TTK Links: Home Page | TTK Moodle | ÕIS
TTK/UAS Repository For Digital Teaching and Learning Resources

Seosed kandmistestide ja laboratoorsete pillingutestide tulemuste vahel

Gerda, Vares (2016) Seosed kandmistestide ja laboratoorsete pillingutestide tulemuste vahel. [thesis] [en] Correlations Between the Results of Laboratory Pilling Tests and Wear Tests”.

[img]
Preview
PDF (lihtlitsents) - Published Version
Download (1MB) | Preview
[img] Other (lihtlitsents) - Supplemental Material
Download (152kB)

Abstract

Kiirelt arenevate rõivatrendide juures mängib olulist rolli kanga kvaliteet, mis on üks tähtsamaid tegureid, et hoida tarbijaid rahulolevate ja lojaalsetena rõivatoodete suhtes. Rõiva kvaliteet koosneb erinevatest komponentidest, milleks on kiud, lõngad ja kangas, mis on erinevalt viimistletud ja töödeldud. Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli leida seoseid kandmistestide ja laboratoorsete testide tulemuste vahel. Teoreetikud väidavad, et rõivatööstusettevõtete üheks suurimaks probleemiks on pillingualtid kangad, kuna kasutusele tulnud keemilised kiud on süvendanud pillingu ilminguid kangastel. Antud lõputöös on läbi viidud laboratoorsete pillingu testide ja kandmistestide empiiriline analüüs, mille abil on jõutud püstitatud eesmärgini. Eesmärgi saavutamiseks oli lõputöö autor uurinud kvaliteedi teoreetilisi aluseid, mille põhjal valiti uurimismeetodid, milleks olid pillingu testid laboris Martindale testeriga ja kandmistestid. Uurimismetoodikad olid valitud selle põhjal, millised testid annaksid võimalikud optimaalsed tulemused. Lõputöö teostamisel testis autor kuute erinevat kangast ja nendest õmmeldud tooteid, milleks oli kolm kudumit, kaks kleiti ja ühed püksid. Kõik tooted on kiulise koostise ja struktuuri poolest erinevad, mis annab laiema ülevaate erinevate kangaste ja toodete testimistulemustest. Tooted on valitud selle põhjal, et kostüümikangaste puhul on tegu toodetega, millele tuli rohkem tagasisidet pillingu suhtes klientidelt ja kudumid seetõttu, et nendele üldiselt pillingu katsetamist teostatakse vähe. Seoseid kandmistestide vahel sai luua mõlema labori testimisvariandiga ehk testitav kangas testitava kanga vastu kui ka testitav kangas hõõrdekanga vastu ilmnes pilling. Kuid kuna erinevate variantide vahel olid tulemused väga sarnased ja tulemused enamustel kangastel samad, otsustas autor töös teha järeldused tulemustega, mis saadi testitav kangas testitava kanga vastu, kuna sellega ilmnes pilling pöördeid lisades kiiremini kangapinnale kui testitav kangas hõõrdekanga vastu. Peamised tulemused antud lõputöös olid, et enamus kandmistesti läbinud toodetest läksid pillingusse peale 150 tundi kandmist, mis oli hinnatud 2 punktiga. Peale 180 tundi kandmist läksid kõik kuus toodet pillingusse, kuid nr. 3 Presa näitas vähe pillinguilminguid. Kandmistesti käigus läks kõige rohkem pillingusse toode nr. 2 Olcetto. Laboritesti käigus läksid kõige enam pillingusse toode nr. 2 Olcetto ja kudum nr. 6 Nunez, mis vastasid 1,5 punktile. Kõik kolm kudumit, mis olid antud lõputöös käsitletud ja kaks kostüümikangast valmistatud kleiti läksid pillingusse, nii kandmistesti käigus kui ka labori testil. Püksid Presa, mis olid lõputöös käsitletud, ei ilmnenud väga pillingut mõlema meetodiga. Üldiselt läksid pillingusse just tooted, mis sisaldasid puuvilla, polüester, viskoos või polüamiid kiude. Enamus tooted koosnesid staapelkiud lõngadest, ehk tegemist oli lühikeste kiududega ja kiu otsad ulatusid kanga pinnast välja, mis suure tõenäosusega võivad üksteise külge takerduda hõõrdumise käigus. Tekib karvane pind ja seega võib kangapinnale tekkida pilling. Põhiline seos on, et enamustel toodetel ilmnes mõlema meetodiga pilling, kuid oli ka tooteid, kus pilling ilmnes ainult kandmistesti käigus ja teistel toodetel esines pilling kiiremini labori testi käigus. Seega ei saa üksnes laboritestidele toetuda. Autor leidis sarnasusi kandmistestide ja labori testide vahel, seostades neid kandmistesti tundide arvuga ja labori testide pöörete arvuga ehk antud töö tulemuste põhjal võib öelda, et 125 pööret vastab 30 tunnile kandmisele, 500 pööret vastab 60 tunnile kandmisele, 1000 pööret vastab 90 tunnile kandmisele, 2000 pööret vastab 120 tunnile kandmisele, 5000 pööret vastab 150 tunnile ja 7000 pööret vastab 180 tunnile kandmisele. Autor arvab, et antud töö tulemustest on huvitatud eelkõige rõivatööstusettevõtted ja nendele tuginedes saavad ettevõtted teha edasisi otsuseid rõivaste kvaliteedi parendamiseks, et tarbijad oleksid toodete kvaliteediga rahulolevad. Käesolev töö võimaldab ettevõtetel mõista kuivõrd olulised on erinevate testide teostamised, et saada võimalikult kvaliteetne toode. Antud lõputöö käigus kogutud andmed annavad võimaluse ka edasisteks analüüsideks. Arusaam laboratoorsete testide ja kandmistestide seostest aitab paremini mõista pillingu tekkepõhjuseid ja erinevaid tegureid kangastel või rõivatoodetel.

