TTK Links: Home Page | TTK Moodle | ÕIS
TTK/UAS Repository For Digital Teaching and Learning Resources

Paala paisjärve eutrofeerumine

Naarits, Elina (2016) Paala paisjärve eutrofeerumine. [thesis] [en] Eutrophication of Paala Artificial Lake.

[img] PDF - Published Version
Restricted to Registered users only

Download (1MB)
[img] PDF (lihtlitsents) - Supplemental Material
Restricted to Registered users only

Download (391kB)

Abstract

Käesoleva lõputöö raames analüüsiti Paala paisjärves sisalduvate ainete hulka, et saada selgust, mis võib põhjustada kinnikasvamist. Töös anti ülevaade Paala paisjärve sündimise loost, eutrofeerumise põhjustest ning proovivõtu ja analüüside metoodikast. Nendest peatükkidest lähtuvalt tõi töö autor välja ka võimalikud lahendused olukorra parandamiseks. Paala paisjärve praeguse seisukorra hindamiseks tõi autor töös välja lisaks uuritava paisjärve analüüside tulemustele ka omalt poolt valitud Eesti väikejärvede näitajad, et tekiks võrdluse moment. Parema ülevaate saamiseks võeti Paala paisjärvest proove kahel korral. Analüüsimiste käigus selgus, et kuigi järve olukorda proovitakse paremaks muuta igal suvel vesikasvude niitmisega, oleks tegelikult vajalik järve seisukorra parandamiseks teha midagi enamat. Paala paisjärv saab alguse Kuuni järvest ning selle läheduses tegeletakse põllumajandusega. Põllumajandus on peamine allikas, mille kaudu satuvad vette väetised. Kuuni järvest mööda kitsast Valuoja oja liikudes oli autori poolt valitud Jämejala proovivõtukohas nitraadi näitaja lausa 10,4 mg/l. Samas mida rohkem vesi edasi liikus ning avaramaks veekogu läks, seda madalamaks muutus ka näitaja ning Paala paisjärve punktis oli nitraadi näitaja 0,881 mg/l. Eutrofeerumisele aitab kaasa kogu lämmastiku sisaldus üle 2,5 mg/l. 01.11.2015 võetud proovis oli see näitaja 2,48 mg/l ning 06.12.2015 võetud proovis lausa 4,025 mg/l. Olukorra parandamiseks tõi autor välja kolm varianti, milleks olid kemomanipulatsioon, setete eemaldamine ning aereerimine. Setete eemaldamist on Paala paisjärve puhul rakendatud juba aastal 1994 ning võib-olla see on hoidnud paisjärve seisukorda paremana, kuid seda ei oska keegi öelda, mis oleks saanud paisjärvest siis, kui seda ei oleks tehtud. Kemomanipulatsioon võib esialgu linnakodanikud ära ehmatada, kuna tegemist on siiski töö efektiivsuse jaoks keemiliste reagentide kasutamisega, kuid keemilised reagendid on siiski sellised, mis on veeökosüsteemi aineringete loomulikud komponendid. Aereerimine tundub huvitav viis olukorra parandamiseks, kuid Paala paisjärve puhul ei saaks seda rakendada talvel, kuna jää tekkimisel leiavad paljud sellele tee, kas siis suusatamiseks või uisutamiseks. Talvisel ajal aereerimisprotsessi kasutades muutub jääkiht väga õhukeseks või kaob sootuks. Seda, et inimestele läheb Paala paisjärve tulevik korda näitab see, et aprilli kuus alustati rannajoone korrastamise ja laiendamisega. Rannajoont laiendatakse nii, et liiva jaguks nii kaldale, kui ka vette ning selleks, et takistada veetaimestiku pealekasvu, pannakse kaldaservadele maakivid.

Abstract [en]

In this graduation thesis the author has analysed the amount of substances in Paala artificial lake in order to find out the reasons for eutrophication. The thesis gives an overview of the creation of the lake, the causes of its eutrophication, the sampling and analyses methodology. The possible solutions for improving the situation are also suggested by the author of the thesis. The main reason of eutrophication is human activity. People who deal with agriculture want their field productivity to be more effective. They use fertilizers for that and do not think about the consequences to the environment. Paala artificial lake starts from Kuuni lake. Nearby there are agricultural farms from where fertilisers seep into the lake water. Every summer the waterweeds are mowed to control their growth and decrease eutrophication, but actually this is not enough to improve the condition of the lake. Moving from Kuuni lake along the narrow Valuoja stream to the Jämejala sampling point, the nitrate content as high as 10.4 mg/l was detected. Further on, the wider the stream became, the lower nitrate concentration was. In the Paala artificial lake sampling point the nitrate content was 0.881 mg/l. The total nitrate content, which contributes to eutrophication, is 2.5 mg/l. In the samples taken on 1st November 2015 the indicator was 2.48 mg/l and on 6th December 2015 even 4.025 mg/l. To improve that situation, the author has offered 3 options: chemo manipulation, sludge removal and aeration. Sludge removal was used in Paala artificial lake in 1994 and this can be the reason why the lake’s condition is satisfactory at present and people can use it. Chemo manipulation could scare people because of the use of chemical reagents, but these reagents are similar to the lake’s natural components. Aeration seems to be an interesting way to improve situation, but this cannot be applied in Paala artificial lake in winter, because it would decrease the ice layer, but people are used to skating and skiing on the lake. People are concerned about the future of Paala artifical lake. In April 2016 the trimming of the waterfront started. The waterfront will be extended and more sand will be brought to the shore. To prevent vegetation growth, the shore will be lined with fieldstones.

Item Type: thesis
Advisor: Erki Lember
Subjects: Technoecology > Environmental Protection > Hydrogeology and Estonian Geology
Divisions: Institute of Circular Economy and Technology > Environmental Technology and Management
Depositing User: Elina Naarits
Date Deposited: 10 Jun 2016 07:01
Last Modified: 10 Jun 2016 07:01
URI: http://eprints.tktk.ee/id/eprint/2354

Actions (login required)

View Item View Item