TTK Links: Home Page | TTK Moodle | ÕIS
TTK/UAS Repository For Digital Teaching and Learning Resources

AS Eesti Raudtee raudteeliikluse korraldamise kriitilise tegevuse riskianalüüs ja tegevuskava

Tasane, Janika (2017) AS Eesti Raudtee raudteeliikluse korraldamise kriitilise tegevuse riskianalüüs ja tegevuskava. [thesis] [en] Risk Analysis and Action Plan for the Critical Activities in Managing the Railway Traffic of AS Eesti Raudtee.

[img]
Preview
PDF - Published Version
Download (1MB) | Preview
[img]
Preview
PDF (lihtlitsents) - Other
Download (165kB) | Preview

Abstract

Raudtee-ettevõtjate iga tegevus on alati seotud riskidega, mis võivad ohustada avalikku ohutust, tekitada varalist kahju, põhjustada häireid ettevõtte töös kuni tegevuse lõpetamiseni välja. Need riskid võivad tulla nii väliskeskkonnast kui ka ettevõtte enda seest. Riskide teadvustamine, analüüsimine ja nende olulisuse määratlemine tõhustab raudtee-ettevõtja toimimist, kiirendab uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja tagab ettevõtte ohutu toimimise. Riskide maandamiseks tulebki määratleda ohud, neid hinnata ning koostada tegevusplaan tegutsemiseks juhuks, kui mingi oht siiski realiseerub. Plaani koostamine võimaldab juba enne teenuse katkestust läbi mõelda ja testida tegevused teenuse taastamiseks ning häirete kõrvaldamiseks ühe või teise stsenaariumi realiseerumisel. Eelnev tegevuste läbimõtlemine ja nende kajastamine plaanis võimaldab sündmuse lahendamise ajal rohkem keskenduda lahendamisele ja mitte korralduslikele küsimustele. Loomulikult ei ole riskianalüüsis ega plaanis võimalik ette näha kõiki nüansse või stsenaariume ning võib juhtuda, et tuleb kiiresti leida alternatiivne viis sündmuse lahendamiseks. Vaatamata sellele on riskianalüüsi ja plaani koostamisel võimalik ette näha ja valmistuda tõenäolisemateks, raskemateks juhtumiteks, ning sellega lihtsustada nende lahendamist. Antud uurimuses keskenduti Eesti Raudtee rongiliikluse juhtimiseks vajamineva ressursi väljaselgitamisele ja selle olulisuse hindamisele. Samuti selgitati välja rongiliikluse juhtimist mõjutavad riskid ning hinnati nende esinemise tõenäosust ja realiseerumise tagajärgi. Riskianalüüsi alusel koostati plaan, milles kirjeldati rongiliikluse juhtimise osalise või täieliku katkestuse ennetamiseks rakendatavaid meetmeid ning tegevusi ühe ohu realiseerumise korral. Uurimuses selgus, et rongiliikluse juhtimiseks on vajalikud ressursid personal, seadmed, hooned, kust seadmeid juhitakse, IT süsteemid, teave, partnerid ja finantsvahendid. Elektrienergiaga varustatuste olulisus sõltub sellest, kas jaamad on varustatud töökorras diiselgeneraatoritega või mitte. Juhtimisseadmed rongiliikluse juhtimisele on väga olulised, kuid nende tähtsust mõjutab see, kas on olemas ka alternatiivne võimalus juhtimiseks või mitte. Kõige tõenäolisemad põhjused rongiliikluse juhtimises häire või katkestuse tekkimiseks on inimlik viga ja erinevad tehnilised rikked. Väikseimaks hindas autor ulatusliku metsatulekahju ja hoones tekkiva tulekahju tõenäosust. Raskeimate tagajärgedega stsenaariumiks pidas autor tormi, õnnetust reisirongiga või ohtlike ainetega, inimliku vea ja erinevate tehniliste rikete realiseerumist, õnnetust raudteeülesõidukohas, samuti elektrivarustuse häireid, streiki ja reservide puudumist. Plaan koostati inimliku vea tõttu tekkinud rongiliikluse juhtimise häire või katkestuse korral tegutsemise jaoks. Plaan võetakse kasutusele, kui on tekkinud rongiliikluse juhtimise häire või katkestus liikluskorraldaja inimliku vea tõttu. Selgus, et selleks on eelkõige turvanguseadmete vale kasutus (sh rikete korral), väljasõidufoori avamine valelt teelt, sisse- või väljasõidufoori mitteõigeaegne avamine. Liikluskorraldaja ei kõrvalda häiret ega katkestust, tema peab sellises olukorras töötama. Kõige tähtsam on viivitamatult sündmusest teavitamine: rongidispetšerit, turvakorrapidajat, struktuuriüksuste dispetšereid, operatiivteenistusi, juhtkonda. Kuna „ootel“ jaamakorraldajaid üheski piirkonnas ei ole, siis tähendab see seda, et vajaduse korral tuleb valvekorrast vabu jaamakorraldajaid tööle kutsuda ning neile ka transport töökohta jõudmiseks organiseerida. Selleks võib aga kuluda tunde. Alternatiivi kasutuselevõtt sõltub olemasolevatest seadmetest ja võimalustest. Üldjuhul otsustab alternatiivi kasutuselevõtu rongidispetšer koos raudteekorraldajaga. Lähtudes töös selgunud asjaolust, et inimliku vea realiseerumine on üks kõige tõenäolisem rongiliikluse juhtimist ohustav risk ning rõhutades, et riskijuhtimine on empiiriline protsess, millega peab sügavuti tegelema ning seda iga töötajani välja, teeb autor järgmised ettepanekud: • tõsta õppekvaliteeti (kasutada kaasaegseid õppemeetodeid ja õppevahendeid); • kontrollida tehnilistel õppustel omandatut arvutiprogrammi kaudu (nagu näiteks on ülikoolides Moodle testid); • läheneda töötajatele individuaalselt, sh harjutada jaamade külastamisel töötajaga praktilisi tegevusi; • korraldada töötajatele psühholoogiaalaseid koolitusi (motivatsiooni tõstmiseks, rutiinist väljumiseks). Kuna töö põhineb enamuses osas empiirilisel uurimisel (subjektiivsetel hinnangutel) ning lähtuvalt ka sellest, et kõiki aspekte autor uurimuses ei hinnanud, siis veel täpsema rongiliikluse juhtimist mõjutavate riskide kohta ülevaate saamiseks peaks edaspidi: • laskma töös kasutatud metoodika abil hinnata rongiliikluse juhtimise riske kõigil Eesti Raudtee jaamatöö osakonna juhtivtöötajatel ning tegema nende põhjal kokkuvõtva hinnangu; • täiendama uurimust finantsvahendite kohta (eelkõige planeeritava meetme otstarbekuse ja maksumuse kohta); • uurima võimalikke ohtusid nagu vandalism, tulekahjud raudtee kaitsevööndis (hooned, kulu, liiprid), puudused õigusaktides, terroriakt, manöövritöö rikkumised. • uurima partnerite alternatiivseid võimalusi, riske; • uurima teiste Eesti Raudtee struktuuriüksuste, raudteeveo-ettevõtjate jt firmade töötajate inimlikust veast põhjustatud riske; • koostama tegevusplaanid ülejäänud töös välja toodud rongiliiklust mõjutavate riskide kohta; • hindama manöövritöö kriitilisust ning mõju rongiliikluse juhtimisele; • läbi viima liikluskorraldajate seas küsitluse inimlike vigade tekkimise põhjuste kohta (eelkõige kuidas töötajad täidavad rutiinseid tegevusi tavapärase toimimise korral, sealhulgas masina ja inimese vaheline liides, menetluste sobivus, konfliktsed eesmärgid, töökoormus ning muud asjaolud, mis võivad mõjutada füüsilise seisundi, tööstressi, väsimuse või psühholoogilise sobivuse ilmnemist). Inimlikust veast põhjustatud riske ei ole kunagi võimalik vähendada nullini. Sellegi poolest peaks riskidega tegelema, et mõista nende põhjuseid, tõenäosust, neist tekkiva ohu suurust ja riski võimaliku realiseerumise tagajärgi. Riskijuhtimise planeerimine aitab ettevõtetel erinevaid eesmärke saavutada, Eesti Raudteele tagab see eelkõige raudteeliikluse ohutuse. Raudteeliikluse toimepidevuse tagamise ja parandamise eesmärgil on Eesti Raudteel edaspidi järjepidevalt vaja jätkata rongiliikluse juhtimise toimepidevust mõjutavate ohtude uurimist ning teadvustamist.

