TTK Links: Home Page | TTK Moodle | ÕIS
TTK/UAS Repository For Digital Teaching and Learning Resources

Töötasusüsteemi parendamine Nurme Production OÜ's

Sirkas, Anu (2016) Töötasusüsteemi parendamine Nurme Production OÜ's. [thesis] [en] Improvement of the Salary System in Nurme Production Ltd.

[img] PDF - Published Version
Restricted to repository personnel only until 1 June 2026.

Download (4MB)
[img] PDF (lihtlitsents) - Supplemental Material
Restricted to repository personnel only until 1 June 2026.

Download (400kB)

Abstract

Käesoleva lõputöö eesmärk oli parendada Nurme Production OÜ töötasusüsteemi. Ettevõtte on mainekas ning pikaajaliselt tööturul viibides on kujunenud toimivad süsteemid. Tükitööliste töötasu sõltub mitmest komponendist: sooritatud tööoperatsiooni ajanormi ja töötariifi suhtest, kvaliteedipreemiast, väikesemahuliste tellimuse tootmise koefitsiendist, mitmel masinal toimetajale kvaliteetse töötaja lisapreemiast ja isiklikust efektiivsuskoefitsiendist. Lõputöö autor uuris viimast lisatasu määrangut ning koostas uued parendatud koefitsiendid. Selleni jõudmiseks teostati 16 tükitöölisele tööpäevapildistused, mille tulemusena ilmnes, et nende keskmine tööpäeva kestus oli 490,09 minutit, mis on 10,09 minutit normatiivsest tööpäevast pikem. Tööpäeva kõikumiste erinevuste tõttu teisendati ajabilanssid normatiivse 480-minutilise tööpäeva peale. Saadud tulemustest käsitleti etapiaega ja ettevalmistusaega kui töö sooritamise efektiivsust. Keskmine efektiivsus vaadeldud töölistele oli 90,28%. Tööliste palga ülesehituse teadlikkuse ja motivatsiooni küsimustikule vastas 14 töölist. Anonüümse küsimustiku tulemusena selgus, et 72% vastanust on teadlikud palgale lisanduvatest lisatasudest. 64% saavad aru efektiivsuse lisatasu määrangust. Ettevõte on loonud erinevad lisasoodustused, mille eesmärk on motiveerida töölisi ning parendada töötulemusi. 27% töölisi tunneb, et lisasoodustused parendavad nende saavutusi. Paljud töölised ehk ei teadvusta endale lisasoodustuse mõju, kuid mis siiski pruugivad neid abistada. Efektiivsuskoefitsiendi määranguga ollakse aga keskmiselt rahul. Ettevõtte hetkeseisuga kehtiv efektiivsuse lisatasu maksmise määr käsitleb lisatasu maksmist töölistele, kelle efektiivsus on suurem kui 80%, efektiivsuse kasvuga vastavalt 1,05, 1,10 kuni 1,20 koefitsientide järgi lisatasu maksmisega. Tööpäevapildistustel vaadeldud 16 töölisele ettevõtte efektiivsuse määramisega leiti rõõmustavalt, et kellegi efektiivsus ei jäänud alla 80%. Enamus, s.o 11 töölist said lisatasu koefitsienti 1,1. Uued koefitsiendid loodi sooviga töölised ühtlasemalt ära jagada vastavalt antud koefitsiendi juurde lisakoefitsientide tekitamisega ning efektiivsusprotsendi vahemiku muutmisel. 1. variandis lisati juurde koefitsiendid 1,08 ja 1,13. Efektiivsusprotsendid kasvasid 5% kaupa alates lisatasu alammäärast 80%-st. Antud variant lisas 4 töölisele kõrgemad koefitsiendid. 1,1 koefitsiendi jaotus 10 töölist, mis on 1 võrra vähem kui ettevõtte määratu järgi. Selle variandi eelis on töölistele lihtsamini teenida kõrgem koefitsient. Keskmine brutopalk tõuseks aprillis 3,97 €. Seetõttu on selline variant ka kallim ettevõttele aga soodsam töölistele. 2.variandi efektiivsuskoefitsiendid on samad kui 1.variandis, aga efektiivsusprotsendid on jaotatud ära erinevate protsentide kaupa. Erinevate protsendivahemike tõttu jaotusid töölised ühtlasemini ära. 1,1 koefitsienti jaotus 8 töölist. Antud variandis said 3 töölist suuremat ja 2 töölist väiksemat efektiivsuslisatasu. See variant on töölistele tulusam ja ei nõua väga suurt lisaväljaminekut ettevõttele töötasustamiseks. Keskmine brutopalk tõuseks selle korral aprillis 1,68 €. 3. variandis tõsteti efektiivsuse alammääraks 85% lisatasu saamisel. Efektiivsusprotsendid tõusevad 5% kaupa. Selle määrangu korral saavad 2 töölist väiksemat efektiivsuskoefitsienti ja 1 suuremat. 1,1 koefitsienti jaotus 10 töölist. Keskmine brutopalk langeks aprillis 1,23 €, seetõttu see variant ei ole sõbralik tööliste suhtes, aga võimalik variant ettevõttele, kui peab lisatasude pealt raha kärpima. Lõputöö autor soovitab ettevõttel kaaluda uusi koefitsiendivariante. Teatud perioodi järel tehtud uued muudatused lisavad elevust liinitööliste ellu. Samamoodi ka ettevõtte lisasoodustuste areng ja nende muutmine. Soovitatakse ettevõttele lisada ujumise- ja prillikompensatsiooni hüvitamised ning võimalusel lisamassaaži määramine. Tööpäevapildistamisel leiti, et töölised puhkavad vähe. Soovitatakse töölistel rohkem puhkepausidest osa võtta, et olla efektiivsemad. Üks lahendus on pauside ajal muusika mängimine, et teadvustada töölistele puhkeaja kättejõudmist. Käesolev lõputöö andis ülevaate tööliste tööajakasutustest ning nende efektiivsusest, töötasusüsteemiga rahulolust ning uutest parendatud isikliku efektiivsuse koefitsiendi määrangutest. Esitati soovitusi töölistele ning ettevõttele, mida tulevikus loodetavasti rakendatakse.

