TTK Links: Home Page | TTK Moodle | ÕIS
TTK/UAS Repository For Digital Teaching and Learning Resources

Kütuseaktsiisi tõusu mõju Eesti autovedajatele.

Langeproon, Laur (2017) Kütuseaktsiisi tõusu mõju Eesti autovedajatele. [thesis] [en] The Effects of the Fuel Excise Increase on the Carriers..

[img] PDF - Published Version
Restricted to Registered users only

Download (2MB)
[img] Other (lihtlitsents - bdoc) - Other
Restricted to Registered users only

Download (251kB)

Abstract

Aktsiisidel ning eelkõige kütuseaktsiisil on täna väga oluline roll riigi eelarves. Enam kui kolmveerandi keskkonnamaksudest moodustab just kütuseaktsiis, millega ühelt poolt üritatakse tuua riigi eelarvesse olulist tulu, kuid teiselt poolt piirata kütuse tarbimisest tulenevaid kahjulike mõjusid keskkonnale. Kütuseaktsiisil võib olla oluliselt laiem mõju, kui algselt tunduda võib. Osaliselt soosis kütuseaktsiisi tõusu 2016. aastal Eestis madalale kukkunud toornafta hind, mille tõttu võrreldes aasta varasema perioodiga lisakulusid ei tekkinud, kuna kütuse väljamüügi lõpphind tänu toornafta madalale hinnale jäi Eestis samaks, mis aasta varem. Seetõttu ei saanud suureneda veondussektori kulutused kütusele. Endiselt on toornafta hind väga madalal, mis mõjutab kütusehinda täna just enim. Kahjuks ei saa lootma jääda nafta madalale hinnale, kuna tegemist on täna kahaneva ja praegust tarbimist arvestades taastumatu loodusvaraga. Seega on vaid aja küsimus millal toornafta hind hakkab hoogsalt tõusma. Kütuseaktsiisi tõstmine mõjutab suuremal või vähemal määral kõiki – nii eratarbijaid, ettevõtteid, riiki kui ka inimesi, kellel puudub üldse vajadus tankida. Tänu globaliseerumisele soetatakse täna kaupu, mille kohalejõudmise aluseks on toimiv transpordisektor. Enim mõjutab kütuseaktsiisi tõus just transpordisektori autovedajaid, kelle kuludest 40% moodustab täna kütus. Eesti Vabariigi kütuseaktsiisi tõus on olnud oluliselt kiirem, kui meie naaberriikide Läti ja Leedu kütuseaktsiisi tõus. Tänaseks erineb diislikütuse aktsiisimäär meie lõunanaabritega keskmiselt ligi 25%, mis kajastub oluliselt ka kütusehinnas. Keskmise eratarbija jaoks pole tegu erilise hinnavõiduga, kuna kütust soetatakse võrreldes autovedajatega väikeses koguses. Märgatav hinnaerinevus tekib sisse veoautodel, kes korraga soetavad kütust 1000-1500 liitrit. Hinnaerinevus 25%-lise aktsiisimäära erinevuse korral on ühe veoauto kütusepaagi pealt 150-200 eurot. Arvestades, et veohinnad on täna madalad ja konkurents antud sektoris tihe, soetab suur hulk rahvusvahelise maanteetranspordiga tegelevatest ettevõtetest kütuse just Lätist või Leedust, et natukenegi suurendada teenuse väljamüügi ja kulude vahet. Soetades kütust väljapoolt Eestit jääb Eesti Vabariigil suur osa aktsiisitulust kütusemaksude näol saamata, kuid ometi kulutatakse meie infrastruktuuri, mille arendamiseks tuleb tasuda ikkagi Eesti riigikassast, mitte lõunanaabrite omast. Kõige rohkem on mõjutanud kütuseaktsiisi tõus siseriikliku maanteetranspordiga tegelevaid ettevõtteid. Madalama kütuse hinna ja odavama tööjõu kulu tõttu on konkureerimine Läti ja Leedu vedajatega eriti keeruline just siseriikliku transpordiga tegelevatel Eesti ettevõtetel. Siseriikliku maanteetranspordiga tegelevatel ettevõtetel puudub võimalus soetada kütust kuskilt soodsamalt ning eelkõige sõltuvad just nemad avaliku sektori otsustest. Kõige kurioossemaks muudab kütuseaktsiisi tõstmise asjaolu, et üks Balti riikidest on varasemalt olnud sarnases olukorras, kus naaberriigis tõsteti kütuseaktsiisi. Kütuse jaemüük kukkus peale Leedu aktsiisitõusu rohkem kui 20%, kuna suur osa autovedajatest hakkas kütust soetama hoopis Poolast. Siis taipas Leedu valitus, et antud teol võivad olla palju pikemad ja keerulisemad tagajärjed. Seniks kuni teised Balti riigid oma kütuseaktsiisi ei tõsta või Eesti riik nendega võrdsele tasemele ei langeta oleme selgelt ebavõrdses olukorras ning konkureerimine ausal teel naaberriikidega pole otstarbekas. Eelkõige paneb see kehva seisu just Eesti riigi autovedajad. Kütuseaktsiisi tõus peab olema hoolikalt läbi mõeldud ning algsest soovist keskkonda ja loodust kaitsta võib välja kasvada hoopis väga kahjulik otsus riigi ning erasektori majandusele ja konkurentsivõimele.

