TTK Links: Home Page | TTK Moodle | ÕIS
TTK/UAS Repository For Digital Teaching and Learning Resources

Ringristmike ülevaade ja kasutajasõbralike lahenduste analüüs Eesti põhimaanteedel

Mändmets, Kai (2016) Ringristmike ülevaade ja kasutajasõbralike lahenduste analüüs Eesti põhimaanteedel. [thesis] [en] Overview and analysis of user-friendly roundabouts on Estonian main roads.

[img]
Preview
PDF - Published Version
Download (7MB) | Preview
[img]
Preview
PDF (lihtlitsents) - Supplemental Material
Download (362kB) | Preview
[img] Other (retsensioon) - Supplemental Material
Download (131kB)

Abstract

Ringristmikud on teatud liiklussagedusega (500-10 000 autot/ööpäevas) teelõikudel positiivseteks objektideks, rahustades liiklust, tagades liiklusvoo läbilaskvuse erinevatel ristmike harudel ning muutes ristimikuala liiklusohutumaks. Kahjuks hakkab tihedama liiklussagedusega (10 000-16 000 autot/ööpäevas) teelõikudel esinema probleeme liikluse läbilaskvusega, muutes ristmikualad konflikpunktides vastupidiselt liiklusohtlikumaks (erinevad liiklusõnnetused). Saab loota, et lähiaastatel jõutakse enim murettekitavate ringristmike perspektiivsete lahenduste osas üksmeelele (nt „Riia ring“). Töö teoreetilises osas selgus, kuidas toimub liiklemine turbo-ringristmikul ja millised eelised on ringristmikel foorjuhitavate ristmike ees. Tähtsamateks eelisteks on liiklusohutus (ringristmike läbimise kiirus on madal), hoolduskulud on väikesed ja ringikujulised lahendused võimaldavad edukalt ka rohkem kui neljaharulisi ristmikke teenindada. Eestis leidub nii ühe- kui ka mitmerajalisi ringristmikke, asukohad sõltuvad teelõikude ööpäevasest liiklussagedusest (AKÖL). Viimase kümnendi jooksul on ehitatud üle Eesti mitmeid turbo-ringristmikke ning enda kiirema läbilaskvuse (spetsiaalsed sõidusuunad sõiduradadel) tõttu ehitatakse neid üha juurde. Kindlasti ei kao ükski ringristmiku tüüp projekteerimise normidest ära, pigem loota, et lahendusi ja tingimusi järjest parendataks. Eesti põhimaanteedel on kokku ehitatud 48 ringristmikku, millest 30 asuvad linnades (62,5 %) ning ülejäänud 18 (37,5 %) paiknevad suuremate linnade ümbersõitude läheduses või ohtlikel ristmikel (halva nähtavusega samatasandilistel ristmikel). Viimati mainitud osakaaluga ringristmike kohta koostati visuaalsete andmete põhjal analüüs ning anti hinnang positiivsete ja negatiivsete lahenduste suhtes, mis kajastuvad lõputöö praktilises osas. Järgnevalt on välja toodud põhilised aspektid: • Eesti põhimaanteede lõikudes, kus asuvad ringristmikud, on aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus vahemikus 980 (Valga-Uulu mnt nr 6) – 16 260 (Jõhvi-Tartu-Valga mnt nr 3) autot/ööpäevas; • Kõikidel põhimaanteel asuvatel ringristmikel on tagatud liikumiskiirusest sõltuvad nähtavuskaugused; • Enamus ringristmikest on piisava liikluse läbilaskevõimega, kuid tiheda liikluse korral aeglustavad liiklusvoogu märkimisväärselt, seda eriti piirkondades, kus on järjest mitu ringristmikku (nt. Tallinn-Paldiski mnt nr 8 - Keila lõik ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt nr 2 – Tartu ümbersõit); • (Turbo)ringid täidavad enda ülesannet liikluse rahustamisel, kuid kasutajasõbralikkusega tuleks veel tegeleda, eriti teehoolduse poolest. Peamiselt esineb probleeme teekatte märgistamisel, teepeenarde kindlustamisel (ebatasaseks sõidetud purukruusast teepeenar) ja mitmerealiste ringide puhul pöörderadade kasutamine (sõidukijuhid võtavad võimalusel enda trajektoori ja lõikavad teise raja arvelt). Baseerudes analüüsi tulemustele, teeb autor järgnevad ettepanekud olukorra parendamiseks perspektiivsetele ringristmikele, mitte olemasolevate parendamisele (kajastuvad töö praktilise osa kokkuvõttes): • Mitme lähestikku asetseva ringristmiku teelõikudes (nt Keila ümbersõit), kus juhtringide vahekaugus on ca kilomeeter võiks mõelda põhimaantee kõrvale kogujatee ehitamisele, et teenindada linnasõitvaid sõidukeid 1-2 ristmikul. Põhimaanteedel, kus on 4-5 % liikluskoormuse osakaalust veoautode käes, peaks võimaldama võimalikult kiire ja sujuva liiklemise erinevate linnade ja huvipunktide vahel; • Pimedal ajal ning halbade ilmastikuolude korral võivad ringristmikust teavitavad (eel)viidad olla lund täis tuisanud või udu tõttu märkamatud. Enne ringristmiku oleks mõtekas paigaldada risti teele „täristid“ markeeringuga, freesides asfaltbetooni vaod, tekitada muud reljeefsed vibropinnad teekattele või ehitada ümberpööratud künnis ehk süvend enne ristmikuala. Kokkuvõtvalt võib öelda, et ringristmikud (nii ühe-, kaherajalised kui ka erilahendusega turbo-ringristmikud) õigustavad ennast ära, kuid arenguruumi on.