Abstract [en]

The quality of the fabrics plays a very important role in fast developing clothing trends. That is one of the most significant factor, to keep clients loyal and satisfied with the products. The quality of cloths consists of different components, such as fiber, threads and fabrics, which has different finishing methods. The aim of this thesis is to find the correlations between the results of laboratory pilling tests and wear tests. The work contains of two chapters. First chapter concentrates to the definition of garment and cloth quality. Quality has been handled under different point of views. The author of the thesis has described the methods of testings that are available to find out different fabric characteristics such as pilling or pilling resistance. Theoretics claim, that one of the biggest problems in apparel industry is high pilling tendency. The main reason for that are the fabrics that are produced with chemical fibers. The second chapter of the thesis brings out the empirical analyse of the pilling laboratory tests and wearing tests, which will lead to the set goals of the thesis. There are described the research methods and tested products, which were chosen by the author. Also, the results are analysed and main conclusions are made. Theoretical and empirical parts of the thesis are combined the way, that empirical part is supported by the theory. According to the theory and different testing methods, the author chose Martindale tester and wear test methods to get the results from. The research methods were chosen to be lead to the most optimal results. Six different fabrics and cloths made of the same fabrics were tested. The clothes were three knitwears, two dresses and one pair of trousers. All fabrics were different in fibrous consistance and structure, which help to give a wider and better testing results of various fabrics and products. The products are mostly selected by the clients feedback to the quality and pilling of the fabrics, especially problematic were the costume cloths. Knitwear was picked, because they are seldomly tested. The main results of the thesis were, that most of the products that were selected for the wear test tended to pill after 150 hours of wearing, which was evaluated with two points. After 180 hours of wearing, all of the products tended to pill, except of product number three named Presa. The worst result of the wear test was by the product number two, Olcetto. The second worst fabric was knitwear number six Nunez, which was equal to result 1,5 points. The results between wear test and laboratory tests were similar, but there were situations, where the pilling occured only as a result of the wear test and vice versa a quicker result was achieved in laboratory test. Pilling occured, because all six fabrics contains chemical and staple fibres and theory says that short-staple fibers of varying lengths promotes the formation of pilling. The correlation between laboratory tests and wearing tests can be done according to the hours of wearing and the cycles in test: 125 cycles equals to 30 hours of wearing, 500 cycles equals to 60 hours, 1000 cycles equals to 90 hours, 2000 cycles equals to 120 hours, 5000 cycles to 150 hours and 7000 cycles to 180 hours. The collected results of this thesis are giving a chance for further analysing. Those correlations help to better understand the reasons of pilling or any other quality issue in cloths or fabrics. Author of this thesis thinks, that the results of the analyses are interesting for apparel industries companies. This outcome will be beneficial to improve the quality of the fabrics and the customer satisfaction with the products. It helps to understand how important it is to go through different testings to get the possibly best quality.

Item Type: thesis
Advisor: Tuulik Diana
Subjects: Clothing and Textiles > Quality Management
Divisions: Institute of Clothing and Textiles > Resource Management in the Clothing and Textiles Industry
Depositing User: Gerda Vares
Date Deposited: 08 Jun 2016 10:37
Last Modified: 08 Jun 2016 10:37
URI: http://eprints.tktk.ee/id/eprint/2436

Actions (login required)

View Item View Item