Abstract [en]

The fuel excise has an important role both for the country’s economy and the private sector. For the country’s economy the excises are primarily a source of income. Moreover, the excises play an important role in limiting the consumption of harmful goods. The private sector is mostly affected financially but excises also play an important role in changing behaviours. Through this thesis, attention is mostly paid to the situation of the Estonian carriers and the change after the fuel excise increase in 2016. The aim of the thesis is to identify the impact of the fuel excise to the Estonian carriers. The research problem of the thesis is about the fact that due to the increase of the fuel excise, the Estonian carriers are at a disadvantage compared to the neighbouring country’s carriers. The increase of the fuel excise affects everyone, private consumers as well as businesses. In the private sector the increase of the fuel excise affects mostly the transport sector’s carriers, whose fuel costs make up 40% of their all costs. The Estonian fuel excise increase has been significantly faster than our neighbours’ in Latvia and in Lithuania. The fuel excise increase in Estonia has been significantly faster than in our neighbouring countries Latvia and Lithuania. Today, the diesel fuel excise rate is averagely almost 25% different from the excise rate of our southern neighbours; this is significantly reflected in the fuel price. There is a risk that the companies involved in international road transportation will start buying their fuel from Latvia and Lithuania, making Estonia lose the estimated excise income. Moreover, Estonia’s infrastructure and roads, that are developed and repaired from Estonia’s national budget, are being used. For the average private consumer refuelling abroad will not be cost worthy, because the quantities compared to the carriers are remarkably smaller. The noticeable price difference is with the trucks, who acquire 1000 to 1500 litres in one fuelling. Today, the price difference compared to our southern neighbours is 150 to 200 Euros per truck fuel tank. Taken into account that freight rates are low and there is a lot of competition in the sector, a lot of international road transportation companies are buying their fuel in Latvia and Lithuania, to generate a little profit. The fuel excise mostly affects the companies in national transportation, who do not have the choice to buy fuel outside of Estonia. They have to compete with Latvian and Lithuanian carriers, who not only have a competitive advantage thanks to cheaper fuel, but also Latvia and Lithuania have cheaper labour costs. Due to unequal competition, lots of businesses have stopped their investments or closed their businesses. The most interesting part about increasing the fuel excise, is that one Baltic country has already been in the same situation, where Estonia is now. In Lithuania, the fuel excise was increased considerably higher than it was in the neighbouring countries. The fuel retail sales dropped more than 20% because a lot of the carriers started buying their fuel from Poland. Luckily, the Lithuanian government realised that this action could have longlasting and complicated consequences. Until other Baltic countries do not increase their fuel excise or the Estonian country does not have the same excise as other countries, we are clearly at an unequal position and competing in a fair way with the neighbouring countries is not feasable. In particular, it puts in a poor state the Estonian national carriers. The increase of the fuel excise must be carefully thought out, so that the plan to protect the environment and nature, does not damage the country’s and the private sector’s economy and competitiveness.

Item Type: thesis
Advisor: Jelizaveta Janno
Subjects: Other
Divisions: Institute of Logistics > Transport and Logistics
Depositing User: Laur Langeproon
Date Deposited: 07 Jun 2017 10:11
Last Modified: 07 Jun 2017 10:11
URI: http://eprints.tktk.ee/id/eprint/2637

Actions (login required)

View Item View Item