Abstract [en]

„Ringristmike ülevaade ja kasutajasõbralike lahenduste analüüs Eesti põhimaanteedel“ – „Overview and analysis of user-friendly roundabouts on Estonian main roads“ Roundabouts are efficient solutions both for traffic safety as well as for effective traffic flow. Roundabouts reduce queuing and traffic risks compared to the traffic lights at intersections, and their maintenance is cheaper. One of the advantages of constructed roundabouts is also the improved aesthetic overall impression, especially in areas where pedestrians and cyclists use the provided traffic solution. In the first part of the thesis a brief overview of the various solutions used in roads and intersections are given. In addition to conventional roundabouts, turbo roundabouts and traffic on them is also discussed. In the practical part of the thesis, the roundabouts constructed on the Estonian main roads are examined, analyzed and summarized and the main positive and negative aspects implemented during the construction are identified. Due to capacious data, the analysis on the Estonian main roads will be carried out only on roundabouts situated on highway or bypasses (not situated in cities or towns). As a result, the author of the thesis would like to reach a conclusion about if and which roundabouts solutions have proven to be a success and which are safe for the road users. The roundabouts in Estonian main roads are relatively scattered. There are more roundabouts in large cities/towns and its bypasses (ring roads). Most roundabouts are built on the main road No. 5 – Pärnu-Rakvere-Sõmeru, on the section of 184,5 km (14 roundabouts). No roundabouts can be found on the main road No. 7 – Riia-Pihkva, on the section of 21,9 km in South-Estonia. When roundabouts were divide according to the counties, then most roundabouts were found in Harju Country (9 roundabouts), Lääne-Viru county (9 roundabouts) and Tartu County (7 roundabouts). No roundabouts have been constructed in Jõgeva County, Rapla County, Põlva County and Valga County.   In conclusion, the following aspects can be pointed out: • In all the roundabouts on the main roads, the visual range depending on the velocity is guaranteed. • On the sections of Estonian main roads where there are roundabouts, the annual average daily traffic density was between 980 (Valga-Uulu road No. 6) to 16 260 (Jõhvi-Tartu-Valga road No. 3) cars per day. Depending on the traffic density, the junction solutions on the ring roads of Tallinn-Paldiski should be reconstructed in the near future. • Most of the roundabouts can handle the estimated traffic flow, but in case of heavy traffic, it slows down the traffic considerably (e.g. Tallinn-Paldiski road No. 8 – the section of Keila and Tallinn-Tartu-Luhamaa road No. 2 – Tartu bypass). • (Turbo)roundabouts perform their function of traffic calming, but more work should be done to make them more user-friendly. Problems occur mainly with road surface marking, ensuring road shoulders and determining turning lanes in multi-lane roundabouts.

Item Type: thesis
Advisor: Mati Toome
Subjects: Construction > Road Construction > Road design > Traffic junctions and managment
Construction > Road Construction > Road design > Transport engineering
Divisions: Institute of Construction > Road Construction
Depositing User: Kai Mändmets
Date Deposited: 10 Jun 2016 09:15
Last Modified: 10 Jun 2016 09:15
URI: http://eprints.tktk.ee/id/eprint/2409

Actions (login required)

View Item View Item