TTK Links: Home Page | TTK Moodle | ÕIS
TTK/UAS Repository For Digital Teaching and Learning Resources

Keskkonnainseneri esmase kuuenda taseme kutsestandardi koostamine

Šaitor, Merilin/M.Š (2016) Keskkonnainseneri esmase kuuenda taseme kutsestandardi koostamine. [thesis] [en] Compailing the Vocational Qualificational Standard of Applied Environmental Engineer Level six.

[img]
Preview
PDF - Published Version
Download (1MB) | Preview
[img]
Preview
PDF (lihtlitsents) - Supplemental Material
Download (503kB) | Preview

Abstract

Käesolev lõputöö täitis oma eesmärgi, Eestis valmis esmakordselt keskkonnainseneri kuuenda taseme esmane kutsestandard. Koostatud keskkonnainseneri kutsestandardi tunnustamise korral oleks võimalik Tallinna Tehnikakõrgkoolil väljastada keskkonnainseneri kuuenda taseme esmast, tähtajatut keskkonnainseneri kutset. Keskkonnainseneride kutset omistava organisatsiooni (KOO) loomisel Eesti EIL juures on võimalik tagada keskkonnainseneride edasine kutsekarjäär kuni euroinsenerini ehk olla kaastegev kogu kontinendi ulatuses. Loodud keskkonnainseneri kutsestandard on koostatud võttes arvesse kutsestandardi koostamise juhendeid. Kutsestandardis esitatavad pädevusnõuded keskkonnainsenerile tulenevad Tallinna Tehnikakõrgkoolis õpetatava eriala, keskkonnatehnoloogia ja –juhtimise õpiväljunditest, mida on autor vajadusepõhiselt täiendanud, võttes arvesse keskkonnajuhtimissüsteemidest ja seadusandlusest tulenevaid nõudeid, tänapäeva tööturu vajadusi ning ühiskonna nõudmisi. TTK-s õpetataval keskkonnaalasel erialal omandatavad teadmised on multidistsiplinaarsed ning sisaldavad keskkonnainsenerile vajalikke inseneri alusteadmiseid, mis võimaldavad ennetada ja ohjata juba tekkinud keskkonnaprobleeme. KT õppekava läbinud üliõpilane, keskkonnainsener, on spetsialist, kes tunneb keskkonda ja selle seoseid sügavuti ning laiuti, mis võimaldavad tal näha ja lahendada tekkinud keskkonnaohte või –probleeme, kasutades seejuures aktuaalseid keskkonnajuhtimise vahendeid ja arvestades sealjuures seadusandlusest tulenevaid nõudeid ning kohustusi. Keskkonnajuhtimise vahenditest on levinuimad keskkonnajuhtimissüsteemid (ISO 14001, EMAS), mis on hetkel igale organisatsioonile vabatahtlikud, kuid suure tõenäosusega tulevikus möödapääsmatud, eelkõige just keskkonnateadlikkuse kasvu ning konkurentsieelise näol. Lisaks võimaldab keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamine hõlbustada keskkonnaalaste eesmärkide saavutamist ning niigi kohustuslike vastavuskohustuste täitmist organisatsioonis. Keskkonnajuhtimine võimaldab integreerida keskkonnahoiu põhimõtted loomuliku osana äristrateegiatesse ja igapäevategevusse. Keskkonnajuhtimissüsteem võimaldab ohjata keskkonnaaspekte, täita vastavuskohustusi ning ennetada ja ohjata võimalikke inseneririske ning ohtusid. Tänapäeva keskkonnainsener peab lisaks keskkonnajuhtimissüsteemidele tundma ka kvaliteedijuhtimissüsteeme, mis on omavahel tihedalt seotud. Kvaliteedijuhtimine ei saa toimuda ilma mingisuguse keskkonnajuhtimiseta. Nende kahe juhtimissüsteemi peamine sarnasus seisneb eesmärgis tagada süsteemide-tehnoloogiate ratsionaalne koostoimimine, parema kvaliteedi, väiksemate ressursikuludega, raiskamisteta ja vähemate jääkidega. Keskkonnajuhtimissüsteemid võimaldavad keskkonnainseneril hõlpsamini ja süsteemselt kinni pidada ka kõikidest Eesti Vabariigis kehtestatud seadusaktidest ning nõuetest. Tänapäeva keskkonnainsener on kohustatud kinni pidama ja juhinduma kõikidest seadusaktidest, nõuetest ja lepetest, mis on Eesti Vabariigis vastu võetud, olenemata juhtimissüsteemide olemasolust. Tänapäeva tööturu vajaduste ja keskkonnainseneri pädevusnõuete välja selgitamiseks viis autor läbi ka arvamusküsitluse keskkonnaga otseselt seotud tööstus-teenindavates organisatsioonides ning ka keskkonnaalastes avalikes ametiasutustes. Vastanute (11 organisatsiooni 26st) seas esines ka TTK keskkonnatehnoloogia ja –juhtimise vilistlasi, mille tulemusel selgus, et üldiselt olid vilistlased omandatud teadmistega rahul. Kõige rohkem puudujääke tunti tehniliste teadmiste valdkonnas. Üldiselt arvati, et peamiselt jäävad tänapäeva keskkonnainseneride/-spetsialistide teadmised/oskused vajaka tehnika ja tehnoloogia tundmises ning keskkonnamõjude määratlemises, lisaks ka seadusandluse tundmises/lahtimõtestamises. Probleemiks on aga ka seadusandluse nõrk seos reaalse keskkonnaalase tegevusega ehk seaduse objektide ebapiisavas mõistmises. Keskkonnatehnoloogia ja –juhtimise õppekava uuendamise käigus tuleks arvestada peamiselt sellega, et kui üliõpilased ei tunne tehnikat ja tehnoloogilisi protsesse, on võimatu sealt tuletada ka võimalikke keskkonnamõjusid, rääkimata nende ennetamisest. Seetõttu tuleks õppekavasse kindlasti lisada aineid, mis hõlmaksid tehnika ja tehnoloogia tundmist. Lisaks võiks põhjalikumalt õpetada ka keskkonnajuhtimissüsteeme ning aruandlust. Eelkõige praktiliste ülesannetena. Praktilisi ülesandeid võiks olla rohkem ka seadusandlusega seonduvates õppeainetes ning tööõiguses, -ohutuses ja –tervishoius ning kvaliteediõpetuses. Põhjalikumalt võiks üliõpilastelt nõuda projekteerimisalaste programmide tundmist (rohkem teste, ülesandeid). Uue õppeainena (või mõne õppeaine osana) võiks juurde lisada keskkonnapoliitika. Tugevdada ja parendada võiks ka üldist õppeainete seotust ning karmistada, korrigeerida ja ühtlustada hindamissüsteeme. Keskkonnainsener on kõrgharidusega spetsialist, kes omab insener-tehnilisi, loodusteaduste ning seadusandluse alaseid teadmisi, mis võimaldavad valida, hinnata, konsulteerida, vajadusel juhtida, arendada ning parendada organisatsioonis vajalikke lahendusi. Eelkõige looduskeskkonna kaitsmiseks, säilitamiseks ja taastamiseks ning negatiivse keskkonnamõju vältimiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks/leevendamiseks. Keskkonnainsenerid on vajalikud selleks, et ära hoida ja leevendada igasugusest majandustegevusest tulenevaid keskkonnaprobleeme. Keskkonnainsenerid tagavad ja seisavad selle eest, et järeltulevatel põlvedel oleks puhtam elukeskkond kui see oli varem. Keskkonnainseneri kutsestandard on vajalik aga selleks, et kokku võtta ja ühildada tänapäeva ühiskonna vajadused ning nõutavad kompetentsid. Koostatud kutsestandard võimaldab hinnata keskkonnainseneride kompetentsust vastavalt standardile ja ühildada need maksimaalselt õpetamisvajadustega. Keskkonnainseneride peamised tööülesanded on: keskkonnakorralduse süsteemi loomine ja haldamine, organisatsiooni keskkonnapoliitika kujundamine, keskkonnalubade ja –aruannete koostamine, keskkonnamõjude hindamine, keskkonnaalaste vastavuskohustuste täitmine ja vajadusel keskkonnaalane konsultatsioon/nõustamine/koolitamine. Keskkonnainseneri käesoleva kutsestandardi pädevusnõuded pärinevad peamiselt Tallinna Tehnikakõrgkooli keskkonnatehnoloogia ja –juhtimise nelja aastase õppekava õpiväljunditel. Käesoleva lõputöö edasiarendusena oleks võimalik luua ka järgmiste keskkonnainseneride kutsetasmete kutsestandardid seitse (diplomeeritud insener) ja kaheksa (volitatud insener). Järgnevate kutsestandardite loomisega oleks võimalik näidata ja määratleda keskkonnainseneride tasemetest tulenevad erisused teadmiste, oskuste, vastutuse ja võimaluste näol ning mis peamine – meie elu ja töökeskkonna arengu näol. Lõputöö koostamine andis autorile palju teadmisi ning selgema ettekujutuse omandatud teadmistest, nende vajalikkusest, võimalikest puudujääkidest ning aktuaalsusest. Antud töö koostamine tõi autorile palju selgust, miks teatud õppeaineid tegelikult õpiti ja millised peaksid olema oodatavad/nõutavad teadmised. Lisaks andis käesoleva töö koostamine autorile motivatsiooni samas valdkonnas oma teadmisi täiendada ja rakendada.