Abstract [en]

The thesis deals with subject of ‘Risk analysis and action plan for the critical activities in managing the railway traffic of AS Eesti Raudtee’. The activities of railway companies always entail risks that may endanger public safety, cause damage to property, disrupt business operation, and even result in the termination of activities of the company. Increasing passenger train traffic and movement speeds within the infrastructure of AS Eesti Raudtee make this thesis very relevant. Consequently, the company must ensure the efficient and safe provision of services related to traffic management, and contribute to reducing risks endangering railway traffic. Furthermore, the company must act as professionally and as fast as possible in case a danger has materialised. The object of this thesis is to draw up a risk analysis for managing the railway traffic of AS Eesti Raudtee and an action plan for one activity critical for managing railway traffic. This calls for an analysis of the resources necessary for managing train traffic and dangers influencing the management of train traffic, of the likelihood of the occurrence of various scenarios and consequences; in addition, preventive measures should be highlighted. The study revealed that the resources necessary for managing train traffic include personnel, equipment for controlling the equipment, IT systems, information, partners, and financial resources. The most likely causes for a railway traffic disruption or an outage are human errors and various technical failures. The least likely causes according to the author were extensive forest fires and building fires. As reported by the author, scenarios with the direst consequences include storms, accidents with passenger trains, human errors and technical failures, as well as power supply disruptions, strikes, and the absence of reserves. The action plan was drawn up for acting in the case of failures or disruptions in train traffic management due to human errors and it will be employed in the case of failures or disruptions in train traffic management caused by the human error of a road worker. Building on the fact established with the thesis that human errors are one of the most likely risks endangering train traffic, and highlighting that risk management is an empirical process which requires thorough addressing in the case of each worker, the author makes the following suggestions: • the quality of learning should be increased (via modern learning methods and tools); • knowledge acquired in technical trainings should be tested via a computer programme (similar to the Moodle programme used by universities); • individual approach should be emphasised, incl. carrying out practical activities with a worker upon visiting the stations; • organisation of psychology-related courses to increase workers’ motivation and break routine. It is not possible to completely eliminate the amount of risks caused by human error. Nevertheless, risks should be addressed to understand the causes, likelihood, the danger related thereto, and the consequences of the materialisation of a risk. To ensure the continuous operation of railway traffic and improve it, AS Eesti Raudtee needs to continue studying and acknowledging the dangers influencing the operational continuity of train traffic management.

Item Type: thesis
Advisor: Tarvi Viisalu
Co-advisor: Paul Lupkin
Subjects: Transport > Rail transport
Transport > Rail transport > Rail traffic
Divisions: Institute of Logistics > Railway Engineering
Depositing User: Janika Tasane
Date Deposited: 07 Jun 2017 08:16
Last Modified: 07 Jun 2017 08:16
URI: http://eprints.tktk.ee/id/eprint/2863

Actions (login required)

View Item View Item