Abstract [en]

The focus of final thesis ,,Improvement of the Salary System in Nurme Production Ltd’’ is to improve the personal efficiency extra pay system. The main fields of Nurme Production Ltd work is providing sewing services and manufacturing ready-made garments. The company has about 220 workers, in which 120 are line operators. The first chapter gives an overview of the activities, history and structure of company Nurme Production Ltd. Working time rules for the workers are described. This is followed by analysis of the work environment and ergonomics of a workstation which are important factors to build a good base for workers to improve their efficiency. An overview of the optimal indicators of a closed work room microclimate for a medium degree of difficulty work category is given. Proposals are given for operators who must work in a compulsion positsion in order to forestall occupational tensions and diseases. In order to examine the line workers working time utilization, 16 workers are observed during their work day. Operating time and preparation times are summarised to find out the working efficiency which is the main analysis factor in the final thesis. Moreover, the operators’ opinion on the salary system is likewise important, therefore an anonymous questionnaire was conducted concerning the views on the subject, as well personal efficiency and motivation. The resulting working efficiency from the observation is adopted onto personal coefficients based on the company’s current directive. Analysis is being made and thereby 3 new improved coefficient versions are composed. Versions are compared by implementing them into salary constitution examples and proposals on the new efficiency coefficients utlization are made to the employer. Suggestions for improving the personal efficiency for the line operators are advised. The final thesis is comprised in a large part of information gathered from the result of work day observations and questionnaire. Instructional materials, information publised on the Internet, as well Estonian language literature, were used. In order to better convey the contents, the thesis includes tables and drawings.

Item Type: thesis
Advisor: Maive Sein
Co-advisor: Anu Tšistova
Subjects: Clothing and Textiles > Field Studies
Divisions: Institute of Clothing and Textiles > Clothing Design and Technology
Depositing User: Anu Sirkas
Date Deposited: 03 Jun 2016 05:39
Last Modified: 03 Jun 2016 05:39
URI: http://eprints.tktk.ee/id/eprint/2351

Actions (login required)

View Item View Item