TTK Links: Home Page | TTK Moodle | ÕIS
TTK/UAS Repository For Digital Teaching and Learning Resources

Kaubaruumi kasutamise efektiivsus AS Schenker näitel

Vaimla, Hanna (2017) Kaubaruumi kasutamise efektiivsus AS Schenker näitel. [thesis] [en] Cargo Space using efficiency on Example of AS Schenker.

[img] PDF - Published Version
Restricted to repository personnel only until 4 May 2027.

Download (2MB)
[img] PDF (lihtlitsents) - Other
Restricted to repository personnel only until 4 May 2027.

Download (418kB)

Abstract

Transpordil on väga oluline osa kogu maailma majanduses ühendades omavahel erinevaid riike ja võimaldades ellu viia majanduslikku koostööd. Kaubavahetuse hõlbustamiseks on vaja vedusid planeerida ja majandusliku edu saavutamiseks on vaja teha seda efektiivselt. Lõputöö eesmärgiks oli süsteemi loomine kaubaruumi kasutamise efektiivsuse tõstmiseks. Hetkel puudub uuritaval ettevõttel süsteem kaubaruumi efektiivseks planeerimiseks terminalide vaheliste vedude puhul. Süsteemi loomise aluseks oli vaatluse käigus saadud veovahendite kasutamise efektiivsuse näitajad ja 2015-2016 aasta veomahtude muutumine, selgitamaks välja hetkeolukord ja kitsaskohad. Saadud tulemustest selgus, et Soome suunal toimuvad terminalide vahelised veod efektiivselt ja puudub vajadus süsteemi järele. Läti ja Leedu suunal võiks vedude efektiivsus olla suurem. Kahe uuritava aasta jooksul on veomahud üldjoontes jäänud samaks ning autor leidis, et hetkel kasutuses olevad ressursid on piisavad ning ainukese puudusena tõi välja Šiauliai suunal igapäevaselt poolhaagise kasutamise, kuna selle efektiivsus ainult Šiauliai suuna kaupade puhul on ebaefektiivne. Vaatluse ja analüüsi käigus selgitas autor välja kitsaskohad, mis mõjutavad haagiste kasutamise madalat efektiivsust. Peamised kitsaskohad Läti ja Leedu suunal olid:  Klient B laeb haagist päeva jooksul, tellimuste vastuvõtmine ja täpsete mahtude selgumine pärast-lõunal, varasem informatsioon puudub;  Väljumisele jõuavad samal päeval Harju-; Rapla- ja Läänemaa kaubad;  Hetkel osakoormate vähesusel, puudub võimalus neid grupisaadetistega konsolideerida;  Läti saadetiste puhul selguvad kliendi A mahud pärast tööpäeva lõppu, puudub kindel teave võimalusest Läti saadetistega kaubad konsolideerida; Saadud analüüsi tulemuste põhjal lõi autor ettevõttele süsteemi, mille abil oleks võimalik vedusid efektiivsemalt planeerida. Süsteem on koostatud kolmele terminalile eraldiseisvalt, kuna suundadel on veograafikutest tulenevad erisused. Süsteemi kasutamine toimub laadimismeetri põhiselt, kus vastava mahu sisestamisel järgnevad ebaefektiivse planeerimise puhul järgnevad tegevused, millele ekspedeerija vastab ning võimalusel tõstab veovahendi kasutamise efektiivsust. Loodud süsteemile viidi läbi katsetus, mille põhjal ekspedeerija hindas selle kasulikkust ja tõi välja kitsaskohad. Ekspedeerija leidis, et süsteem on kasutajasõbralik ning tulevikus oleks võimalik sellega vedude efektiivsust tõsta. Kuna katsetuse ajahetkel polnud ellu viidud autoripoolsed ettekirjutused, ei olnud võimalik välja selgitada süsteemi täielikku positiivset tulemit ettevõtte jaoks. Puudustena tõi ekspedeerija välja süsteemi algsätete taastamise funktsiooni puudumise ning leidis, et süsteemi võiks luua ka olukorrale, kus haagised on üleplaneeritud, ehk veetavaid kaupasid on rohkem kui haagisesse tegelikult mahub. Üldine ekspedeerija poolne hinnang loodud süsteemile oli väga hea ning süsteemi on võimalik tulevikus vastavalt mahtude muutumisele või üldiste muudatuste tekkimisele kergesti ajakohastada.

Abstract [en]

Topic of thesis is Cargo Space using efficiency on Example of AS Schenker. The aim of thesis is to work out system to use cargo space much more effectively. Transport has very important part in world wide economy. Transport connects different countries to ensure economical cooperation. Assuring maximum economic benefit companies has to plan their cargo space carefully to get maximum efficiency. Author has worked out system by analysing groupage trailer fill rate and overall freight volume of terminal-terminal shipments that are departed from Estonia to Latvia, Lithuania and Finland. At first author has made observations to calculate trailer's fill rate. Afther that author analyzes 2015-2016 freight volumes to find out their variation. Results showed that systematic freights between Estonia and Finland are planned efficiency and system to make it much more effective is not needed. Systematic freights that are departed from Estonia to Latvia and Lithuania has to be more effective and system is necessary. By analyzing 2015-2015 freight volumes author found out that there is no big difference between those years and resources that company uses right now are adequate. Only bottleneck that was found out is using semi-trailer between Estonia and Lithuanian Šiauliai terminal. Šiauliai freight volumes are quite small and using semi-trailers in this direction is not effective. It is effective when freight forwarder consolidates Šiauliai shipments with Latvian shipments. Transporting only Šiauliai shipments with tailgate trucks would be more effective. For developing system, author found out bottlenecks that affect planning fill rate:  Client B is loading their trailer within working day and accept orders until 15:00. Actual freight volume will be clear in the afternoon.  Only Harju-; Rapla- and Läänemaa shipments will be departed at the same day of collection.  Lack of part load shipments  Client A actual freight volumes are confirmed after 17:30 and reliable information to consolidate Latvian shipments with Lithuanian's will be late. According to analyze results author worked out system to make freight planning more effective. System has developed individually for three destination terminals- Riga, Vilnius and Šiauliai. System is based on loading meters. Adding loading meters into the system, freight forwarder will get instructions of future activities. By accomplishing activities freight forwarder can boost the fill rate of trailer. Freight forwarder tested developed system and found out it's benefits and bottlenecks. Freight forwarder opinion is that created system is user-friendly and fill rate can be boosted by using it. During the experiment company didn't put into practice prescription that author has made. Because of that author wasn't able to find out maximum positive benefit of using the system.

Item Type: thesis
Advisor: Kati Nõuakas
Co-advisor: Karmen Laustam
Subjects: Transport > Logistics > Logistics and supply chain management
Divisions: Institute of Logistics > Transport and Logistics
Depositing User: Hanna Vaimla
Date Deposited: 07 Jun 2017 11:43
Last Modified: 07 Jun 2017 11:43
URI: http://eprints.tktk.ee/id/eprint/2659

Actions (login required)

View Item View Item