TTK Links: Home Page | TTK Moodle | ÕIS
TTK/UAS Repository For Digital Teaching and Learning Resources

Reisijate veomahu suurendamine Balti jaama läbilaskevõime suurendamise näitel

Plutus, Ingrid (2017) Reisijate veomahu suurendamine Balti jaama läbilaskevõime suurendamise näitel. [thesis] [en] The Increase in Capacity of The Passenger Station to Increase the Capacity of the Baltic Example.

[img] PDF - Published Version
Restricted to Registered users only

Download (1MB)
[img] Archive (ZIP) - Supplemental Material
Restricted to Registered users only

Download (2MB)
[img] PDF (lihtlitsents) - Other
Restricted to Registered users only

Download (273kB)

Abstract

Antud lõputöö eesmärgiks oli analüüsida kui palju veomahtu annaks juurde Tallinn Balti jaama ühe tee juurde ehitamine. Autor jõudis järeldusele, et tipptunnis väga olulist paranemist see ei annaks. Samas mõningaid lisaväljumisi võrreldes kehtiva liiklusgraafikuga see siiski võimaldaks. Tallinn Balti jaama rekonstrueeritud lisatee oleks aga suureks abiks ja muudaks paindlikumaks AS Eesti Liinirongide liiklukorraldajate tööd ja seda just eriolukordade lahendamiseks. Samuti oleks see abiks logistikule, kes koostab rongide ringlusgraafikut ning loomulikult mõjutaks see positiivses suunas Eesti Raudtee dišpetseri töökorraldusi. Kokkuvõtvalt oleks eriolukordade lahendamine ja seal mõistlikute lahenduste leidmine oluliselt lihtsam. Töökorralduslikult annab selline muudatus juurde ja teeb paremaks rongis töötavate töötajate rahulolu puhketundidega, kuna see võimaldaks pikemat seisuaega Tallinn Batli jaamas ja lühemat seisuaega vahejaamades. Vahejaamades ei pruugi töötajatel olla häid võimalus oma puhketundide realiseerimiseks, mis tähendab seda, et rahuolu tööga väheneb. Analüüsides töötajate töövahetusi selgub, et osade vahetuste puhul on vahejaamades peale reisi küll aega lõõgastuda, kuid seal puuduvad elementaarsed tingimused söögi soojendamiseks või selle valmistamiseks. Samas on mõnes vahejaamas olemas kõik võimalused puhkeminutiteks, kuid selleks ei ole aega, sest kohe on vaja järgmise reisiga sõita uude sihtpunkti ja nii jääbki töötajal väike puhkemoment saamata. . Koos Tallinn Balti jaama kaheksanda tee rekonstrueerimisega tekib liiklusgraafiku koostamisel selline võimalus, kus töötaja saaks vajadusel ka Tallinn Balti jaamas oma puhketunde kasutada. Nagu analüüsidest on näha, siis iga aastaga tõuseb reisijate arv. Käesoleva aasta kolme kuu rongireisijate arv on juba 1,7 miljonit. Seega on täiesti reaalne ootus, et 2017. aasta lõpuks võib reisijate arv hoolimata Eesti Raudtee remontöödest küündida 7 miljonit reisijat. Selline pidev kasv reisijate arvus näitab ilmselget vajadust Balti jaama lisatee rekonstrueerimisele. Käesolevas lõputöös ei ole analüüsitud ja esitatud, kas Elron’il on oma olemasolevate rongidega võimalus veomahtu suurendada. Kui seda aga oleks võimalus suurendada 5%, siis annaks see võimaluse tänasest rohkem arvestada klientide soovidega ning seeläbi kasvatada reisijate rahulolu teenusega. Antud teemal võib lõputult arutleda ning sellele võib läheneda mööda erinevaid teid. Esiteks- kuidas annaks veel veomahtu suurendada ilma, et selleks tuleks kasutada Tallinn Balti jaama jaamateid. Näiteks enne kui Elron alustas diiselrongidega opereerumist, toimusid Edelasuuna mõningad reisid nii, et alustasid ja lõpetasid oma reisi Tallinn-Väike jaamas. See tähendab omakorda seda, et mitte ainult Balti jaam ei ole võimalik reiside algus- ja lõppjaam. [21] Teiseks- võimalus, mida antud töös ka puudutati ja mis on 5.-nda tee pöörangu ehitus. Selline muudatus annaks kindlasti Pääsküla liikluskorraldajatele ja Eesti Raudtee dispešerile võimaluse paindlikumaks toimetamiseks. Samuti lisaks see eriolukordadele reageerimisel uue mõõtme. Seega tekib küsimus, millal saab raudteel korraldatud nii, et oleks kasutatud kõik võimalused. Ehk siis, kui palju ronge oleks vaja kogu reisijate jaotamata läbilaskevõime kasutamisel. Mis muutuks kui kasutusel oleks Tallinn-Väike jaam? Kas oleks võimalus arendada Kitseküla jaamas lisavõimalused suundumaks Tallinn-Väike jaama ja seeläbi tekiks võimalus kasutada Kitseküla samuti alg- ja lõppjaamana? Kokkuvõteks võib käesoleva lõputöö järeldusena öelda, et kaheksanda tee rekonstrueerimine Tallinn Balti jaamas lisab paindlikust kehtiva liiklusgraafikuga koostamisel ning leevendaks läbi mõningate võimalike lisaväljumiste veidi ka tipptunde. Seeläbi kasvaks nii töötajate kui ka reisijate rahulolu.

