TTK Links: Home Page | TTK Moodle | ÕIS
TTK/UAS Repository For Digital Teaching and Learning Resources

Automaatlao efektiivsuse analüüs tootmisettevõtte X näitel

Puusepp, Kristjan (2017) Automaatlao efektiivsuse analüüs tootmisettevõtte X näitel. [thesis] [en] Automated warehouse efficiency analyse based on Production Company X.

[img]
Preview
PDF - Published Version
Download (2MB) | Preview
[img] Other (lihtlitsents - bdoc) - Other
Download (64kB)

Abstract

Käesolev lõputöö kirjeldas uuritava tootmisettevõtte laosüsteemi enne ja pärast AS/RS ULS automaatlao kasutusele võtmist. Tehase üldpind on 25000m2 millest ladu hõlmab 4100m2. Uuritav ettevõte kasutas eelnevalt laomudelit, kus riiulite vahel kasutati Toyota kitsavahetõstukeid. Tõstukite eripäraks oli mobiilne liikumine riiulivahest teise vahesse ning viia tõstukijuht kauba juurde ehk juht tõusis koos kabiiniga üles. Mistõttu tuli riiulite vahel teha üleliigseid manöövreid, et oleks võimalik sõita kauba järele. Tootmise õigeaegseks teenindamiseks, esitas tootmine ligikaudu üks tund enne tellimuse soovitud saabumisaega laole tellimuse, kuna komplekteerimine võttis tänu mehitatud laomudelile tavapäraselt rohkem aega. Lisaks eelneva laosüsteemi ebaefektiivsusele oli automaatlao planeerimise ajendiks 2016 aasta viimases kvartalis lõppev tõstukipargi rendileping ning uued suunad tehase optimeerimises ja automatiseerimises. Uuritava ettevõtte automaatlao planeerimine algas 2015. aasta esimeses kvartalis, kui võeti hinnapakkumised kahelt suuremalt automaatladude pakkujalt. Füüsilise paigalduse protsessiga alustati 2016 aasta esimese kvartali alguses, kui tootmisettevõte alustas oma vana lao üleviimist ajutisse lattu, mis paigaldati lühiajaliseks kasutamiseks automaatlao kõrvale. Ehitusega paralleelselt alustati tarkvara ettevalmistuse ja paigaldusega ning alustati protseduuride ja juhendite esmase koostamisega. Ettevõttesiseste andmete analüüsi käigus kogus autor eelnevad mõõtetulemused mehitatud lao ning kitsavahetõstukitega tehtud töö kohta. Ühikuks on nelja kitsavahetõstuki keskmise kaubaaluse liigutamise tsükli ajad sekundites. Ühe tsükli all peab autor silmas noppe– ja paigutuse aegade keskmist ajalist tulemust. Kogu mõõteperioodi keskmiseks mõõdetud tulemuseks kujunes 133,06 sekundit. AS/RS ULS süsteemi kasutusele võtmise hetkest on ettevõttes mõõdetud automaatlao kraanade liikumise kiirust. Enne süsteemi üleandmist kliendile tegid tarnija ja uuritava ettevõtte poolne esindaja testmõõtmised, mis peaks olema kahe kraana keskmised tsükli ajad. Kraanade keskmiseks mõõdetud tulemuseks oli 40 sekundit. Esimestel kuudel on mõõdetud reaalselt töötava süsteemi noppe– ja paigutuse aegu nädalate keskmise põhjal, mille keskmiseks mõõtetulemuseks oli 69,2 sekundit. Autor hindas enne automaatlao süsteemi planeerimist ja rakendamist kokku tõstukijuhtide palgafondid, tõstukite iga aastased rendikulud, remondikulud ja amortisatsioonikulud ning väärkäsitlemisega seotud kulud ja muud kahjud ning võrdles neid tulemusi automaatlao eeldatava maksumusega. Esialgsete andmete prognooside põhjal hinnati tasuvusperioodi kahe ja poole aasta peale. Kuna automaatlao süsteemi rakendamise käigus tekkinud ootamatud lisakulud ja maja eripärast tingitud aspektid andsid indikatsiooni, et tasuvusaeg võib kujuneda oodatust pikemaks, analüüsis autor peale automaatlao püstitamise protsessi selle lõplikke kulusid. Hilisemate