Abstract [en]

The aim of the graduation thesis is to compile the vocational standard of applied environmental engineer level six. The subject was advised and supported by Estonian Association of Engineers (EIL) and several environmental organisations (SEI, EERC), vitally interested in quality graduated engineers. Vocational standards of engineer are accepted in 35 European states as members of FEANI as qualification evidence about the quality of engineer. EIL is a member of FEANI. Also, this subject is actual because of the TTK University of Applied Sciences development program 2016-2020 which applies Lean Higher Education (LEAN) principles and focus to the improvement of educational processes versatility and feedback from business-entrepreneurship activity throughout the continuous improvement of curriculum. The central figure of these improvement processes is the competent, skilled professional vocational environmental engineer on the labor market able to understand the complexity and integrity of environment and industry in his diversity and able to assess all the aspects of environment in its variability. Engineer, especially the environmental engineer should be a “jack of all trades” – with extensive knowledge. TTK Applied University of Sciences (TTK AUS) all faculties accent on the practical skills of the profession. The vocational standard should be a compendious “mirror” of synergy these all activities summarizing the university education outputs with real job inputs. Also, there has been taken into account today`s society and industry demands in the draft of current standard. Vocational standard of applied environmental engineer (VSoAEE) is essential to fix in the society basic requirements to professional engineer on the 6th level (the first professional engineer level omitted after graduation of university) of vocational gradation. The vocational standard enables to know and evaluate and also predict the environmental engineer’s basic competence. In practice, the engineers professional levels (7th Diploma Engineer and 8th – Chartered Engineer) are assigned by professional qualifying organisations of engineering domains, the first step on the lowest, 6th level is omitted by the university. Current vocational standard of environmental engineer presents of TTK UAS specialty environmental engineering management and technology outcomes, requirements from the international industry and environmental management system (ISO 9001, 14001 et al) and from local, governmental entities. A poll (26) was carried out to get organisations feedback (“the voice of consumer”) to have better information about the need of organisations for knowledge and graduates skills from university. The survey research of poll results (11) show the need for broader and deeper technological knowledge level of graduates to understand better the “cause and effect” processes in the environmental and industrial monitoring and analyses. The analyses of 4 year curriculum and results of feedback from poll the common and mutual recommendation show need to broaden horizon and knowledge level of environmental engineers in general technologies and also in legislation. The TTK AUS environmental 4 year program provides multidisciplinary engineering knowledge and it contains the necessary general knowledge of engineering to prevent or mitigate adverse environmental impacts. In general the respondents highlighted the main environmental engineer knowledge and skills shortcomings in following fields of engineering activity: knowing the techniques and technology, determining environmental impacts and also knowing and decoding the governmental legislation requirements. According to that, the author recommends to add to the curriculum subjects of the general techniques and technology that may have impact on the environment. In addition the environmental management systems, reporting and designing programs should also be teach more in detail to offer more practical assignments. More practical assignments should be in law-related, workplace safety/labor law/occupational safety and in environmental management subjects. Also it is necessary to accentuate and improve the interrelationships of subjects to each other. The first in Estonia compiled vocational standard of environmental engineer level 6 asserts the first competency requirements of environmental engineer to create a permanent career system. According to the compiled professional vocational standard of the environmental engineer main duties are following: developing and maintaining the environmental management system, designing the environmental policy, applying and writing the environmental applications and permits, assessing the existing or potential environmental impacts, meeting the compliance obligations and providing environmental engineering assistance. All the named items must be represented in the curriculum of the TTK UAS specialty environmental applied management and environmental technology.

Item Type: thesis
Advisor: Andres/A.J Jagomägi
Co-advisor: Marian/M.T Tuul
Subjects: Technoecology > Laws and Regulations > Environmental Regulations in Enterprises
Technoecology
Divisions: Institute of Circular Economy and Technology > Environmental Technology and Management
Depositing User: Merilin Šaitor
Date Deposited: 08 Jun 2016 12:11
Last Modified: 08 Jun 2016 12:11
URI: http://eprints.tktk.ee/id/eprint/2179

Actions (login required)

View Item View Item