Abstract [en]

The aim of the final paper is to analyse how much additional capacity the Baltic Station would acquire if one track is built in addition. The author comes to the conclusion that during the rush hour it would not give a significant effect. However, some additional departures would provide more options in comparison with the effective schedule. Additional tracks in the reconstructed the Baltic Station would significantly simplify the work of Pääsküla traffic organisers, especially during the solution of extraordinary situations. It would also help the logistics manager to compile the schedule of commuting trains and it would definitely have a positive impact on the work arrangement of the dispatcher of Eesti Raudtee (Estonian Railway). All in all, the solution of extraordinary situations and finding reasonable solutions would be significantly simpler. Such a change would significantly improve the work arrangements and increase the satisfaction of the train personnel with their rest periods as it would enable longer waiting time in Tallinn Baltic Station and shorter waiting time in intermediate stations. In the intermediate stations the conditions might not enable good opportunities for the realisation of the rest period, which means that an employee cannot get adequate rest during the rest time and that might cause the decrease of job satisfaction. When analysing the employees’ shifts it appears that some shifts have enough time for adequate rest in intermediate stations but there are even no basic conditions for heating one’s meal or preparing one. At the same time in some intermediate station there are all conveniences for having a rest but employees have no time as they have to take the next train to the next destination and this way the employee cannot get a short rest. Together with the reconstruction of the eighth tracks of the Baltic Station a possibility opens in the traffic schedule that employees can have their rest period also in Tallinn Baltic Station if necessary. As seen from the analysis, the number of passengers increases by every year. The number of passengers within the three first months of this year has already been 1.7 million. It is quite realistic to expect 7 million passengers by the end of 2017 despite the reconstruction works carried out by Eesti Raudtee. The constant increase in the number of passengers refers to the necessity to reconstruct an additional pair of tracks in the Baltic Station. The current final paper does not analyse whether Elron is capable of increasing capacity with the present number of trains. If it were possible to increase the capacity by 5%, it would enable to consider customers’ wishes better and increase their satisfaction with the service. The discussion of the topic proves to be endless and many different approaches could be adopted. Firstly, there are possibilities for increasing the capacity without using the tracks of the Baltic Station. E.g. Before Elron started to operate diesel trains, some tours began and ended in Tallinn-Väike Station. It means that not only the Baltic Station may be the initial point and destination of possible tours. Secondly, the next option mentioned in the paper is the reconstruction of the 5th running track point. This change would provide more flexible options to the Pääsküla traffic organisers and the dispatcher of Eesti Raudtee. A new dimension would be added to the response to extraordinary situations. Hence the question – when is the railway connection arranged so that all options are applied? Or in other words – how many trains are needed to service all passengers without distributing the capacity. What would change if Tallinn-Väike Station is put into operation? Is it possible to develop additional options in Kitseküla Station in the direction of Tallinn-Väike Station and by that create an option of Kitseküla Station as initial and final station? In the conclusion of the final paper it may be said that the reconstruction of the eighth track in the Baltic Station will provide employees better options for rest periods and breaks in comparison with the current schedule and would alleviate the rush hour by adding additional departures. By that the employees’ and the passengers’ satisfaction would increase.

Item Type: thesis
Advisor: Magnus Roosma
Co-advisor: Martin Kuusk
Subjects: Transport > Rail transport > Rail traffic
Divisions: Institute of Logistics > Railway Engineering
Depositing User: Ingrid Plutus
Date Deposited: 07 Jun 2017 08:05
Last Modified: 07 Jun 2017 08:05
URI: http://eprints.tktk.ee/id/eprint/2732

Actions (login required)

View Item View Item