prognooside põhjal on hinnatud tasuvusperioodi kolme ja poole aasta peale. Hinnanguliselt tõusis projekti maksumus 17%. Käesoleva lõputöö põhjal järeldas autor, et uuritava tootmisettevõtte näitel, võttes kasutusele traditsioonilise mehitatud lao asemel kaubaaluste automaatlao, saavutas ettevõte tootluse kasvu mitmes valdkonnas. Peamiselt võideti aluste ringluse ajas laosüsteemis pea kaks korda, kuid lisaks saavutati märgatav alusekohtade lisandumine 169 aluse näol ja võideti juurde 300m2 vaba põrandapinda. Üks suurimaid eeliseid mehitatud lao ees on lisaks veel ohutum töökeskkond, kus likvideeriti üheksa ja pool tonni kaaluvate kitsavahe tõstukite liikumine inimestega samas tsoonis. Võrdlusena erinevate automaatlao süsteemide tasuvusperioodides, kirjeldas autor kolme ettevõtet, kus käidi tutvumas reaalselt töötavate automaatladude laomudelitega. Antud lõputöö raames külastati järgnevaid ettevõtteid: Saku Õlletehase AS, A. Le Coq ja Magnum Logistics OÜ. Eelnimetatud ettevõtete esindajad tutvustasid automatiseeritud ladusid, spetsifikatsioone ja saavutatud tulemusi. Saku Õlletehase AS avas 2017 aastal raadiosüstikutega laosüsteemi. Antud poolautomaatse laosüsteemi ehituse tulemusel kasvatas ettevõte oma laovõimekust kaks korda ning parandas oluliselt tööturvalisuse taset. Antud investeerimisotsus võeti vastu aastal 2014, lähtudes pikaajalistest kodu– ja ekspordisuuna tulevikuplaanidest. Kogu investeering jäi ligi kahe miljoni euro ulatusse ning Carlsberg Baltikumi tarneahela projektijuhi hinnangul jääb kogu projekti tasuvusperiood viie aasta sisse. A. Le Coq ettevõtte avas 2007 aastal tootmisüksuse kõrvale uue logistikakeskuse ning 2012 aastal lisati sinna juurde logistikakeskuse laiendus. Ettevõtte arengus on olnud oluliseks etapiks kogu lao ja jaotusvedude kolimine eraldi kõrgtehnoloogial põhinevasse 15000m2 suurusesse ja 5,12 miljonit eurot maksvasse logistikakeskusesse. Valminud keskus on muutnud ettevõtte logistika varasemast tõhusamaks ja võimaldab tootmismahte veelgi suurendada. Üheks suuremaks automatiseeritud saavutuseks loeb A. Le Coq automatiseeritud transpordi lahendust tootmisüksuse ja logistikakeskuse vahel. Logistikakeskuse investeeringu tasuvusperioodi hindas ettevõtte laojuht kolme aasta peale. Magnum Logistics OÜ 2008 aastal avatud kastide automaatladu loeti selle aja tipptehnoloogiaks nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Ka tänapäeval väärib antud laos esiletõstmist kogu laoprotsessi läbimõeldus ja fakt, et kogu süsteem on ehitatud tervikliku lahendusena ühe ettevõtte poolt. Projekti „Valmistoodangu transpordi automatiseerimine“ kogumaksumus oli 2008. aastal 200 miljonit krooni (ehk 12,82 miljonit eurot). Ettevõtte juhatuse liige hindas tasuvusajaks ligikaudu kaheksa aastat. Lõppkokkuvõtteks on autoripoolne hinnang, et automaatlao püstitamine uuritavas ettevõttes tasub ennast ära juba varajases staadiumis ja hinnatud tasuvusperiood on lühem võrreldes teiste ettevõtete automatiseeritud lahendustega. Tasuvusperiood iga ettevõtte puhul on erinev, kuna ettevõtete tegevusvaldkonnad ja vajadused on erinevad. Lisaks mida rohkem sõltub ettevõte uuest automatiseeritud süsteemist, seda paindlikum ollakse tasuvusperioodi suhtes. Tulenevalt ettevõtete vajadustest ning arvestades kaupade ladustamise kiirust, koguseid ja mahtusid, tuleb ettevõtetel valida just enda tingimustele sobivaim tase automatiseerimiseks.

