui tööjuht saaks seda aega suunata töötajate õpetamisele ja instrueerimisele. Ka vaatluspäeval oleks olnud otstarbekas praagi edaspidisele vältimisele suunatud töötajate juhendamine. Kõrgendatud tähelepanu kvaliteedi jälgimisele tuleks rakendada eriti siis, kui töösse tuleb uus mudel.Tööjuhid võiksid töötajaid rohkem usaldada kaasates neid probleemide lahendamisele. Kvaliteedijuhtimine on üks väga oluline osa tootmisprotsessis. Selleks et olla jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline, peab ettevõte olema pidevas parendamise protsessis. Baltika Tailori tootmises on põimunud erinevad kvaliteedijuhtimise süsteemid - Sixsigma, LeanProduction ja Just-in-time. Kvaliteedijuhtimise veelgi paremaks juhtimiseks pakuks omalt poolt välja DeNisi ja Klugeri süsteemi, mis tugineb kolmele põhimõttele: isikule suunatud, ülesandele suunatud ja ülesande õppimisele suunatud tagasiside.Hea kommunikatioon tagab parema kvaliteedi, rohkem oskusi ja rütmilisema töö. Lõputöö autorina soovin tänada Baltika Tailor OÜ pintsakute liini vanem tööjuht-tehnoloogi Silvi Puhit ja Tallinna Tehnikakõrgkooli poolset juhendajat Anu Tšistovat.

Abstract [en]

The following this thesis is Improvement of the Production Process of Men’s Blazers and Women’s Jackets. The aim of the research was to improve the production process of the blazer production line in Baltika Tailor OÜ. The author provides an overview of the current state of the company’s production process as well as suggestions for its improvement by addressing existing issues. The research used in the thesis is based on the first two sections of the blazer production line, Blazer 1 and Blazer 2. The products surveyed were the men’s suit blazer Asoft 5 (207 items) and the women’s jacket Pabou (300 items). The following facets of the research are presented: the product processing sequence; the processing type; the division of labour; graphic analysis; balancing; and observation of the working day. Because the company wished to improve its production process, initially a table of aggregated processes was compiled. The aim of this was to highlight the insufficient or excessive workload that employees may experience. Products in the blazer line often vary considerably in complexity, and process durations are very different. The division of labour drawn up followed that of the company. In dividing up the labour, the efficiency of the employees was also considered. The majority of employees in the company were shown to be at least 100% efficient. Pre-balancing was conducted in order to match operators’ tasks to the operators’ skills and thus to ensure the more rhythmic movement of the process. After this, true production line balancing was conducted. This produced an overview of the work on the line. In order to divide up labour as flexibly as possible, employees need different skills. At the moment the employees have many different skills, but there is a reticence to operate specialised machinery and automatic equipment. This is because operating such machinery and equipment comes with greater responsibility. Therefore I would recommend that employees be encouraged to learn new and more complex operations. This would make it easier for the production supervisor to ensure balance on the production line. Another aspect of balancing was considering methods of the organisation of production for efficiency. This reassured the company that their current method of organisation is the most efficient. Said method is to begin work on a men’s blazer and women’s jacket simultaneously, but this is not always possible. In such a case, working on two women’s jackets at the same time should be considered, if possible. One of these should be more complex and the other more simple to make. Observation of the working day of the employees was also conducted as part of the research. Two tailors and one production supervisor were observed. Observation of the tailors showed that the employees make different use of their working hours. Observation was conducted on two tailors with similar tasks. Both employees sew pockets: one with the main material and the other with the lining. The study also showed that employees start work at different times. This, however, does not inhibit production. The employees know they must ensure an adequate stock of semi-finished products for the next day and the next employee. I would definitely recommend that workers who do not make use of their designated breaks do so. Taking small breaks would certainly increase their productivity. I also recommend reminding employees to take a few minutes to do stretching exercises and callisthenics. The observation immediately showed that the production supervisor has a lot of work. On the day of the observation there were cases of defective product returns. During the observation the supervisor spent a little too much time handling these products. It would be better if the supervisor used this time to instruct and advise employees. Attention to quality could be increased, particularly when a new model is introduced to production. Quality management is a crucial part of the production process. In order to be sustainable and competitive, a company must constantly improve. Baltika Tailor has incorporated several quality management systems into its production, these being Six Sigma, Lean Production and Just-In-Time. To further improve quality management I would recommend a system based on ISO standards. This would present requirements for quality management, but would not dictate their method of implementation within the company.

Item Type: thesis
Advisor: Silvi Puh
Co-advisor: Anu Tšistova
Subjects: Clothing and Textiles > Technology and Textile Science > Balancing of Sewing Process
Clothing and Textiles > Quality Management
Divisions: Institute of Clothing and Textiles > Clothing Design and Technology
Depositing User: Ilona Läänsoo
Date Deposited: 09 Jun 2017 12:59
Last Modified: 09 Jun 2017 12:59
URI: http://eprints.tktk.ee/id/eprint/3051

Actions (login required)

View Item View Item