Abstract [en]

Automaatlao efektiivsuse analüüs tootmisettevõtte X näitel - Automated Warehouse Efficiency Analyse based on Production Company X. Continuing trend in cost savings of logistics sector have led many companies, including manufacturing and warehouse industries, think about the measures, which would save time, labor and money. The ideal warehouse would have an optimized storage space usage, correct inventory and ergonomics. This has led companies to look for different solutions to automate certain processes in inventory management (receiving, unpacking, storing and warehouse management software) to ensure accuracy and speed of inventory handling. A universal solution is not possible to implement as corporate background and needs may vary. Each company should choose best automatic solution and ensure its proper implementation based on their business and logistical needs. In the following thesis author describes Production Company warehouse model before and after implementing AS/RS ULS system. The author is in position that efficiency of automated warehouse has not been fully handled and there is no overview of actual recoupment period of new warehouse model. The aim of current thesis is to compare the efficiency of previous man–to–goods warehouse model to new automated AS/RS ULS system and to carry out actual recoupment period analyses of the system. The author has set following research tasks: • Define the warehouse and introduce a variety of automated warehouses; • Identify the automated warehouse related factors, that contribute to more efficient warehouse processes; • To introduce and analyse the effectiveness of the Production Company’s warehouse; • To present the analysis of the Production Company’s automated warehouse analyses and recommendations for automatic inventory planning. AS for the primary data author has selected Production Company’s head of the Inbound Logistics for an unstructured interview. In addition, the author uses observation of various automated warehouse solutions in Estonia. The aim is to evaluate the efficiency of other companies automated inventory systems. Author has obtained secondary data from automated warehouse management program EasyWMS and compares collected data with the previous systems measured results. In this thesis the author concluded that when changing from traditional warehouse model to automated warehouse, the company achieved increase in several areas. Mainly decreasing the circulation time of goods in the system by two times, but in addition a remarkable increase of pallet space inside the racks and free floor space. One of the biggest advantages was to eliminate large manual forklifts from working with the people in the same zone resulting in safer working environment. Preliminary prognoses estimated that estimated payback period would be two and a half years, but later unforeseen processes indicated that it could be higher. After analysing added costs, author has estimated new payback period to three and a half years. Based on gathered results and authors personal experiences, the author brings out suggestions for companies who are thinking of implementing automated solutions: • While planning automated systems, companies should take in advice that additional costs are unavoidable. This includes not only automated solutions, but also build peculiarities and workers ergonomics. • Automated warehouses work mainly with one or two size pallets. These must match precisely to standards or else there could be stops to the entire system due some broken board. • Around the clock running companies should also be at constant readiness for possible stoppages of warehouse. Therefore, it is the author’s side recommendation for such firms to employ their own mechanics for 24/7 support or to put a clause to supplier contract that regulates the response time of their side support for the system. • Companies must take into account as such intensive projects, as building the entire automated warehouse, can have possible delays caused by different parties. • If the location and size of warehouse is finalized, then company should allow the supplier and builder of fully exempted area of works. • In the software development process, a continuous cooperation between supplier and customer is inevitable. Every detail should be finalized by two parties together. • Instructions to employees should be formulated as simple as possible and in their native language, but as well in internationally spoken language (usually English). Writing of instructions should be started parallel with the building of the automated system. For conclusion, it is the author’s assessment that building an automated warehouse in Production Company, will pay off in a very early stage and recoupment period is shorter compared to another automated solutions. The recoupment period for each corporate is different, as the field of activity and needs are different from each other. Moreover, the more the company depends on the new automated system, there will be more flexibility in the recoupment period from that side. Based on corporate needs and considering the speed of goods storage, quantities and volumes, companies must select the most appropriate level for automation.

Item Type: thesis
Advisor: Tarmo Saremat
Co-advisor: Rein Roosmäe
Subjects: Transport > Logistics > Logistics and supply chain management
Divisions: Institute of Logistics > Transport and Logistics
Depositing User: Kristjan Puusepp
Date Deposited: 07 Jun 2017 10:35
Last Modified: 07 Jun 2017 10:35
URI: http://eprints.tktk.ee/id/eprint/2643

Actions (login required)

View Item View Item